Oma advokaadi usaldamine on kindlasti keelatud!

26./256. Sihvakasääreliste modellide juhtum

Sari: Perry Masoni lood

Sari: Meisterdetektiivid  

Autor: Erle Stanley Gardner

Tõlkija: Aino Jõgi

Kirjastus: Kuldsulg 1995

173lk./4344lk./44578lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 oktoober: raamat, mis on kollaste või oranžide kaantega

Minu jaoks oli sel korral tegu ühe nõrgema Perry Masoni looga, kuid huvitav oli ikkagi. Kuidagi ehk liiga klitšilikud tegelased olid seekord mängu toodud. Perekonna lugu, kus kõik arvasid, et keegi on süüdi ja siis lavastasid asja nii, nagu paistaks, et hoopis nemad on süüdi. Ja ära mitte kunagi usalda oma advokaati, mis sellest, et ta üritab sind võllast või vangist päästa! See on kohe rangelt keelatud, vähemalt Perry Masoni lugudes küll. Samuti, kui sa midagi arvad ja kahtlustad, siis viimane asi, mida teha on maha istuda ja asjaosaliste vahel asi selgeks rääkida. Loomulikult ei saa seda teha, sest siis poleks ju lugejal midagi lugeda, kõik laheneks iseenesest juba paari lehekülje jooksul ära. Neid sihvakasäärelisi modelle oli loos kolm, kõik riburadapidi ühe mehe armumised. Kuritegu sai ka muidugi lahenduse, sedakorda taas kohtus, kus viimasel lõunal jõudis viimane killuke infost Masonini ja ta selle loo puzzle kokku pani. Ja politsei jäi taas lolliks, nagu nendes lugudes ikka. Kiire, kerge lugu, põnevust ikka veidi ka. 

Unustatud Eesti krimi

2./213. Mõrv Metsamõisas

Sari: Meisterdetektiivid

Autor: Vassili Randmets

Kirjastus: Kuldsulg 1995

103lk./167lk./36761lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse september: Eesti autori krimka

Raamatu tutvustuses on kirjas: "Selle kriminaalromaani lugejat ootavad kaks mõistatust: esiteks tavapärane - kes on kurjategija? ja teiseks tavatu - kes on autor? Sest V. Randmetsa nime ei leia entsüklopeediatest ega biograafilistest leksikonidest, raamatukogudes pole tema teisi teoseid. Oli see ehk varjunimi? Või jäi edukalt debüteerinu üheainsa raamatu autoriks?". 

See pani muidugi kohe otsima, kes see Vassili Randmets siis oli. Tuli välja, et täiesti eksisteerinud inimene ja kelle kohta on ajalehtedes ikka mitmeid artikleid. Elas aastatel 1900-1984. Legendaarne muhulane nagu artiklis kirjas. Omandas Tartu ülikoolis 2,5 kõrgharidust: majandusteaduskonnas kaubanduse erialal (1926, cum laude), õigusteaduses (1932), seejärel aga õppis filosoofiateaduskonnas kaheksa semestrit rahvaluulet (ei lõpetanud). Piiril asunud Muhu keskkooli rajamise initsiaator, kool sai keskkooli õigused 1946. aastal. Vastuolulisem on Randmetsa tegevus üliviljaka kirjamehena: käsikirja jäid tema 56 romaani, 12 näidendit, 11 kodu-uurimust ja hulk artikleid. Kuigi ta oma belletristikat korduvalt ka kirjastamiseks pakkus, ei peetud selle kunstilist taset vastuvõetavaks. 1937 anti välja kirjastuse Kaja poolt tema kriminaalromaan “Mõrv Metsamõisas”. Selle raamatu kohta ei saanud nüüd küll öelda, et see poleks tasemel olnud. Täitsa Eesti krimikirjanduse tasemel. Ei midagi erakordset, aga täitsa loetav. Mõrv toimub, armastust leidub, uurijad on nii politsei poolt kui kogemata asjasse segatu, kahtlusaluseid on mitu ja need muutuvad loo käigus, küsimusi tekitavad nii mõrvatu kui tema kaaslased (naine, tütar) ja kurjategijad sogavad ka vahepeal ikka vett. Arvestades, et see raamat on kirjutatud pea sada aastat tagasi, siis ma ütleks, et hästi kirjutatud, ei jää tänastele krimidest maha üldse. Eriti kui arvestada, et siis polnud peale lauatelefoni, mis käis läbi keskjaama ja oli kergesti pealtkuulatav, muid tehnilisi abivahendeid saada ning uurijad pidid vaid oma aju kasutama kõige väljaselgitamiseks. Selles suhtes oli hea, et kuu algas pühapäevaga ja siis ei saanud kohe raamatukokku tormata, pidi kõigepealt oma kodust raamaturiiulit tuulutama ja nii sai leitud ka see riiuli sügavusse peitunud raamat siia väljakutsesse.

Smuulist ja Randmetsast ehk Vastuseks Katrin Pautsile

Vassili Randmetsa elust 1.osa 

Vassili Randmetsa elust 2.osa 

Vassili Randmetsa elust 3.osa

Vassili Randmetsa elust 4.osa