Raudmees jookseb maratoni

1./16. Alastimaratonist Ironmanini. Triatloni ilu

Autor: Janek Oblikas 

Kirjastus: Marathon100 2024

192lk./192lk./4041lk.

Lugemise väljakutse 2025: 6. Raamat, mida tahtsid möödunud aastal lugeda, kuid jäi ajanappusel lugemata

Seda raamatut oli plaan lugeda kohe, kui nägin, et selline raamat on kirjutamisel, aga läks ikka natuke aega, enne kui jõudsin lugemiseni.

See raamat algab sealt, kus eelmine, "Rabajooksust alastimaratonini", lõppes. Alastimaraton on võidetud ning ees ootab uus väljakutse – miks mitte saada raudmeheks? Just sellest teekonnast see raamat räägibki: selle võlust, valust ja ilust.Kõigest, mis sellele teekonnale jäi. Kõigest, mis sellel teekonnal abiks oli. Kõigest, mis seda teekonda takistas. Kõigest, mis ei tapnud ja tegi hoopis tugevamaks.See on lugu inimesest, kellele meeldib jooksmine, sportlik eluviis ja üha uued eesmärgid.

Kes võiksid seda raamatut lugeda? Kõik, kellel on harrastusspordi pisik juba veres – need, kes tunnevad end ära selles loos ning saavad autori kogemustega samastuda või talle vastu vaielda. Need harrastussportlased, kes veel ei ole julgenud endale raudmehe või raudnaise eesmärki seada, kuid mängivad juba triatloni mõttega. Kui keegi saab sellest raamatust inspiratsiooni oma piire nihutada, siis on see oma eesmärgi täitnud. Samuti need, kes igal aastal lubavad, et seekord hakkavad tõsisemalt spordiga tegelema – vähemalt uusaastalubadusena mõneks nädalaks –, võivad sellest raamatust motivatsiooni leida. See on tõestus, et kui üks inimene suudab, ei ole ka teistel põhjust alla anda. Samas tuletab see raamat meelde, et treenida tuleb mõistlikult – et vältida vigastusi ja kogeda rohkem spordi võlu kui valu. Ja siis on veel see viimane grupp – need, kes spordist suure kaarega mööda käivad ning isegi uusaastalubadustes ei julge endale liikumiseesmärke seada. Nemad võivad siit leida kinnitust, et sport ongi kahjulik – sest kui ei tee trenni, pole ju ka spordivigastusi! Tõsi, liikumise kasulikkusest räägitakse küll palju, aga… eks külmkapi ja diivani vahet käimine on ka ju omamoodi liikumine. Kui tervis jupsima hakkab, ehk siis jõuab lõpuks ka välisukseni.

Kuigi see raamat asub raamatukogus spordi ja kehakultuuri riiulis, võiks selle vabalt ka huumoriraamatute sekka sokutada. Siis oleks seal ka ometi üks tõeliselt naljakalt kirja pandud raamat. See on kirjutatud mõnusas, sarkastilises võtmes – musta huumoriga, mis keerab äpardused täiesti üle võlli. Kuidas muidu kõige kergemini äpardustest ja eksimustest üle saada, kui mitte esmalt iseenda üle naerdes? Ja äpardus või eksimus ongi madalam kui muru ja ei sekelda enam ringi hambad irevil. Muidugi, valu ei ole alati see tegelane, kelle üle lihtsalt naerda saab, tema on juba kraadi võrra tugevam tegelane. Teda tuleb vahel tõsisemalt taltsutada. Ja paraku on selles raamatus valust juttu täpselt sama palju kui võlust. Võib-olla kiirgab lugejale see valu veel tugevamini kui võlu. Millegi kogemiseks peab ikka seda pigem ise läbi elama. Valu kogemus on meil kõigil, samas kui spordivõlu kogemust ei pruugi olla. Raamat on väga ausalt ja avameelselt kirjutatud, võib öelda, et autor ei jooksnud pelgalt alasti maratoni, vaid ka kirjutas ennast selle raamatuga alasti. Siin on kirjas nii mõnigi teema, mida enamasti ei soovita üldsuse ette tuua, kuigi ehk peaks, et ümbritsev ühiskond oskaks paremini märgata ja arusaada. 

