Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse mai: Tõsielusündmustel põhinev krimi
Mosaiikromaani aluseks on autor valinud kaks kunagises Kingissepa rajoonis toimunud tõsielulist kuritegu. Üks neist kuritöödest toimus 1968. aastal, kui mõrvati julmalt kaks päris noort inimest. Teine kuritöö, ahistamisjuhtum, pandi umbes samal ajal toime ühes koolis. Mõlemast juhtumist ei teadnud avalikkus nende toimumise ajal mitte midagi ja need on tänaseni avalikustamata. Autor on uurimuste tulemusena ja oma ettekujutuse läbi need kaks traagilist lugu, mida poleks tohtinud juhtuda, põiminud juhuslike sündmuste kaudu üheks tervikuks.
Ma ei tea, kui palju selles raamatus oli tõtt ja kui palju väljamõeldist. Samas kui need oleks täiesti väljamõeldised olnud, siis oleks ehk lugu ladusam olnud. Hetkel jäid traagelniidid kohati paistma, kuidas oli üritatud kõik tegelased kuidagi omavahel ühendada, kuidas kahest eraldiseisvast väidetavalt tõestisündinud loost sai tegelaste kaudu seotud lood. Ei olnud kõige põnevam ja kaasakiskuvam, aga samas ega käest ära panema ka ei kippunud. Kiire lugemine hästi suurekirjaline tekst. Et kui raamatu paksus muidu välja ei anna, siis teeme kirja ja reavahe suureks. Aga eks ole ka neid, kes väikest kirja ei näe lugeda ja neile on see kindlasti abiks. Kuigi autor muutis mõned kohanimed ära, siis Noodasaare tegeliku nime suutsin ikka üsna kiiresti välja mõelda. Vahelduseks sobis lugeda tegelikult küll, just selle kodumaisuse tõttu ja eks siit tuli veidi ka ajalugu välja, et milline see eluolu 1968 ühel okupeeritud saarel ikka oli. Minu lugemisse jõudis see raamat peamiselt selle tõttu, et mai kuu krimi raamat oli endiselt lugemata ja lubati, et see põhineb tõsielulistel sündmustel.