Kuvatud on postitused sildiga Koolibri. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Koolibri. Kuva kõik postitused

Tšernobõli lugu koos krimiga


9./84. Piisavalt põhjuseid surra
Autor: Morgan Audic
Tõlkija: Madis Jürviste
Kirjastus: Koolibri 2023
405lk./1397lk./14148lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse aprill: Tegutseb uurijatepaar

Raamatu tegevus toimub Tšernobõlis ja selle ümbruse külades. Loosse on sisse põimitud nii olukord elektrijaama katastroofi ajal, peale seda kui nüüd 30 aastat hiljem. Plahvatuse ajal tapetakse kaks naist, nende mõrvar jääb leidmata. Tšornobõli keelutsoonis olev turismigrupp leiab majaseinale riputatud laiba. Kohale kutsutud politsei teeb kindlaks, et tegu on mehega, kelle ema oli tol ööl tapetud. Ukraina kohalik uurijatepaar (mees ja naine) loodab, et juhtumi lahendamine toob kaasa võimaluse pääseda minema ohtlikust Tšernobõlist. Poisi isa, endine minister ja tähtis nina, ei usalda muidugi mõrva uurimist kohalikele, vaid palkab vene võmmi, kes on Tšernobõlist pärit ning valmis kõigeks, et süüdlane tuvastada. Seega tegelikult on siin uurijateks üks paar ja üksainus. Samas nende teed mingil hetkel ikka ristuvad ja ühel hetkel meestest tekib uus koostööd tegev uurijapaar. Raamatu autoriks on prantslane, kuid tundub, et tal on üsna tugev eeltöö tehtud ning isegi peensusteni mõni asi välja uuritud. Võib olla kohapealne elanik leiaks rohkem möödarääkimisi ja uskumatust, ei tea. Aga kuna ma pole niivõrd kursis, mis seal kolmkümmend aastat hiljem toimus, siis minu jaoks oli üsna usutav lugu. Raamat on kirjutatud enne suure sõjategevuse algust, kuid Donetski sõda on juba sissekirjutatud. Raamatu tegevus toimub vana tuumajaama ümbritsevas kiiritatud tsoonis, mis peaks olema suletud, aga ei ole seda mitte: sinna korraldatakse ekskursioone, seal elatakse ning surrakse. Ma küll ei saa aru, miks inimesed lähevad sinna turismiekskursioonidele. Miks mõned kohalikud inimesed ohule vaatamata tagasi oma kodudesse läksid, sellest saan küll aru. Tegelikult on see taustalugu sama öövastav, kui sel toimuvad kirjanduslikud mõrvad. Üldiselt nõrganärvilistele mitte soovitatav raamat, samas väga põnev ja pingeline raamat. Ning teadmisi saab ka Ukraina ja Venemaa kohta (viimased pole küll meile mingid uudised).  Ja miks on kaanel pääsuke - lugedes saab see selgeks, pääsukesed tulevad mitmed korrad seal jutus tegevusse.

Äärmused loomade hulgas ehk loomadest rekordiomanikud

3./31. Loomade rekordid
Autor: Martin Jenkins
Illustraator: Tor Freeman
Tõlkija: Ilme Rääk
Kirjastus: Koolibri 2019
77lk./695lk./5691lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #1 (lasteraamat)

Igasugused rekordid on alati mingid äärmused, milleni teised ei küündi. Vähemalt sel hetkel ei ole küündinud. Aga rekordeid purustatakse ja viiakse neid üha kaugemale, seega ka äärmuste piire nihutatakse aina kaugemale. Mitte ainult inimesed ei püstita rekordeid, vaid ka loomad.

Loomariik suudab meid alati oma värvide ja vormide küllusega hämmastada. Ka loomade erinevad kombed ja võimed panevad imestama. Selles raamatus antakse auhind viiekümnele kõige erinevamale loomale, kelle oskused on tõesti imetlust väärt.

Ja mille eest siis saab auhindu?

