 | |
| Taustapilt: tehisintellekt |
Lugemise väljakutse 2023: 16. Ukraina kirjaniku raamat või raamat Ukraina kohta
Kolm sõpra, Danko, Zirka ja Fabian elavad Rondo linnakeses, imelises paigas, kus valitseb rahu ja harmoonia . . . kuni sinna saabub Sõda. Danko, Zirka ja Fabian ei ole inimesed, üks sõpradest on helendav ja näeb välja kui elektripirn, teine õhupallikoer ja kolmas paberist origami lind. Ka Rondo ei ole maapeal asuv linna, vaid kusagil mujal planeedil olev koht. Keset linna on talveaed, kus kasvavad laulvad lilled. Kui tuleb Sõda, siis muutub kogu maailm mustadesse toonidesse ning lilled vaikivad... Aga ükski Sõda ei saa kunagi tulla võitjaks ja nii ka selles raamatus. Aga kuidas see õnnestus, seda peab juba raamatust lugema. Esialgsed laulvad lilled ei olnud moonid. Moonid tulid alles pärast ja raamatus oli ka öeldud põhjus, miks just moonid. Kuna ma sellest ei teadnud, siis uurisin veidi internetis ja leidsin sellise artikli:
Iga novembrikuu algul tärkavad punased moonid kanadalaste rinnas. See
aastakümnete pikkune tava on Kanadas juurdunud, kuid vähesed on
teadlikud selle saamisloost.
Enamus kanadalasi tunneb ka hästi luuletust „In Flander's Fields“,
sest selle luuletuse sõnad leiame Kanada 10-dollarisel rahatähel. See
on samuti üks väheseid luuletusi, mida koolides noortele tutvustatakse.
Poeemi esimesi ridu ja tema autori, kolonel-leitnant John McCrae nime
tunnevad nii kanadalased, inglased, prantslased kui ameeriklased.
Luuletuse kirjutas McCrae Ypres'i läheduses, kus ta teenis arstina
sidumispunktis. 1915. a mais mattis ta seal oma langenud sõbra, leitnant
A. H. Helmeri Ottawast. Hingeliselt murtuna vaatas ta sidumispunkti
kõrval asuvat hauda, kus vaikses tuules hõljusid moonid ning kasutas oma
puhkeajast 20 minutit kõnealuse luuletuse loomiseks, mis ilmus esimest
korda trükis 8. detsembril 1915 ajakirjas Punch Inglismaal. Need
luuleread haarasid lugejate ja kuulajate hingi ning McCrae sõnadest
sündis lahingutes langenud sõdalaste tunnusmärk.
Luuletusega „In Flander's Fields“
tutvus ka YMCA-s töötanud ameeriklanna Moina Michael 1918. aastal.
Loetust emotsionaalselt mõjutatuna lubas ta endale, et kannab alati
punast mooni omapoolse austuse ja tunnustuse sümbolina langenutele
sõdalastele. Kaks aastat hiljem Ameerikat külastanud prantslanna Madame
Guerin tutvus seal punase mooni tähendusega ning koju naastes hakkas
käsitsi valmistatud punaste moonide müügist laekunud summadega toetama I
maailmasõja piirkonna vaeslapsi.
Innustatuna nende kahe naise
tegevusest otsustas Kanada Sõjaveteranide Liit 1921. a võtta punase
mooni kasutusele oma mälestuspäeva sümbolina. Tänapäeval meenutatakse
punase mooniga sõjatandritel langenud 117.000 Kanada sõdurit.
Piirkonnas, kus McCrae kirjutas oma luuletuse, toimus 9. aprillil 1917
Kanada sõjaväe rünnak. Rasketes lahingutes saavutati võit, kuid veelgi
enam — nendes võitlustes tärkas Kanada rahvuslik iseteadvus.
Punased moonid ei ole piirkonnale iseloomulikud igal aastal õitsvad
lilled. Juba Napoleoni sõdade ajal märgati, et sõjatandritel tärkasid
järgmisel aastal punased moonid, mis katsid tihedalt lahingupaiku. Ja
nad õitsesid vaid ühe aasta. Rahvasuus ühendati need õitsemised langenud
sõdalaste hingedega.
Teadlased selgitavad, et kahuritules
ülesküntud pinnas segunes sügavamal asuva lubjakiviga, mille tulemusena
mooni seemned taas tärkasid. Kuid sellel kainel teaduslikul selgitusel
puudub kahjuks hingeline aspekt. Punased mooniõied meie rinnas räägivad
siiski edasi nii langenud sõdalaste hingedest kui ka meie austusest
vabadusvõitlejate vastu.