Kuigi üldjoontes ma teadsin autori raamatus kirjas olevaid lugusid juba varasemalt, siis ikkagi oli väga põnev lugemine ja kui ma olen pigem ikka selline lugeja, keda on raske raamatute juures nutma või naerma ajada, siis naerma ajas see raamat mind ikka vägagi mitmel korral ning suu oli pidevalt muigvel. Seda, et ta raudmees on, teadsin ennegi, aga see raamat näitas, kui kindlad ja samas kui haavatavad need rauad ja mehed tegelikult on.

Pildil olen koos raamatu autoriga oma koduõues, aasta oli siis 1976. 

Kuidas olla edukas vananemisel

3./214. Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes oskab vanaks saada

Autor: Kai Saks

Kirjastus: Tervisekirjastus 2019

292lk./459lk./37053lk.

Koduriiuli väljakutse september: Sel raamatul mu riiulis on järjehoidja vahel. Alustasin kunagi, aga ta on ikka veel lõpetamata!

Uhh, see läks küll nüüd üle noatera. Mul oli sellele kategooriale vastavaid raamatuid riiulis täpselt üks! No mis teha, kui olen selline lugeja, kes raamatuid pooleli ei jäta. Ja kui mõne ikka olen mingil ajal jätnud, siis seda raamatut lihtsalt enam mu riiulis ei ole ka, rääkimata järjehoidjast seal vahel. Aga kuna selle aasta üks suure väljakutse teema oli "Raamat, mis jäi eelmisel aastal lõpetamata" ja ma 31.detsembril lõpetasin viimase pooleli oleva raamatu lugemise, siis kiiruga haarasin 5-6 raamatut lugemist ootavate raamatute virnast ja lugesin kõigil esimese lehekülje läbi ja järjehoidja vahele. No, et ikka oleks sinna teemasse midagi panna. Nüüdseks on kõik teised raamatud läbi loetud ja kuhugi teemasse paigutatud, aga see raamat ühel hetkel rändas öökapilt riiulisse tagasi, et küll ma ükskord loen, kui aega muude väljakutsetega saan. Nüüd siis päästis päeva, või õigemini kuu. 

Mida teevad kõik inimesed samal ajal? Vananevad. Vanaks ei saada äkki, see protsess algab juba inimese sünniga. Mõnel inimesel läheb see vananemise protsess valutumalt, teisel keerulisemalt. Mõni tunnistab juba üsna noorelt, et on nüüd vana, teine ei taha ka kõrges eas sellega leppida. Tegelikult on kogu elu ettevalmistus vanaduseks, et seda siis vääriliselt hinnata. Nendele, kes on «osanud» vanaks saada, seda isegi koos haigustega, on kingituseks ilus pikk rahuloluaeg elu lõpus, kus on aega selgust saada nii iseendas kui maailma asjades. 

Selles raamatus on juttu sellest, kuidas elukaare jooksul muutuvad meie keha ja vaim, suhtumine iseendasse ja ühiskonna suhtumine meisse ning kuidas nende muutustega võimalikult valutult toime tulla. On ka soovitusi, kuidas hoiduda enneaegsest vananemisest, mida teha sagedasemate vanaea haiguste ärahoidmiseks, kuidas märgata esmaseid haigustunnuseid ja kust otsida abi. Haigustest vanemas eas ja erinevatest füsioloogia muutustest oli minu arust isegi liiga palju selles raamatus juttu. Kuidas tulla toime iseenda või kellegi teisega kui tema keha hakkab alla andma. Samuti oli pikalt juttu dementsuse sündroomiga inimestest ja kuidas käituda kui sinu lähedast see tabab. Tegelikult ega ikka ei kujuta lugedes seda täpselt ette ja eks iga inimene on ka erinev. See on katsumus kindlasti ka kõikidele kõrval seisjatele ja võib olla isegi suurem. Mina ei ole sellega kokku puutunud, sest meie peres on olnud need vanemaealised alati need kõige teravamad pliiatsid ja parema mäluga kui noorem põlvkond. 

Alguses võiks seda raamatut lugeda noorem inimene selleks, et saada aru, kes need vanemaealised sellised siis ikka on ja miks nad sageli on just sellised nagu nad on. Vanemas eas võiks seda raamatut lugeda selleks, et aru saada, mis minuga toimub, kas see ongi normaalne ja kuidas oleks parem ja edukam vananemisel. Kuna ma olen kõike seda just eelmisel aastal ülikoolis õppinud, siis mulle selles raamatus midagi uut ei olnud. Lihtsalt sattus nüüd nii hästi mu lugemislauale, et tuletas kõike suvel äraunustatut järgmisel nädalal algavaks uueks kooliaastaks meelde.

 

Kas täielikku tõde toidu kohta on üldse maailmas olemas?

