Kolmest suurkujust lastele

6./81. Leonardo ja sulepea, mis visandab tulevikku

Sari: Suurvaimu sähvatus 

Autor: Luca Novelli

Tõlkija: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo 2021

112lk./768lk./13519lk.

 

7./82.  Hawking ja mustade aukude mõistatus

Sari: Suurvaimu sähvatus 

Autor: Luca Novelli

Tõlkija: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo 2020

112lk./880lk./13631lk.

 

8./83.  Galileo ja esimene tähesõda

Sari: Suurvaimu sähvatus 

Autor: Luca Novelli

Tõlkija: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo 2021

112lk./992lk./13743lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga aprill: suurmehed #1-3 (laste)

Ma olen neid raamatukesi näinud küll ja isegi mõelnud, et võiks sisse vaadata, aga nüüd siis avanes hea võimalus nendega tutvuda. Kolm suurkuju, kellest ma ikka ühte ja teist tean, aga natuke sain ikka igaühe kohta ka nendest lasteraamatutest teadmist juurde.  Raamatud on lastepärased, minajutustajaks suurmees ise, elulugu alates sünnist kuni surmani. Lihtsalt kirjutatud ja vahele ka teaduslikumat juttu, aga ka see kergesti lapsele arusaadavas keeles. Vaatasin, et selles sarjas on tal ikka väga palju raamatuid ilmunud, millest siis eesti keelde kolm jõudnud. Palju ka illustratsioone juures, mis mõneti aitavad mõistmisele kaasa, mõneti tekitavad mõnusa humoorika fooni tekstile kõrvale. Raamatute lõpus on sõnaraamatud, mis selgitavad paari lausega iga raamatus ettetulnud mõiste ära. Väga lastesõbralikud raamatud ja täitsa soovitan lastele sokutada lugeda. 

Leonardo on nimi, mis ühendab kunsti ja teadust: ta oli maalikunstnik, arhitekt, insener ja teadlane. Leonardost sai legend juba eluajal. Kuid teda süüdistati ka nõidumises ning paljud kaasaegsed pidasid teda mingit sorti võlur Merliniks, kes oli aadlike ja valitsejate teenistuses.

Tuntud astrofüüsikut Hawkingit on võrreldud kolme ajaloo suurima geeniuse, Galileo, Newtoni ja Einsteiniga. Ta uuris musti auke ja otsis vastust kõige keerukamatele küsimustele, mida inimkond on esitanud: kuidas universum sündis? Kui suur see on? Kui kaua see on eksisteerinud? Mis oli enne oli? Kuidas see lõpeb?

Galileo pani aluse tänapäevasele teadusele. Ta ehitas loendamatu hulga seadmeid ja viis avalikult läbi katseid. Ta avastas tuhandeid asju: Kuu mäed ja Jupiteri kaaslased ja päikeseplekid.

Üritasin tehisintellekti panna joonistama kolme meest, numbrite tundmisega on tal küll raskused, igatahes järjekindlalt joonistas neli, no ütleme siis, et raamatute autor on see neljas, kes suurkujudega laua taga vestleb. Ega tal pole eriti häid teadmisi nende suurmeeste välimuse kohta ka, katsetas üht ja teistpidi neid väljanägema panna. Sellel pildil suutis vähemalt teleskoobi aknast välja vaatama suunata. Igatahes oli minul üpris lõbus, ma ei tea, kas AI-l ka kui ma järjest sundisin teda joonistamisega ühel ja sama teemal tegelema.

Kuidas kolme minutiga rääkida lihtsalt keerulistest asjadest

15./62.  Teadus kolme minutiga: 2015-2016

Sari: Elav teadus 

Koostaja: Ebe Pilt

Kirjastus: Argo 2017

208lk./ 2689lk./10990lk.