  • Nutikaim arhitekt
  • Uhkeim pulmatants
  • Oskuslikum tööriistade kasutaja
  • Kiireim õhulend 
  • Säravaim valgustaja
  • Lahedaim paps
  • Aasta ema
  • Truu paarisuhe
  • Vanavanaema
  • Mullaparandaja
  • Uuendusmeelne põlluharija
  • Süvasukelduja
  • Võrratu lakk
  • Eriti pikk ja kleepuv keel
  • Pikim rändeteekond
  • Parim vingerdaja
  • Kaugekõne
  • Pikk jalgsimatk
  • Öine vigurlend
  • Täpseim haisupomm
  • Ohustatud kütt
  • Parim särts
  • Kõige pirtsakam sööja
  • Töökangelane
  • Maaalune kogukond
  • Imepärane duo
  • Meeskondlik jaht
  • Võimsad hambad
  • Osavaim ketraja ja kuduja
  • Maailma parim hüppaja
  • Võrratu graatsiline kõnnak
  • Surmava ilu
  • Parima jäljendaja
  • Parima ehmataja
  • Väsimatu trummilööja
  • Kõrvulukustava konnakoori
  • Ülikiire sprinteri
  • Väikese aga tugeva
  • Jäätmekäitluse
  • Pikaealisuse
  • Muljet avaldava muna
  • Peitusemängu
  • Parima silmamoondaja
  • Mimikrimeistri
  • Taimede järeleaimaja
  • Koletute kombitsate
  • Imelise uueneja
  • Raskeima karbi
  • Põhjanaba 
Oskate igale kategooriale loomanime taha panna? Vaevalt küll, seega ei jää muud üle kui seda vahvat lasteraamatut lugeda, kus räägitaksegi nendest loomadest, kes mingit auhinda väärivad, sest nad on loomariigi need äärmused, rekordikandjad ja auhinnasaajad. Loomad, kes erinevad teistest oma võimete poolest. Iga looma kohta on väike iseloomustus, kes ta selline on ja mis ta eriliseks teeb. Oli huvitav ka lapsest natuke suuremale inimesele lugeda. Raamatus on ka mõnusad pildid. Väiksematele lastele üks tore raamat loomadest.

Luuletuste väljakutse LuuleViis

 

23.  Hiigelsoojad pilvelambad
Autor: Evelin Samuel
Illustraator: Katrin Ehrlich
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2008
77lk./4617lk.
24. Väike ranits
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Henno Käo
Kirjastus: Eesti Raamat 1982
32lk./4649lk.
25. Pururikas laps
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kadi Li Järve
Kirjastus: Sild 2002
56lk./ 4705lk.
26. Kama üks ja kama kaks
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kirke Kangro
Kirjastus: Menu Kirjastus 2009
69lk./4774lk.
27. Onu Heino eksis ära
Autor: Jaanus Vaiksoo
Illustraator: Kadri Ilves
Kirjastus: Koolibri 2007
48lk./4822lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis jaanuar

Kuna mu riiulitesse on tekkinud terve suur hulk õhukesi luuleraamatuid, siis nendest lahtisaamiseks otsustasin teha igakuise isikliku väljakutse Üks pühapäev luulega, ehk LuuleViis, st. ühel pühapäeval viis luuletuste raamatut korraga. Alustasin siis lasteluuleraamatutega jaanuaris. 
Kõik viis raamatut olid toredad, mõnusad, lastepärased, riimuvad, lõbusad ja väikese õpetusivaga. Ei oskagi eelistada ühte teisele, kõik meeldisid ja tekitasid parema tuju.

 

Kas tehisintellekt suudab tuua rahu maailma?


12./145. Rahumasin
Autor: Timo Honkela
Tõlkija: Rain Kooli
Kirjastus: Koolibri 2019
222lk./3044lk./32096lk.

Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#5) 

Mulle meeldivad erinevad väljakutsed, sest nendesse raamatuid otsides võid sattuda väga põnevate raamatute otsa, mida muidu üldse üles ei leiakski. Otsides Soomega seonduvaid raamatuid tuli mulle ester.ee kataloogis selline soomlase kirjutatud raamat ette. Asub informaatika all koos erinevate arvutiõpikutega. Kuna tehisintellekti teema on mind juba aastaid huvitanud, siis võtsin lugeda. Tulemuseks - hetkel vist parim raamat, mida ma sel aastal lugenud olen. Ja seda mitte tehisintellekti tõttu, sellest olen juba palju lugenud ning selles raamatus ei olnud ka midagi radikaalselt uut sel teemal.  Tegelikult ei oldud isegi põhjalikult süvenetud tehisintellekti toimimise teemasse. Kogu lugemise aja oli mulle täiesti arusaamatu, miks see raamat on informaatika all. Sellepärast, et kaanel on sõna tehisintellekt ja ka raamatus käib osa teemast kokkupuutesse tehisintellekti ning masinõppega? Tegelikult on see filosoofiline ja psühholoogiline raamat, ühe mehe visioon rahu ja üksteisemõistmise teemal. Autor on väga pikalt tegelenud tehisintellekti, masinõppe ja keeleuuringute valdkonnas. Peale haigestumist vähki otsustas ta oma visiooni ülemaailmsest rahust ja erinevate inimeste ja kultuuride teineteisemõistmisest panna paberile, et see ei kaoks koos temaga kuna sellist rahumasinat pole inimkond hetkel veel suuteline teostama.

Raamat räägibki eelkõike rahust ja seda igas mõttes, mitte ainult sõdade ärahoidmisest, vaid ka igapäevastest konfliktidest inimeste vahel. Põhiidee on autoril, et oleks vaja tehisintellekti, rahumasinat, mis tõlgiks inimestele, selgitaks. Vaja oleks tähendusläbirääkimisi pidavat masinat, mis aitaks mitte ainult tõlkida kahte erinevat keelt, aga ka erinevaid arusaamisi mõistetest, sõnade tähendustest, kultuurilistest eripäradest, arusaamadest. On ju teada, et palju konflikte tekib inimeste vahel kuna nad saavad üksteistest valesti aru või ei mõista kultuurilist tagapõhja. Sõna, mis ühes kultuuris võib olla täiesti tavaline, võib teises kultuuris olla solvav. Lisaks on igas keeles fraase, mida ei saa teise keelde otse tõlkida või millel on erinevas kontekstis erinev tähendus. Autor on pikki aastaid töötanud keeleteaduses, kuidas teha keelt mõistetavaks masinatele, kuidas arendada tõlkeprogramme erinevate keelte vahel. Millised õppemeetodid oleks kõige efektiivsemad tehisintellektile, et see suudaks areneda kaugemale kui inimene on võimeline seda hetkel juhendama. Et see suudaks areneda ja töötada nagu inimese aju kuna loodus on hetkel veel võimekam looja kui inimene.

Timo Honkela arutleb pikalt ka teemadel, miks üldse tekivad konfliktid ja sõjad inimeste vahel, mis on nende põhjusteks. Kuidas muutub keel ning erinevused inimese ja masina vahel, kuidas nad sõnadest aru saavad, kuidas keel on arenenud nii inimeste hulgas kui masina arusaamises (tõlkeprogrammides). Pikk peatükk on ka tunnetest, valesti mõistmisest, vaimse tervise probleemidest, intuitsioonist ja identideedist. Autor arutleb ka õiguse ja õigluse teemadel. Samuti millised faktid on tõesed ja millised mitte ning kuidas aru saada, millega on tegu ning kas tehisintellekt võib aidata selle juures inimesi. Lugejad saavad teada ka tehisintellekti ajaloost, masinõppe erinevatest vormidest, masintõlke arengust. Kuid kõik see on väga selgelt ja kergelt kirjutatud, kõik mõisted on alati ilusti arusaadavalt lahti seletatud nii, et ka teemaga mitte kursis olev inimene saab lihtsalt aru millest jutt.