 

7./127. Purustatud toidumüüdid. Miks meie senised tõekspidamised toidust on enamasti valed

Autor: Tim Spector

Tõlkija: Triinu Lööve

Kirjastus: Pegasus 2023

288lk./ 664lk./20976lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #13 (populaarteadus)

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #15 (vabatahtlik)   

Kui hakkasime ettevalmistama koolis vanemaealistele tervisepäeva ja kavas oli neile rääkida toidumüütidest ning mõned neist purustada, siis sai kõrvale otsitud mõned raamatud, et ikka oleks, millele tugineda. Ja mis raamat sinna ikka paremini sobiks kui Purustatud toidumüüdid. Siiski jäi selle raamatu lugemine mul pooleli ning alles nüüd, hulk aega peale tervisepäeva jõudsin lõpuks nende toidumüütide purustamisega lõpuni. Lugedes tekkis pidevalt mõte, et kui Tim purustab sedavõrd julgelt neid müüte, siis kes on järgmine, kes purustab need Timi müüdid? Päris kõik tema müüdipurustused ei klappinud sellega, mida me koolis olime õppinud, kuid paljud müüdid küll. Ta paljastab, kui vähestel teaduslikel andmetel paljude riikide tervise- ja toitumisalased suunised põhinevad ja mil määral toidutööstus tegelikult neid poliitilisi juhiseid mõjutab. Raamat seab kahtluse alla levinud toitumiskavad ja dieedid, terviseametite soovitused, imeravid ja toidupakendite märgistused ning innustab meid tõsiselt järele mõtlema, kui tähtis on toit meie tervise seisukohalt. Ja eelkõige mulle meeldis tema mõte, et meist mitte keegi ei ole see keskmine inimene, kelle jaoks igasuguseid soovitusi tehakse. Kõik peavad ikka ennast vaatama ja jälgima, Mitte ükski soovitus ei ole sada protsenti sobilik kõigile, või no siis need päris päris põhitõed toitumise juures - köögivili jne.  Kuid kui palju on toitumise kohta teaduslikult tõestatud ja seda inimkatsetega, mitte hiirte peal. Nagu Joshua Wolrich oma Toit pole ravim raamatus korduvalt rõhutas, inimesed ei ole hiired! Samal veendumusel oli ka Tim Spector. Kuid vastupidiselt Joshuale väidab Tim, et toit on kõige olulisem ravim. Ta ütleb, et "Toit on kõige parem, aga ka kõige keerulisem ravim. Me ei tohi enam jätta mindagi nii olulist kui toit suurfirmade, riigiametnike, blogijate või kuulsuste hoolde. Me kõik peaksime isiklikult midagi ette võtma, et kõigest sellest rohkem teada saada. Teadmised on meie suurim lootus." Ja sellega ma nõustun täielikult ja veel on oluline, et meie teadmised ei jääks vaid teoreetilisteks, vaid jõuaksid kenasti ka praktikasse ehk meie suhu ja kõhtu.

Kuidas väärinfo kahjustab tervist

7./100. Toit pole ravim

Autor: Joshua Wolrich

Tõlkija: Krista Eek

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

336lk./1159lk./17100lk.

 

Lugemise väljakutse 2024: 35. Raamat, kus on sees mõni toidu- või joogiretsept

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #13 (vabatahtlik) 