 

16./63. Teadus kolme minutiga: 2017-2019

Sari: Elav teadus 

Koostaja: Ebe Pilt

Kirjastus: Argo 2019

239lk./ 2928lk./11229lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga märts: kogumik #4 ja 5 (teadus)

 

Väljakutse selgitada oma aastate pikkust tööd ja keerulisi asju teaduses võhikutele kolme minutiga. Mõned said paremini, mõned kehvemini hakkama. Oli nii väga huvitavaid kui igavamaid kolmi minuteid. Eks see olenes kindlasti ka kui keerulise ja tavainimesele arusaamatu asjaga üldse tegeleti. Kuigi raamatus oli võimalik ka lisaks vaadata, siis mina piirdusin vaid lugemisega, kuna ma eelistan alati asjadest lugeda neist kuulamise asemel. Mul lihtsalt on otsetee aju sellesse osasse, mis asjadest asu saab ja mällu talletab ainult silmadest. Kõrvade kaudu on millegipärast selline vastasasuvast kõrvast teabe välja lekkimine ja õigesse kohta mitte talletumine. Millegipärast ühte asja vaadates-kuulates hakkab mul sageli lihtsalt igav või tekib tahtmine midagi muud ka kõrvale teha, aga sama asja lugemisel seda kunagi ei juhtu. 

Raamatud olid huvitavad ja oli mitmeidki põnevaid asju, millest ma midagi ei teadnud. Esimene raamat köitis kuidagi enam, kas oli asi minu jaoks uudsuses või olidki teemad seal mulle rohkem sobivamad. Või siis see, mis minu jaoks oli selles raamatus võib olla isegi kõige köitvam, õpetus, kuidas kolme minutiga hakkama saada, kuidas mitte minna üle aja ja kuidas lihvida oma esinemisoskust. Sest koolis kui on antud ajapiirang 5 minutit igale esitlusele võib kindel olla, et esimesed räägivad oma veerand tundi jutti kui neid ei katkestata ja ka edaspidi saavad vaid mõned üksikud viie minetilise ajapiiranguga hakkama. Juba slaidiesitlused on tavaliselt sellised, mida ei ole isegi lugedes võimalik selle ajaga toime tulla. Probleemiks ongi see, et inimesed ei oska kontsentreerida seda, mida nad tahavad öelda, räägivad laialivalguvalt, pole piisavalt ettevalmistunud, läbi rääkinud oma teksti. Avalik esinemine on keeruline ja seal peab sedavõrd paljude asjadega arvestama. Selles osas olid need teadlasehakatised tublid, et suutsid oma kolme minutiga rääkida oma aastate pikkusest tööst, tuua välja just oluliseima ja seda nii, et tavainimene, kes valdkonnast midagi ei tea, ka sellest aru saab. Sest sageli ei saa tänapäeval enam isegi teine sama valdkonna teadlane põhjalikult aru, millega teine teadlane tegeleb, sedavõrd spetsiifiliseks on kõik muuutunud. Raamatud olid head ja kel vähegi huvi teada saada, millega üldse Eesti teadlased tegelevad, siis tasub kindlasti lugeda. 

 

 

 

 

Miljon miksi

8./55. Miks munad kukuvad?

Koostaja Triin Olvet

Illustraator: Piia Maiste

Kirjastus: Argo kirjastus 2023

112lk./ 1418lk./9719lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga märts: kogumik #1 (lasteraamat)

Igale lapsevanemale on teada, et lapsed jõuavad rohkem küsida kui nemad vastata ning väga sageli ei oskagi vastata. Seega on hea, ise enne see raamat läbi lugeda, ehk siis oskab ka mõnele küsimusele vastata. Kuna vastajateks siin raamatus oli väga palju erinevaid teadlasi, siis vastuste tase oli ka minu arust küllaltki erinev. Mõni suutis rohkem, mõni vähem kergemalt ja arusaadavamalt lastele asju selgitada. Samas ma olen aru saanud, et ega lapsed ei vajagi sageli väga lihtsat seletust asjadele. Pigem on need täiskasvanud, kes keerukamast seletusest aru ei saa, sest nemad ei oska enam sedavõrd hästi asju endale oma peas ettekujutada, mis kompenseeriks selgituse. Raamat oli tore, kusjuures kui tavaliselt saad lasteraamatud kergesti ja lihtsalt kiires korras loetud, siis see raamat võttis mul kolm õhtut aega. Aga need munad kipuvad jah kukkuma kui vähegi silma pealt ära lased, vahel kukuvad kohe näppude vaheltki. Soovitan kõigile lugeda, kel kokkupuude lastega. Või pange see raamat omale riiulisse, hea võtta kui jänni vastamisel jääte.

Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

22. Üks meditsiin. Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

Sari: Elav teadus #43

Autor: Matt Morgan

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2023

239lk./4540lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst. 

Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav. 

Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi

Sari: Elav teadus #16  

Autor: Matthew Walker

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2018

390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.

Taibukatele lastele ja vähem taibukamatele täiskasvanutele

6. Taibupõnn bakterite maailmas

Autor: Pentti Huovinen

Tõlkija: Mari Vaba

Kirjastus: Tea 2008

64lk./1198lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #1 (lasteraamat)

Bakterid ja mikroobid on nähtamatud, sellepärast on nende maailma raske mõista, samas puutuvad lapsed nendega igapäevaselt kokku. Pentti Huovinen on rahvaterviseameti nakkus- ja põletikhaiguste osakonna uurimisprofessor ja tunnustatud teaduse populariseerija. Selles raamatus ta selgitabki lihtsalt ja arusaadavalt, kes või mis siis on nugilised, viirused ja bakterid. Ja millised bakterid on head ja millised halvad. Kuidas inimese organism selles bakterite maailmas hakkama saab. Ja kuidas saavad bakterid ja viirused hakkama inimeste maailmas. Selgitab sedavõrd hästi, et lisaks lastele saavad seda raamatut lugedes targemaks ka täiskasvanud (noh need tavalised, kes viimati seda õppisid siis, kui ise lapsed olid). Ja suur rõhk on pandud hügieeni tähtsuse selgitamisele, miks ja millal siis ikka on vaja pesta käsi ja hambaid ja tervet keha. Raamat oli huvitav ja väga hariva sisuga.
 

Üks raamat, mis vajab järelemõtlemist

Õpetasin tehisintellekti joonistama põlevat tikku, mil leegi asemel on vesi

 

20./244. Järelemõtlemise kunst. Kõhklemise ja eksimise üllatav jõud

Sari: New York Timesi bestseller 

Autor: Adam Grant

Tõlkija: Epp Velbri

Kirjastus: Äripäev 2022

288lk./3962lk./53012lk.

Lugemise väljakutse 2023: 30. Raamat New York Times`i bestsellerite nimekirjast

 

Ma olen alati väga kahtlustav igasuguste bestsellerite osas, aga seekord sattus lugemisse üks väga hea raamat. Raamat, millega võib olla esmapilgul ei saanud nõustuda, aga kui veidi järele mõtlesid, siis said aru, mida autor mõtles ning nõustusid täiesti. Järelemõtlemise õpetuse raamat, mis vajab kindlasti järele mõtlemist peale lugemist.  

Meid ümbritsev maailm muutub ja seega tuleb ka vastavalt sellele õppida pidevalt uut, vana ümber hinnata ja vahel ka unustada ning ümber mõelda. Osa asju, mida me  kunagi oleme õppinud, ei ole enam pädevad, sageli iganenud veendumused hakkavad meid takistama. Mis muidugi ei tähenda, et kõik, mida kunagi on õpitud, oleks aja jooksul muutunud valeks ja kasutuks. Enamik meist on uhked oma teadmiste  üle, jäädes neile vankumatult truuks. Mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Jääme sageli kinni omaks võetud mõttemustritesse, mitte ei kontrolli, mõtle järele ja ei hinda neid ümber. Sageli võtavad inimesed üle kolme ametimehe mõttelaadi. Need on vaimulik, prokurör ja poliitik. Vaimuliku rollis peame jutlusi kui kaitseme oma ideaale, oma mõttemustreid, veendumusi. Prokurörina otsime teiste arutelus vigu, püüame tõestada nende ekslikkust, eriti kui nende arvamus erineb meie omast. Poliitikuna otsime pooldajate heakskiitu ja teeme kampaaniat oma nägemuse heaks, et teisi enda poolele võita. Inimene püüab agaralt jutlustada enda eksimatust, süüdi mõista teiste ekslikkust ja leida toetajaid vaevumata oma seisukohtade üle järele mõtlema, arutlema, kas tema seisukohad on üldse õiged. Grant soovitab aga käituda nagu teadlane, otsida hoopis põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab leida uusi lahendusi vanadele probleemidele. Teadlane kontrollib, vaatleb, hindab ümber, otsib teisi seisukohti, mõtleb järele. Kui tihti me hakkame kahtlema oma oskustes ja teadmistes? Kui tihti me mõtleme järele, kas miski on ikka nii, nagu me arvame seda olema, või nii, nagu see oli mingi aeg tagasi? Teaduslik mõtlemine eelistab tagasihoidlikkust uhkusele, kahtlust veendumusele ja uudishimu lõplikule tõele. Kui ümbermõtlemise tsükkel laguneb, siis asendub see liigse enesekindluse tsükliga. Selles ei nähta lünki oma teadmistes, usutakse, et ollakse tõe juba leidnud. Nähakse seda, mida eeldatakse. Nähakse seda, mida soovitakse näha.
Leitakse põhjust oma uskumist veel tugevamalt kinnitada ja kirglikumalt jutlustada. Lubatakse oma ideedel muutuda ideoloogiateks. Tudengitega tehti katse. Hinnati nii nende enesekindlust teadmiste osas kui tehtud testi tulemuste ära arvamist. Tulemuseks oli, et mida kõrgem enesekindlus, seda rohkem eksiti oma testi tulemuse äraarvamisel. Liigne enesekindlus ei ole hea. Mida paremaks inimene ennast peab, seda suurem on risk, et ta ülehindab ennast ja ta areng peatub. Enesekindlus ei võrdu alati kompetentsusega. Kahtlemine oma teadmistes on esimene samm oma teadmiste arendamise suunas. Eksimine ei ole ainult inimlik, eksimine on ka õpetlik. Kas mäletate aastate möödudes paremini seda, milles eksisite kunagi, või seda, mida väga hästi teadsite tollel hetkel? Kui eksisite, siis tegelesite sellega uuesti, see kinnistus teie mälus. Aga meie mälu on teadagi ekslik, mida vähem seoseid on ajus mingi asjaga tekkinud, seda vähem me seda mäletame. 

