Kuvatud on postitused sildiga Jaan Kaplinski. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Jaan Kaplinski. Kuva kõik postitused

Jaan Kaplinski mälestused kirjanikest


 19./54. Söödist Econi 

Sari Kirjanikud omavahel  
Autor Jaan Kaplinski  
Kirjastus Hea Lugu 2018
128lk./4114lk./12054lk.
 
Väljakutse punktiir2023 märts: Mälu ja aeg (#8)

Jaan Kaplinski (1941-2021) sai kõigepealt tuntuks intellektuaalse, humanistliku luuletajana, hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke. Ta on võtnud sõna paljudel olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaani suveräänne mõte, tema huvi põlisrahvaste ning nende kultuuri, looduse ning maailma usundite ja filosoofia vastu on teinud tast nüüdisaja rahvusvaheliselt tuntuima eesti luuletaja ning esseisti, ühe juhtivatest arvamusliidritest. Siinses raamatus meenutab Jaan oma puutumisi paljude teiste Eesti ja maailmakultuuri kujundajatega läbi aastakümnete: Karl Eduard Söödist Umberto Econi. Alates ajast, kui ta oli viiene ja tõstis üles ühe mehe mahakukkunud kindad, kelle kohta pärast vanaema ütles, et ta on Karl Eduard Sööt kuni ajani, millal see raamat sai kirjutatud. Kirjanikke, keda selles raamatus rohkem või vähem on nimetatud on väga suur hulk ja lisaks neid, kes on veel nimetatamata, sest nendega kokkupuude oli põgusam. Minu jaoks jäi see raamat veidi kondiseks, oleks tahtnud rohkem teada saada paljudest kirjanikest, mitte vaid, et Kaplinski millalgi nendega kohtus ja ta arvab, et see kirjanik oli kas hea inimene, suurepärane luuletaja või kehv kirjanik ja halb inimene. Neid viimaseid arvamusi oli kuulda just pigem nõukaaegsete tutvuste kohta. Paljudest inimestest, keda raamatus on mainitud, on vaid paar lauset. Mulle oleks rohkem huvi pakkunud, kui ta oleks kirjutanud nendest sündmustest või kokkupuudetest sügavamalt. Meenutanud erinevaid seiku, mis seoses nende inimestega meenus. Hetkel ei olnud minu maitse raamat ja ei andnud juurde teadmisi erinevatest kirjanikest, seda just selles osas, et millised nad olid inimestena. Sest millised nad olid kirjanikena või ajalooliste isikutena, seda saab ju igaüks ise lugeda, kas siis nende enda kirjutatut lugeda või biograafiaid ja ajaloomaterjale nende tegemistest. Seetõttu tahakski pigem lugeda, mida keegi mäletab nendest aegadest ja inimestest, keda meie hulgas enam ei ole.
 
 

 

Kunagi kui Eesti kuningad käisid Paides ordumeeste juures...

 


43./190. Neljakuningapäev
Sari Loomingu Raamatukogu 1/2015
Autor Jaan Kaplinski
Kirjastus Kultuurileht 2015
80lk./4308lk./34778lk.
Lugemise väljakutse: 9. Mälestades Jaan Kaplinskit – üks tema raamat
Hakkan suure väljakutsega lõpusirgele jõudma, jäänud on veel vaid üks raamat lugeda. Aga eelviimasest kõigepealt. Ma ei tea, et ma oleksin kunagi lugenud mõnda Kaplinski täiskasvanute raamatut, seega see on esimene. Lasteraamatuid olen küll lugenud, seega päris esimene Kaplinski raamat pole. Sattus siis pihku näidend temalt. „Neljakuningapäev“ on kirjutatud 1970. aastate algupoolel, laval on seda mängitud 1977 Draamateatris ja 1987 Noorsooteatris, aga tundub, et suurt menu sel näidendil ei olnud. Näinud ise ei ole. Lugedes tundus mulle pigem, et see võiks olla mõne harrastusteatri suveetenduse näidend. Erilist muljet see näidendiraamatuke mulle ei jätnud, pigem selline kesine lugu. Aga ehk loen veel kunagi midagi paremat temalt.

Luulepäkapikk 17.12

 

40./187. Luulet
Autor: Tomas Tranströmer

Tõlkija: Jaan Kaplinski

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

160lk./ 3948lk./34418lk.

Tomas Tranströmeri (s. 1931) valikkogu, mis hõlmab aastaid 1954-1983. Nobeli preemia sai tunduvalt hiljem. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks ta nii väga tahab luulet kirjutada, sest see, mida ta kirjutab, pole nüüd küll luule. Proosatekst, mis on kujundatud nagu luuletus. Osa tekste olid ilusti jutti, ei olnud nendega mängitud ja teeseldud, et tegemist on luulega. Lühijutukesed on tal, mitte luule. Väga kõrget hinnet mu käest kohe kindlasti ei saa.