Dr Joshua Wolrichi eesmärk on toitumislolluseid kummutada. Ta teab omast käest, kui negatiivselt mõjuvad dieedid, ning usub, et igaüks meist väärib head ja elutervet läbisaamist oma keha ja toiduga. Kuid kuidas aru saada, et tegemist on järjekordse toitumislolluse või -hullusega, kui kõik väidavad, et nüüd see ja ainult see on see kõige olulisem ja õigem toitumise viis, ainult see päästab su elu, elad igavesti (või noh vähemalt 100 aastaseks) ning muutud üleöö saledaks, nooreks ja ilusaks. Ta selgitab, keda või mida sa võiksid uskuda kui kavandad oma toitumist. Tegelikult ei kirjutanud ta mitte midagi väga uut. Ta pani kirja kõik põhitõed: rohkem köögivilja ja puuvilja, vähem küllastunud rasva ja lisatud suhkruid. Kuid ta selgitas ilusti ja humoorikalt, miks kõik need dieedid ja toitumiskavad, kus minnakse äärmusse, kus välistatakse mingi toitainete grupp on läbinisti väärad. Läbi raamatu kõlas ütlemine: söö kõike, söö mitmekesiselt! Toit ei ole vaid süsivesikud, rasvad ja valgud, toit on on palju enamat. Ja selleks, et saada täisväärtulikult kõike, mida meie organismil on vaja, on vaja süüa hästi mitmekesiselt. Ja toit ei ole ravim! Erinevad toidud võivad küll toetada meie organismi, aga need ei ravi. Ja mingeid ajakirjanduses lubatud supertoiduaineid, mis kõikide maailma haiguste ja hädade vastu on, pole olemas. Viimane, mis sellest raamatust läbi kõlas kui ta lahkas erinevaid tehtud uuringuid, mis enamuses on tehtud kõik hiirte peal, mitte inimeste, et inimene ei ole hiir! Kui hiirte uurimisel võib miski tõesti tunduda, et on ühtemoodi, siis inimete uurimisel, nende peal katsetades ei ole kunagi saadud sarnaseid tulemusi. Eelkõige juba selle tõttu, ette hiirtega katseid tehes ei ole oluline, kas hiir ka selle katse ikka tõepoolest üle elab. Tegelikult siin raamatus otseselt toiduretsepte ei olnud, aga olid toitumisretseptid, mis on veel olulisemad kui toiduretseptid. Seda raamatut soovitan küll lugeda. Eriti kui on plaanis mõnda dieeti pidama hakata - kiiresti suveks saledaks stiilis.

 

Tervisliku toitumise õpperaamat

13./88. Tervislik toitumine

Autorid: Tagli Pitsi, Kristin Salupuu

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

272lk./2569lk./15320lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #12 (populaarteadus)

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #12 (vabatahtlik) 

Taas üks raamat, mis jõudis juhuse läbi siia. Ei, ma ei otsinud raamatut teemasse tervis, ega ma pole ka hakanud pidama plaani oma toitumist tervislikumaks muutma (kuigi ega see halba ei teeks). Lihtsalt kolledžis sel semestril oli mul tervisliku toitumise aine ja õppejõuks Tagli Pitsi. Kuna oli vaja õppida testideks ja osaleda tervisepäeva läbiviimises, siis kogemata avastasin, et tal ka raamat sel teemal kirjutatud. Ja tegelikult see raamat ja meie slaidid oli täitsa üksühele. Raamatus muidugi enam juttu ka juures. Seega oli heaks kordamismaterjaliks seda raamatut lugeda lisaks loengutele ja slaididele. Nii see raamat loetud sai ja testid ka üpris kõrgetele hinnetele sooritatud. Nii, et teoorias olen ma nüüd üsna tugev, aga praktika tahab veel arendamist, et ma ei peaks vaid ütlema, et tehke mu sõnade, mitte mu tegude järgi. 

Raamat ise on kergesti loetav ka neile, kellel algteadmised selles valdkonnas puuduvad. Kuidas inimorganism toimib, mida ta vajab ja miks. Miks on oluline süüa mitmekesiselt ja mille jaoks ikka need valgud, rasvad ja süsivesikud vajalikud on. Rääkimata siis vitamiinidest ja mineraalidest. Miks me üldse sööme ja mis juhtub toiduga peale selle suhu panemist? Toidu -ja toitumissoovitused (kui sa ei tea, mis neil vahet, siis loe kindlasti seda raamatut). Kas peab jälgima vaid kilokaloreid, või on võimalik tervislik olla ka siis, kui kilokaloreid on rohkem, aga kõik makro- ja mikrotoitained on tasakaalus ning organismi jaoks olemas. Lisaks veidi ka liikumissoovitusi, toidu pakendite lugemise oskust ja toidu ohutuse alast teavet. Lõpus on ka mõned toiduretseptid, ühe nädala ideaalne menüü, kus kõik vajalik organismile on tasakaalus. Hea raamat ja hea õppejõud. Kiidan ja soovitan.

Lahenduskeskne teraapia

 

9./56. Water the Flowers Not the Weeds

Autor: Fletcher Peacock

Kirjastus: Open Heart Publishing 2000

139lk./1557lk./9858lk.

