Kuvatud on postitused sildiga päkapikk. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga päkapikk. Kuva kõik postitused

Sõrmus, mis ühendab ja lahutab

6./36. Sõrmuste isand I. osa. Sõrmuse vennaskond
Autor: John Ronald Reuel Tolkien
Tõlkijad: Votele Viidemann, Ene Aru
Kirjastus: Tiritamm 1996
429lk./1703lk./9318lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: Age Lahemaa soovitab

Kuidagi ma olen osanud sellest raamatust alati kaarega mööda minna. Isegi ei tea miks. Kääbik sai omal ajal loetud ja meeldis. Sõrmuste isanda osas oli aga mingi tõrge. Filmi ka ei ole näinud. Või õigemini kunagi kui see välja tuli, siis laps oli väga vaimustunud, käis kinos vaatamas ja laenutas kasseti koju ja hakkas õhinaga mulle ka näitama. No ma suutsin peale ehk kolmandikku magama jääda. Mul see probleem filmidega pidevalt, mugavas asendis, pilk kinnitunud ühte punkti ja uni tuleb. Raamatut suutsin ikka palju pikemalt lugeda. Algus läks üsna ludinal, aga lõpp hakkas venima. Kogu aeg oli viimastel päevadel tunne, et loen ja loen viimast peatükki ja see ei lõppegi. Tuli muidugi välja, et vahepeal lõppes ja siis algas uus peatükk, mida ma nüüd viimaseks arvasin olevat. Venis ja venis. Tegelikult üldjoontes oli ju teada ka, mis selles raamatus toimub, sest niivõrd kuulus raamat. Tegelaste nimed olid tuttavad suures osas, aga eks selle aeglase tempo juures saigi rohkem selgemaks, kes nad siis täpselt ikka olid, milline iseloom neil oli ja kust nad pärit olid. Võib olla seetõttu oligi algus rohkem põnevam mu jaoks, et siis ilmus iga nuka tagant mõni uus tegelane, kellest pidi aru saama, kes ta selline on ja kuidas sinna maailma sobitub. Ma usun, et nooremana oleks mulle see raamat rohkem meeldinud, aga see ilmus eesti keelde minu jaoks liiga hilja. Pealegi see oli aeg, kus arvuti jõudis mu ellu ja ma lugesin vähem ja ulmet üldse eriti mitte. Hetkel on küll kaks järgmist osa ka lugemislaua lähedal, aga see ajab juba üle nendest soovitatud ulme raamatutest, mis ma oma riiulist olen välja otsinud ja suurel hulgal on neist ikka mitu osa. Pealegi üsna paksukesed suures osas ka kõik.
 

Päkapiku kalendrid

 

Design: silviski (pixabay) 


Headel lastel käib detsembris ikka päkapikk. Ja kui nii hea laps ei ole, et päkapikk ise tuleks ning mingi ime korda saadaks, siis tuleb ise natuke kaasa aidata. Koju on kogunenud juba suur posu õhukesi luule- ning lasteraamatuid. Mõned aastad tahasi tegin endale pisikestest raamatutest jõulukalendri. Iga päev üks raamat. Seekord siis proovin kahte kalendrit korraga. 

* Luulekalender

* Lastekalender

Esimesse sokutasin koju kogunenud luuleraamatud. Enamuses pisikesed ja õhukesed. Mõned paksemad ka, aga need sättisin omale jõulupäevadeks ja nädalavahetusteks, kui enam aega. Teised läksid suvalises järjekorras. Igal hommikul võtan siis sealt hunnikust ühe ja loe läbi. Tööpäeva hommikul peaks just jätkuma aega tunnike enne tööle minekut (arvuti taha istumist).

Teise panin kogunenud lasteraamatud, mis on kuni tunniga loetavad. Läksid täiesti suvalisse järjekorda. Loodan, et jõuan õhtul läbi lugeda enne kohustuslike väljakutsete raamatute juurde asumist. Neid on jäänud veel 10 lugeda. Suures väljakutses 4 raamatut pluss 6 eriväljakutseid. Saab tormiline lugemiskuu olema, aga kui ma enda lugemisvõimeid ülehindan, eks ma siis võtan vähemaks. Tõenäoliselt just lasteraamatute kalender jääb edaspidist aega ootama.