See raamat on väga laiale lugejaskonnale, kes muretsevad inimkonna tuleviku pärast ning soovivad elada maailmas, kus puuduksid verised konfliktid inimeste vahel. Minu jaoks oli see raamat, millest võiks igalt lehelt mõne tsitaadi välja kirjutada. Minu nägemus ja arvamus kattus täiesti Timo Honkela omaga. Soovitan kõigil huvilistel see tähelepanu mitteäratav informaatika raamatute vahele peitunud raamat üles otsida ja läbi lugeda ning mõelda koos autoriga meie praeguse ühiskonna ja inimese sisemaailma üle ning mida annaks teha, et maailmas elamine muutuks kõigi jaoks paremaks.

Pildid joonistas tehisintellekt teemal "rahumasin".

Templirüütlid, ikka need templirüütlid


18./128. Templirüütlid. Müüt ja tõde
Autor: Martin Bauer
Tõlkija: Ilme Rebane
Kirjastus: Johannes Esto Ühing 2001
208lk./4120lk./28156lk.
 
19./129. Mõistatuslikud templirüütlid
Autor: Marilyn Hopkins 
Tõlkija: Olavi Teppan 
Kirjastus: Koolibri 2007
144lk./4264lk./28300lk.

Väljakutse punktiir2023 juuni: Relvade tärin (#7, #8) 

Kui templirüütlitest juba lugemiseks läks, siis tuleb ikka põhjalikumalt teema ette võtta ja seega täienduseks veel kaks raamatut juurde lugeda. Tegelikult eks need kõik kolm raamatut kordasid üksteist. Kui midagi templirüütlistest kirjutatakse hoopis teisest küljest, siis on arvata, et tegemist on järjekordse müüdiga, mitte tõega. Ja eks nende ümber olegi palju müüte juba ajast, kui nad veel tegutsesid avalikult. Nendes kahes raamatus oli templirüütlite tegevus liigendatud eri valdkondade kaupa ja seetõttu ka veidi lihtsamalt loetav kui ainult kronoloogilises järjestuses kirjapandud. Kõige enam meeldis raamat Müüt ja tõde. Lihtsalt ja kergelt loetav, välja toodud lisaks kenasti, mida arvati ning siis põhjendatud, miks see ikka kas kindlasti vale on või mis osas võib sellel müüdil ka tõepõhja all olla. Aga eks nad ikka ühed salapärased tegelased olid alates oma loomisest kuni hukkumiseni. Muidugi on ristisõjad ka nendes raamatutes peateemaks ja kui palju neid rüütleid ikka olema omal ajal pidi kuna igas lahingus nad kas hukkusid või tapeti pärast peaaegu kõik ära. Õudne tapatalgute aeg ja tulemuseks lõpuks ikka ei midagi, sest ristisõdijad ei suutnud islamivõitlejate vastu oma vallutatud pühasid territooriume säilitada. Ususõjad on ühed kohutavad asjad, sest nende juhid eelkõige, aga ka sõdijad, on väga fanaatilised oma uskumustes, olenemata siis, kas tegu on mõne religiooni või muu uskumusega.

Ajast, mil kahe keisririigi väed kohtusid Borodino all


23./58. Kahe keisri kaardivägi. Borodino

Autor Jüri Kotšinev 
Kirjastus Koolibri  2007
48lk./4546lk./12486lk.