 

10./57. 101 lahenduskeskset küsimust toimetulekuks traumaga 

Autor: Fredrike Bannink

Tõlkija: Riina Allmäe, Maria-Helena Mettis

Kirjastus: Mahena MTÜ 2022 

157lk./1714lk./10015lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #10 ja #11 (populaarteadus)

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #10 (kohustuslik) ja #11 (soovituslik) 

Mul on sel semestril ülikoolis aine "Lahenduskesksed põhimõtted enesejuhtimises ja nõustamises" ja seal oli kohustuslik lugeda raamatut "Kasta lilli, mitte umbrohtu" inglise keeles, sest eesti keelde pole seda veel keegi pannud. Ainsat eesti keeles ilmunud raamatut lahenduskeskse teraapia teemal "101 lahenduskeskset küsimust toimetulekuks traumaga" oli soovituslik lugeda. Kuna ma inglise keelega pole just suur sõber, siis inglise keelse raamatu võtsin kätte pika hambaga ja otsustasin, et loen samal ajal eesti keelse ka läbi, et siis ehk saan rohkem aru. Eriti kuna ma ise ei ole sellesse ainesse, mida ma õpin, väga sügavalt uskuv inimene. Kuid peale lugemist võin öelda, et see inglise keelne raamat oli lihtne lugeda ka kesisema inglise keele oskajale ning väga huvitav ja köitev, seevastu eesti keelne oli kuidagi kuiv ja igav. Samas rääkisid nad mõlemad ühest ja samast. Need raamatud sobivad ka täiesti kolmjala väljakutse jaanuari kuu teemasse - räägivad need ju tervisest - vaimsest tervisest, mis on sama oluline kui füüsiline tervis.

Mis asi siis see lahenduskeskne teraapia üldse on? See on selline teraapia, kus ei jääda kinni probleemi, kus ei lahata, kust üldse sai alguse probleem, miks see on probleem ja ei püüta probleemist aru saada. See on teraapia, kus üritatakse leida lahendusi vaatamata probleemi sisule, leida erisusi probleemiga elamises, leida tugevusi ja ressursse, mida kasutada probleemiga edasi elamisel ning kuidas jõuda selleni, et probleem ei oleks enam probleem. Kui esimesel juhul terapeut on suur ja tark ning pakub välja lahendusi, siis lahenduskesksel on terapeut ainult juhtija, tähelepanu pööraja asjadele ja olukordadele, mis erinevad, mis on tugevused. Lahendused leiab inimene ise, kui hakkab teistmoodi mõtlema terapeudi küsimuste valguses. Lahenduskeskse teraapia kolm põhireeglit on: 

1. Kui see töötab, ära muuda seda! 

2. Niipea kui sa tead, mis töötab, tee rohkem seda, mis töötab. 

3. Kui miski ei tööta, siis ära tee seda rohkem! Otsi midagi muud!

Selge ja lihtne ju? Näiteks oli toodud, et kui Pariisis kelner ei saa aru inglise keelest, siis ta ei saa aru ka siis, kui te räägite valjemini inglise keeles. Tegelikult need reeglis said mulle väga hästi juba selgeks sel ajal, kui ma tegelesin programmeerimisega. Kui sinu kood ei tööta, siis see ei tööta ka siis, kui sa kümme korda seda üritad tööle saada ilma parandamata. Kui see töötab, siis ära hakka seda parandama isegi kui sa ei saa ise aru, miks ta töötab, sest pärast ta ei pruugi enam üldse töötada. 

Ja teine väärt teadmine sellest raamatust oli, et ära programmeeri/hüpnotiseeri ennast ega teisi negatiivselt, vaid ikka positiivselt. Kui sa ütled lapsele, et ära lase klaasil kukkuda, siis on suur tõenäolsus, et see klaas kukub. Kui aga öelda, et vii ettevaatlikult klaas lauale, siis on suurem tõenäosus, et klaas jõuab tervena lauale. 

Inimesed jagunevad kolme kategooriasse probleemidega ning seda mitte ainult terapeudi juurde tulekul. Iga inimene on mingil hetkel ühes selles kategoorias, need muutuvad olenevalt olukorrast. Külaline - kelle arust tal ei ole probleemi, keegi teine leiab, et on probleem. Kaebaja - kellel on probleem, aga selles probleemis on keegi teine süüdi ja tema ise ei saa midagi teha. Klient - kellel on probleem ja kes tahab midagi ise teha, et seda probleemi lahendada. Iga kategooriaga tuleb käituda ja juhtida erinevalt, esitada erinevaid küsimusi. 

Tegelikult õpetas see raamat ka manipuleerimist. Kuidas ema lapsi voodisse pannes lasi neil valida: kas lähete kohe voodisse või veerand tunni pärast? Kuigi üks lastest hammustas lõpuks asja läbi ja küsis emalt vastu, kas sa tood mulle ühe või kaks jäätist?