Terve see raamat õpetab, kuidas muuta oma mõtlemist, kuidas panna ennast erinevatele asjadele järelemõtlema, ümbermõtlema. Kuidas arendada oma mõtlemist ja teadmisi, kuidas mitte jääda kuhugi kinni, vaid pidevalt edasi areneda ja areneda nii, et sellest ka endale kasu ja rõõmu oleks. Lugege ja saate teada, miks on vale küsida lastelt kelleks nad tahavad saada - üks tüüpilisi täiskasvanute küsimusi lastele. Minu üks selle aasta parematest lugemiskogemustest. 

Ja viimane mõte, mis mul seda postitust tehes tekkis. Tehisintellekt. Masinõpe ja treenimine. Kui tehisintellektil lasta joonistada mingi pilt, mida te oma vaimusilmas näete, et tahaks, et ta joonistaks just sellise, siis tavaliselt esimesel katsel ei õnnestu teil tehisintellektile veenvalt selgeks teha, mida te just tahate. Te mõtlete, kirjutate uuesti parema sisendi, saate tulemuse ja kordate kuni te olete jõudnud lahenduseni, mis teile enamvähem meeldib, mida te soovisitegi. Aga nüüd küsimus, kes õpetas keda, kes treenis keda? Kas teie tehisintellekti seda joonistama, mida te tahtsite, või tehisintellekt teid sisestama paremat, täpsemat sisendit? Pildil on raamatu kaanest inspireeritud tehisintellektiga joonistatud pildid. Nende tulemusteni läks ikka tükk aega teineteise treenimisega meil. Aga kuidas jõudis just see pilt raamatu kaanele, saab ka raamatust teada. Soovitan väga lugeda. Aga see on raamat, mida tasuks lugeda, järele mõelda ja siis uuesti lugeda. 

Väga väike teadus

 

7./128. Nano. Väga vägev teadus väga, väga väikesest

Autor Jess Wade

Tõlkinud Triin Olvet

Kirjastus Argo kirjastus 2021

32lk./1584lk./26064lk.

Sain selle raamatu kingituseks kirjastuse Argo poolt lasteraamatute väljakutses osalemise augusti kuu loosis mesilastest lugemise eest.

Raamat rääkis väga väikestest, aga vägevatest asjadest. Teadus areneb ja uusi tehnoloogiaid mõeldakse välja. Koolieelikutele ja algklassilastele sobiv raamat kõneleb materjalide maailmast ja räägib selle kõige tillematest ehituskividest, aatomitest ja tutvustab loodus- ja täppisteaduste üht uuemat valdkonda. Raamatust saab lihtsalt teada, mis asi on nanotehnoloogia ja nanoteadus. Täitsa huvitav lugemine ka vanematele kui algklassilastele.