Väljakutse punktiir2023 märts: Mälu ja aeg (#11)

Illustreeritud jutustus Napoleoni sõdade ühest tuntumast ja dramaatilisemast sõjakäigust Vene keisririigi vastu 1812. aastal. Üksikasjaliselt käsitletakse Borodino lahingut ning antakse ülevaade Aleksander I ja Napoleoni kaardivägede kujunemisest ja mundritest. Me kõik oleme seda lahingut koolis õppinud. Kuid kui paljud meist mäletavad seda? Aeg on enamuselt selle mälust eemaldanud kui ebahuvitava või mittevajaliku teabe. Jah, me võime mäletada, et selline lahing toimus ja ehk isegi kus, millal ja kes võitis, aga vaevalt sellest otseselt mittehuvituv inimene, kes ei tegele ka mälumänguga, teab täpseid fakte kuidas kõik toimus, millised mundrid olid seljas kummalgi armeel ja seda veel ametite ning auastmete järgi. Selletõttu on siiski hea, et on olemas inimesi, keda see niivõrd huvitab, et nad tegelevad teemaga süvitsi, uurivad ning jäädvustavad uuritu tulemused ka tulevastele põlvedele. Kas siis raamatu näol või nagu selle raamatu autor - mõlemast armeest tehtud osavõtjate miniskulptuurid täpsete mundritega, mis loovad elava ettekujutuse kahesaja aasta eest käibel olnud sõjaväevormidest ja relvastusest. 


Loodus versus tehisintellekt

 

13./48. Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest

Autor Andres Laan
Kirjastus Koolibri  2017
176lk./2404lk./10344lk.
 
Väljakutse punktiir2023 märts: Mälu ja aeg (#5)

Tehisintellekt on väga huvitav valdkond ja igapäevaga järjest rohkem ja rohkem meie ellu tungiv. Lasin erinevatel tehisintellekti kasutavatel programmidel joonistada, kuidas näeb nende arust välja tehisintellekt. Tulemused on siinsel pildil. Lisaks küsisin kurikuulse ChatGPT käest, mis see tehisintellekt on. Vastuseks sain: "Tehisintellekt ehk AI (inglise keeles Artificial Intelligence) on arvutisüsteemide võime lahendada ülesandeid, mis vajavad inimlikku intelligentsust. Tehisintellekti kasutatakse mitmetes valdkondades, nagu näiteks tervishoid, transport, finantssektor, haridus ja meelelahutus.Tehisintellekti algoritmid ja süsteemid on võimelised õppima ja arendama ennast, lähtudes kogutud andmetest ja vastustest, mis tulevad välismaailmast. Masinõppes õpivad algoritmid ennast automaatselt andmete kaudu ja süvendatud õpe võimaldab neil end ise juurde õpetada.Tehisintellekti rakendusi on palju, näiteks võimekas pildituvastus, ennustavad tekstianalüüsid, autonoomsed sõidukid, suured andmeanalüüsi lahendused ja muud valdkonnad. Tehisintellekti kasutamine võib aidata suurendada tootlikkust, parandada tõhusust ja luua uusi võimalusi, mis võiksid kaasa tuua ka majanduslikku kasu.Samas on ka tehisintellekti rakendamisel väljakutseid. Näiteks võivad algoritmid olla ebaõiglased, kui nad tuginevad piiratud või vääratele andmetele. Lisaks võib tehisintellekti kasutamine viia inimtöökohtade kaotamiseni ning tekkida võib ka mure privaatsuse ja andmete kaitse pärast.Kokkuvõtlikult on tehisintellekt võimas tehnoloogia, mis võib tuua palju kasu, kuid nõuab ka ettevaatlikku ja vastutustundlikku kasutamist."

