Muinasjutumaa

16./91. Külaskäik muinasjutumaale

Autor: Marie Duval

Illustreerija: Liliane Crismer 

Tõlkija: Helle Michelson

Kirjastus: Egmont Estonia 2002

272lk./2969lk./15720lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 aprill: Selle raamatu seljal on teksti kõrval ka pilt.

Kuna kuu hakkas ära lõppema ning varem valitud siia väljakutsesse raamat, läks suurde väljakutsesse, siis vaatasin kiiresti oma lasteraamatute riiuli üle. Täiesti sobilik raamat leiduski. Selle raamatuga on nüüd nii, et kui sa ise ei oska midagi uut ja huvitavat välja mõelda ja kirja panna, siis alati on võimalus võtta suur hulk vanu aegumatuid muinasjutte ja teha neist lühikokkuvõtted. Üldiselt nagu tehisintellekt esialgu. Ise veel välja ei mõtle, kogub kokku teiste poolt kirjutatu ja teeb sellest kokkuvõtliku teksti. Siin raamatus on kõik kaunimad muinaslood kärbitud variandis, aga väikelastele täiesti sobilikus formaadis ja rikkalikult illustreeritud. Illustratsioonide koha pealt võib ka muidugi küsida, kas sellised disneylikud multifilmi tegelased on just kõige ideaalsem variant, või peaks väikelapsele pigem pakkuma realistlikumaid joonistusi, aga värviküllane ja detailirikkad pildid on küll ja usun, et pisikestele lastele meeldib. Suurmatele nostalgiat vanadest armsatest muinasjuttudest, mida juba lapsepõlveski kuuldud. 

 

Jutulinnul on silmapaistev mõistus ja taiplikkus...

7./162.  Professor Kozarini kroon

Sari: Ulmeguru ulmesari #3

Autor: Kir Bulõtšov

Tõlkija: Jüri Kallas, Veiko Belials

Kirjastus: Gururaamat 2023

268lk./1604lk./36096lk.

Ulmekirjanduse väljakutse august: Joel Metsavana Jansi soovitab

Kui siin kevade poole  läks minu ja soovitaja maitsed täiesti lahku, siis seekord sattus mulle taas raamat, mis oli just täpselt minu maitse ulme. Ehk siis ma võin nüüd öelda, et see olmeulme on minule sobilik ulme. Autori nimi oli mulle tundmatu, aga mitte tema looming, nagu selgus. «Kolmanda planeedi saladus» on ju nähtud vägagi palju kordi. Hetkel selle postituse kirjutamise ajal panin nostalgiast sama multika Youtubest käima. Raamatus oli 13 juttu aastatest 1970-1991. Enamjaolt on jutud optimistlikud, suisa heasüdamlikud, kuigi pinna all annab autor toimuvale ajuti päris sarkastilisi, suisa küünilisi kommentaare. Olmeulme, satiir, tunded, seiklused, katastroofid, düstoopsed ja utoopilised arengustsenaariumid. Otsekui tuleviku ajalugu, kus kõigest halvast hoolimata võidab headus. 

Mõned jutud meeldisid muidugi rohkem kui teised, aga kõigil oli oma point olemas, ei olnud lihtsalt kokkuklopsitud sõnade hunnik. Raamatu lõpus oli ka ülevaade autorist ja tema teostest. Ehk satun kunagi veel midagi temalt lugema, panin nime igatahes tallele omale. Kui peaks nendest lugudest mõned välja valima, mis kõige enam meeldisid, siis esimese koha saaks kohe avalugu: Kas ma räägin Niinaga. Teist ja kolmandat kohta jäid aga jagama Nõukogude rahva ühtne tahe ja Professor Kozarini kroon. Meeldis, et kõik lood olid täiesti erinevad.