Kas mõrvana näiv enesetapp või enesetapuna näis mõrv?

25./145. Madal haud

Sari: Karavani detektiivi lood  #2

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat 2024

170lk./3550lk./23862lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuni: muhekrimi

„Karavani detektiivi lugude“ teises raamatus läheb Aadi Lumiste appi oma kunagistele klassikaaslastele, keda tabab karm süüdistus naabritelt, kelle poeg leitakse viis aastat peale kadumist surnuna kahe talukoha piirimail olevast madalast hauast. Ametlik juurdlus kinnitab, et poisi surma põhjuseks oli enesetapp, kuid naabrid ei lepi sellega ja süüdistavad oma poja surmas naabrinaist, kellega nende poeg tihedalt suhelnud oli. Kas tegemist on mõrvana paistva enesetapuga või enesetapuna näiva mõrvaga? Tõde selgub, aga selleks on vaja käima panna nii tehisintellekti poolt juhitav valedetektor kui inimdetektor. Ja muidugi tekib Aadil taas uus silmarõõm mängu. Lugu pole eriti keeruline ja saaks kiiresti oma õige lahenduse, kui kõik kohe kogu loo ära räägiks, aga ikka on vaja kõigil salata ja varjata ja valetada. Ja no inimpsühholoogia tuleb ka mängu, kuidas lein ja soovunelm muudab valet nii, et inimene ise hakkab seda sedavõrd usukuma, et petab isegi kõik valedetektorid ära. Inimesi endid petta on siiski veidi raskem. Väga aeglased lood minu jaoks, Ira Teveri sari meeldis veidi enam, tundus rohkem loogiline kui see karavanidetektiiv. Aga sellegi poolest ootan järgmist osa.

Uus krimisari hetkel Eesti produktiivsemalt kirjanikult

24./248. Pommirobot

Sari: Karavani detektiivi lood 1 

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

186lk./ 4642lk./53692lk.

 

Kuna mulle Erntsa Ira Teveri sarja kriminullid meeldisid, siis kindlasti tahtsin lugeda ka seda uut sarja. Ehk olid ootused veidi liiga kõrged, aga see esimene raamat ei olnud sugugi nii veenev. Nii mitmedki asjad olid minu jaoks küsitavad ja mitte usutavad. Tegelikult ka peategelane. Ei oskagi täpselt öelda, mis tema juures häiris, aga midagi häiris. Lugu ise tundus ka veidi liiga ligadi-logadi olevat. Oleks tahtnud ehk veidi seismist ja paar korda ümber kirjutamist veel. Liiga toores ehk. Aga kui igal aastal anda välja mitu raamatut, siis paraku ei saa kõikidel kvaliteet olla hea, kvantiteediga paratamatult kvaliteet kipub kannatama. Aga ega siis muud kui ehk järgmine sarja raamat tuleb parem ja stsenaarium tugevam. Ehk oli ka asi selles, et kirjutatud oli teemadest, mida kirjanik ise ei olnud läbi elanud ja seega ka ei teadnud täpselt kuidas need võiksid olla. Või siis ei suutnud lugejale veenvalt maha müüa neid teemasid. 

Raamatusarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab. Karavani detektiivi esimene raamat jutustab loo kaubanduskeskuse riietuskabiini jäetud spordikotist, millest leitakse surnud vastsündinu. Algab lapse kaotanud ema otsing ning jaht inimestele, kes selles kahetsusväärses juhtumis kaasosalised olid.

Helget tulevikku tuli ikka sõjajärgsel põlvkonnal pikalt oodata

7./194. Helge tulevik 1. Sõjarahu aastad 1. raamat

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

168lk./1354lk./42620lk.
 

Eesti Raamatu väljakutse oktoober: pere

 

Mul on tööl kaks korda küsitud nõu, mis ma sellest kirjanikust ja raamatust arvan. Kaks erinevat inimest ja kaks erinevat raamatut. Ühiseks see, et mõlemal korral on olnud autoriks Marje Ernits. Ju ma siis olen seda nägu, et loen tema raamatuid, olgu, teisel juhul ise tõstsin käe kui küsiti, kes on lugenud. Teine kord küsiti selle raamatu kohta ja kuna ma polnud näinud, et tal järjekordne raamat on ilmunud, siis lugedes tutvustust, läks kiiresti ootenimekirja. Ma ei oskagi öelda mis, aga mulle tõesti tema raamatud istuvad. Ma olen küll jõudnud lugeda vähe võrreldes sellega kui palju tema suudab kirjutada. Aga kui selle kuu teema välja hõigati, siis mul oli kohe kärmesti raamat teada, mida lugeda. 