Ühe raamatuarvustuse kirjutamine ei ole alati just kõige kergem töö. Kas võib ka selle hoopis tehisintellekti vaevaks jätta? Mida arvab ChatGPT käesolevast raamatust? "Andres Laane raamat "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" on põnev ja hariv lugemine neile, kes soovivad saada paremat arusaamist tehisintellekti arengust ja selle mõjust meie igapäevaelule. Raamatus antakse ülevaade tehisintellekti erinevatest valdkondadest, sealhulgas masinõppe algoritmide tööpõhimõtetest, loomuliku keele töötlemisest, kujutise töötlemisest ja robootikast. Autor selgitab keerukaid teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, mistõttu on raamat sobilik ka neile, kes ei ole tehnoloogia valdkonnas pädevad. Laane raamat eristub teistest tehisintellekti käsitlustest oma fookuse poolest loomade ja masinate võrdlemisel. Autor toob välja, kuidas tehisintellekti tehnoloogia on saanud inspiratsiooni loomade loomulikust käitumisest ja kuidas see on aidanud meil luua tõhusamaid tehisintellekti lahendusi. Raamatu üks olulisemaid punkte on selle rõhuasetus tehisintellekti mõjule meie igapäevaelule. Autor arutleb, kuidas tehisintellekt võib muuta töökohti, majandust ja isegi inimestevahelisi suhteid. See teeb raamatust mitte ainult huvitava tehnoloogiaraamatu, vaid ka mõtlemapaneva lugemise. Kokkuvõttes võib öelda, et Andres Laane "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" on suurepärane sissejuhatus tehisintellekti valdkonda neile, kes soovivad paremat arusaamist selle tehnoloogia arengust ja mõjust meie igapäevaelule. Raamatus esitatud teemad on hästi struktureeritud ja esitatud arusaadavalt, mis muudab selle raamatu sobilikuks kõigile huvilistele, olenemata nende tehnoloogia taustast." Mulle tundub, et pisikeste mööndustega sai tehisintellekt selle kirjutamisega hakkama. Ja mis kõige olulisem, ta tegi seda täitsa normaalses eesti keeles! Muidugi seda peamist, kuidas see raamat lugejale meeldis, tehisintellekt veel rääkida ei oska. 

Lõpuks siis kirjutaks ka ise, mida ma sellest raamatust arvan. Üpriski kerge lugemine. Autor suudab hästi arusaadavalt rääkida teemast. Leidsin palju, millest polnud varasemalt üldse mõelnud. Seda eelkõike, kuidas loomad ja inimesed on tegelikul eeskujuks tehisintellekti loomisel. Et miski ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid eeskujuks on võetud ikka emakese looduse poolt loodu.

Kuidas on see raamat aga seotud teemaga mälu ja aeg? Intellektuaalsete tehnoloogiate mõju inimeste mõtlemisele on murettekitav. Intellektuaalsete tehnoloogiate suurrevolutsioone on inimajaloos seni olnud vähemalt kolm. See jada algas kirja ja lugemise leiutamisega, jätkus trükipressi ja kartograafia arenguga ning leidis oma kulminatsiooni raadio, televisiooni ja arvutitehnoloogilises revolutsioonis. Igale revolutsioonile on järgnenud intellektuaalsete võimete teisenemine, inimmälumahu kahanemine. Kirjaliku mäluta ühiskonnas sai põlvkondade vaheline tarkus edasi kanduda vaid suulisel teel ja selle aluseks oli rikkalik mälu. Kalkulaatorite levik kahandas koolilaste arvutusoskusi. Tehisintellekt ja arvutid on praeguseks hetkeks löögi alla seadnud inimeste mälu, loomingulisuse ja keskendumisvõime. Samas füüsilise informatsiooni kirjapanek vabastas inimkultuuri bioloogilise mälu puudujääkidest. Bioloogiline mälu on kirjamäluga võrreldes piiratud mahuga, raskesti transporditav, kopeeritav ja säilitatav ning vigade rohke. Kirjakunsti areng aitas eelnevate põlvkondade saavutustel säilida täpselt. Interneti positiivseks tagajärjeks on informatsiooni leviku kiirenemine ja digitaalne mälu. Samas kiiretempoline virtuaalne elu muudab inimesed kannatamatuks ja kahandab nende valmidust püsivaks pühendumuseks. Tehisintellekti kolm põhikomponenti on sensorid, eesmärgikriteeriumid ja mälu. Aga need on ka inimeste ja loomade kolm põhikomponenti. Sarnaste probleemidega silmitsi seistes on loomad ja masinad jõudnud sarnaste lahendusteni. Selle raamatu suureks plussiks minu jaoks oligi võrdluse toomine loomade või inimeste ja tehisintellekti vahel. Sageli sellised vaatenurgad, millele nagu mõelnudki ei ole. Mulle meeldis ja võin soovitada neile, kel asja vastu huvi, aga kardavad, et teema on väga keeruline ning arusaamatu neile.


