Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga detsember: mälestused #4 (ajalugu)
Selle raamatu kohta on nüüd küll hea öelda, et hea, et see on nüüdseks vaid ajalugu ja noorematel meestel puuduvad sellised mälestused. Tegevus toimub 1985-1988, ajal, mil Eestis hakkasid juba sündmused iseseisvumise poole arenema, kuid Eesti poisid pidid veel teadmatuses NSVL lipu all teenima ning olema tollele riigile ustav. Eks tol ajal oli suhtumine ja olemine teine, kui nüüd tagant järele sellest kõigest lugedes või mälestusi heietades mõelda. 1985 sõjaväkke minek oli ka teistsugune, kui oleks olnud 1987 või 1988, kui juba esimesed vabaduse ilmingud Eestis hakkasid pihta. Mereväe kolm aastat oli ikka ränk aeg noorele inimesele. Autori õnneks ei olnud ta seal üksi, temaga samal laeval oli alati 10-20 eestlast, seega oma keel ja kultuuriline tase siiski säilisid ka otseselt, mitte ainult kirjade kaudu kodustega. Lugedes kui palju talle igasuguseid ajalehti, ajakirju ja raamatuid saadeti, siis eesti keelne keskkond ikkagi oli tugevalt olemas. Ettevõtlikust, ellujäämisoskusi, müügimehe kavalust ja karjääriiha tundus poisil olema juba iseloomus. Nõrgema iseloomuga poiss oleks kindlasti raskemalt seda läbi elanud. Kirjades ei ole virisemist ka siis, kui asjad ei läinud just kõige soodsamalt. Aga see pikka ootus ja igapäevane päevade lugemine, see oli küll läbivaks. Eks korraga seda kõike raamatuna lugejale, kel isiklikku kontakti ei ole, tundub see veidi tüütu kordusena, et kus ja kellelt kiri saadud või mittesaadud, aga siis oli ju paberil kiri peaaegu ainus võimalus omastega kontakti saada, paar korda ehk kaugekõne helistamine ka, aga selleks tuli ju minna postkontorisse kohapeale, ei saanud võtta mobiili taskust välja ja emale oma nutulaulu laulda ja saada kohest lohutust. Puhkusele koju pääses kaks korda, mitte iga nädalavahetus nagu viimasel ajal Eesti sõdurpoisid. Lugeda oli täiesti huvitav, samas kindlasti oleks väärt ka teiste omaaegsete Nõuka sõjaväes olnud poiste lugusid korjata. Olen kodus ühte lugu kuulnud paar aastat autorist nooremalt, kes sattus sõjaväe küüsi just viimaste lendude hulgas kui Eestimaal juba teised tuuled puhusid. Tundub, et mereväe ja maaväe elud olid ka hoopis erinevad, kuid eks see olenes suuresti kohast kuhu sattusid, kes olid ülemused ja kaasteenijad. Sellega tõmban joone alla selle aasta kolmjala väljakutsele.