Raamatu peategelane on Beti Raadma, kes sündis kohe peale sõda ja elab oma perekonnaga - ema, isa ja vanaisaga Tartus, Ropka kunagises aiandis. Kuna ema pidi tööle minema, siis hakkas 2 aastase tüdruku hoidjaks tema vanaisa, kes saatis tüdruku ka hiljem kooli. Kogu tüdruku lapsepõlve oli just vanaisa see, kellega tal oli sügavam side ja kellele usaldati kõik oma mured ja rõõmud. Kuid vanaisa oli eestimeelne mees ning tal olid oma arvamused ning veendumused, milles ta ka tüdrukut kasvatas. Nüüd kooli minnes põrkus viimane aga kokku teistsuguse ideoloogilise maailmaga. Tekkis lõhe, kumba siis uskuda, kas vanaisa või õpetajat. Raamat rääkis Beti lapsepõlvest ja kooliajast kuni keskkooli lõpetamiseni. Tähtsal kohal läbi raamatu oli tema pere, aga ka mõned klassikaaslased, kes olid talle osalt nagu vennad ja õde. Raamat oli südamlik ja humoorikas, aga ma arvan, et nii mõneski asjas oskab humoorikust näha ehk pigem inimene, kellel on ka nõukogude aegne lapsepõlv, tänapäeva noorusele oleks see pigem nagu imelik raamat kaugest ajaloost. Mulle meeldis, kindlasti loen, mis Betist edasi saab, järgmine osa on juba ilmunud. 

Koroonaromaan

 5./23. Tavaline surm 

 Autor Marje Ernits 

 Kirjastus Eesti Raamat 2022

 144lk./1006lk./5362lk.

 

Eesti Raamatu väljakutse veebruar: Eesti autori raamat

Olen Marje Ernitsa Ira Teveri krimisarja kõik raamatud läbi lugenud ja need mulle meeldisid. Nii otsustasin seekord tutvuda mõne tema teise raamatuga, sest ta on ju üks produktiivsemaid eesti kirjanikke, tuvastasin, et tal on ilmunud 46 raamatut. Näppu sattus see koroonast inspireeritud raamat. 

Raamatus on tegev tavaline perekond: ema, isa, tütar ja poeg. Tütar õpib gümnaasiumi viimases klassis, poeg Kultuuriakadeemias, ema on stjuardess ja isa börsimaakler. Perekond, mis teoreetiliselt elab koos ja on üks, kuid praktiliselt elab igaüks oma elu ning vaid ööbitakse ühise katuse all. Isegi puhkusel käidi viimati koos kuus aastat tagasi. Ja siis tuleb koroona ning suured koroonapiirangud, mis paiskavad pereelu sassi ning sunnivad kõik koos pidevalt ühe maja raamisesse. Lapsed lähevad distantsõppele, isa teeb magamistoast kodukontori, kust ei välju oma ekraanide tagant isegi söögiaegadeks ning ema koondatakse kuna lennuliiklus seiskub. Omavahelised suhted lähevad teravateks ning depressioon võtab maad. Ja siis tabab perekonda surm ning kõik veel teravneb. Kes suudab vastu pidada ja kes murdub? Kas väljapääsmatust olukorrast on väljapääse? Kes on sõbrad ka halbadel aegadel? See on lugu meie endi keskelt, ühe tänapäevase perekonna lugu. Lugu, mille tegelasi tahaks aegajalt raputada, et nad tuleks mõistusele ja hakkas normaalselt käituma. Aga mis on alati normaalne käitumine? Kuidas suudaksid ise lahendada probleeme, kas alati õigesti ja mõistlikult? Suutlikus eluraskustega toime tulla on erinevatel inimestel erinev. Ja alati ei ole kõik must valge, elus on enamuses hoopis mingid pooltoonid, hallide erinevad varjundid. See on nüüd ilustamata romaan elust enesest. Algus tundus igavana ja vahepeal oli tahtmine kellele üks nätakas anda, et tule nüüd mõistusele. Aga kokkuvõttes oli mõtlemapanev lugu, sest see koroona lõigi paljude inimeste elud täiega sassi ning depressioon hävitas mõistuse ning tõi selguse, kes olid perekonnad ka hingeliselt ja kes vaid formaalselt.