Ka väga väike võib ajaloos suuri tegusid teha

Fotod: Pixabay
 

13./31. Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu 

Sari ... muutsid ajalugu  
Autor Eric Chaline 
Tõlkija  Raivo Hool  
Kirjastus Koolibri 2012
224lk./2978lk./7334lk.

Väljakutse punktiir2023 veebruar: Elav teadus (#6)

Taas üks raamat, mida ei plaaninud lugeda, aga mis kätte sattus ja kuna sobis nii kenasti just selle kuu väljakutsesse, siis trügis lugemisse väljaspool järjekorda. Täitsa asjalik raamat. Palju tihedat infot ja oli ka seda, millest polnud varasemalt kuulnud. Seega sain jälle veidi targemaks. Raamat oli ülevaatlik ja muidu kergesti loetav, aga kuna oli väga palju infot, siis väga palju järjest ei olnud võimalik lugeda, aju sai ülekoormuse. Kohati üllatas alguses nende loomade valik sinna, aga iga looma juures oli selgitus, miks just see sinna jõudis ja kuidas ta on mõjutanud inimese eluolu sajandite vältel. Mõni ei olegi otseselt mõjutanud inimtegevust vaid on kaasaaidanud suurel määral looduse mõistmisele ning teaduse arengule. Raamatusse on jõudnud üpris palju putukaid ja seda nende olulisuse pärast ajaloos. Kui mõnel loomaliigil on kunagi peaaegu õnnestunud inimrass maamunalt pühkida, siis on selleks troopiline rotikirp, kes on põhjustanud nii tõsise haiguse epideemiaid, et seda tõbe tuntakse musta surma või suure katku nime all. See laastas maailma 6. ja 20. sajandi vahel nõudes miljoneid inimohvreid ning muutes seeläbi ajaloo kulgu. Suurimatest loomadest, kes esmapilgul tunduvad hirmuäratavad, on aga inimkond pigem jagu saanud ja need on väljasurnud või väljasuremise äärel. Seevastu pisikesed on kanged ja nendest nii kergesti inimene jagu ei saa. Hariv raamat, mida silmaringi avardamiseks soovitaks lugeda küll.

  


 

Kosmos


 

3./124. Kosmose uurimine

Sari: Mitmepalgeline maailm
Autor: Brian Jones
Tõlkija: Priit Kilemit
Kirjastus: Koolibri 1995
64lk./704lk./25184lk.
Argo lastekirjanduse väljakutse: Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi?
Kunagi oli minu jaoks müstika meeles pidada kumb on noorkuu ja kumb vanakuu, mõlemad ju ühtemoodi poolikud, ainult üks ühele, teine teisele poole, saa siis aru, kas kasvab või kahaneb. Aga siis andis tädi oma esimese Eesti vabariigi aegse kooliskäimise tarkuse edasi ja peale selle on alati meeles, kumb on kumb. Noorkuust on võimalik teha J täht. J = juurde. Võib olla on sellest tarkusest ka mõnele teisele edaspidi kasuks. Aga ainult kuu raamatut hetkel ei leidnud kodust, seega võtsin laiemalt ette, koos kuuga ka ülejäänud maailmaruumi. Mulle meeldib see sari, lühidalt ja konkreetselt kõik peamine valdkonna kohta olemas. Peatükid kuust ja inimese jõudmisest kuule ka teiste seas. Asjalik ja silmaringi avardamiseks lastele vägagi sobilik raamat. Ja mitte ainult lastele, ka neile, kellel kooliskäimisest tükk aega möödas ning vajadus teadmiste värskenduse järele olemas.