Eesti keelne raamat oli nagu pealkirigi ütles suunitletud sellele, kuidas oleks õige esitada lahenduskeskseid küsimusi, kuidas need küsimused võivad aidata, milleks on seda vaja. Seal oli küll ka teise raamatu teooriad kirjas, aga kuidagi kuivalt ja võib olla oli minu jaoks viga ka selles, et eesti keeles lugemise ajaks, ma olin selle osa juba inglise keeles ära lugenud.

Mis ma kokkuvõtteks oskan öelda. Teooriana minu jaoks väga õige ja toimiv, aga kui ma hakkasin ennast või kellegi tuttava/lähedase probleemi sellesse püüdma panna (koduse ülesande raames), siis ma jõudsin välja absurdsuseni sageli - selle kahe jäätise küsimuseni. Mulle tundub, et ma pole veel jõudnud ise sinna kliendi kategooriasse, ma pigem kõigun seal külalise ja kaebaja osas ka ise, ning seetõttu ei suuda piisavalt lahenduskeskselt mõelda, pigem lähem ikka mõte probleemile, mitte lahendusele. Aga pool semestrit on veel ees, ehk ikka saab arenetud ka selles osas.

Rohkem verd ja surma kui üheski kriminaalses raamatus

19. Lihunikukunst. Viktoria ajastu õudustaratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks

Autor: Lindsey Fitzharris

Tõlkija: Kaupo Nurk

Kirjastus: Gallus 2020

287lk./3783lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #8 (ajalugu)

Kellele meeldivad hästi verised krimid, siis see raamat on verisem ja surmarikkam kui ükski krimi kunagi olla saab. Näiteks oli ühe operatsiooni surmaprotsent 300% (lisaks opereeritavale surid ka kirurgi assistent ja üks pealtvaataja). Viktoria-ajastu meditsiinimaailm oli julm ja kõhedust tekitav. Kuid see oli ka periood, kui toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma. Kirurgia algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele. Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut. Raamatus oli peatükkide kaupa selgitatud kirurgia ajaloo arengut, tagasilööke ja edusamme, põrkamisi tagurluse vastu ja uusi ideid, mis tärkasid edumeelsete ja uudishimulike arstide hulgas ning mida nad endasse uskudes muudkui püüdsid ka tagurlastele selgeks teha. Olles kokkupuutunud vaid tänapäevase meditsiiniga on ikka üpris uskumatu lugeda tolleaegseid kirjeldusi, kuidas rääkimata steriilsusest, siis isegi elementaarsest puhtusest ei hoolitud ja ei mõistetud, kuidas just see on see, mille tõttu enamik operatsioone lõppes surmaga. Ei kujuta hästi ettegi kuidas opereeriti/ampulteeriti inimesi ilma narkoosita. 

Nõrganärvilistele mittesoovitatav, aga põnevam, õudsam ja verisem raamat, kui nii mõnigi krimi- või õudusjutt. Seega soovitan. Ajaloo huvilistele eelkõige. 

Ühe suurpere lood inimkeha maailmas

15. Haldja saladus

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2019

40lk./3345lk.

16. Kuti keel

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2020

48lk./3393lk.

 

17. Maru mõrud mandlid

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2020

47lk./3440lk.

 

18. Lumi ja kevad

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2021

56lk./3496lk. 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #4-7 (lasteraamat)

 

Väga tavapärane on anda aastavahetusel lubadusi, kuidas ma uuel aastal hakkan... ja siis paari nädala pärast läheb kõik ikka nii nagu enne... No ma ka aastavahetusel lubasin endale, et uuel aastal võtan kooli kõrvalt nende väljakutsetega rahulikumalt, aga tundub, et läheb ikka nii, nagu eelmiselgi aastal... Ei võta osa kõigist miniväljakutsetest, aga millise sa siis prügikasti ikka viskad, pärast veel solvub, et sa eelistasid mõnda teist. Ja siis see kolme jala väljakutse... AINULT kolm raamatut, pole ju nii raske lugeda AINULT kolme raamatut, mitte 13 ega 30, vaid 3! Aga tundub, et läheb jälle lappama, no ei suuda ma lugeda AINULT kolme raamatut.  Paluks järgmistesse kuudesse teemad, kus ongi ainult kolm raamatut võimalik valida, sest mis teha, kui inimene ei suuda kuidagi valida ja igasse teemasse sobib sedavõrd palju raamatuid. 

See sari on aga üks ilmatuma vahva lasteraamatute sari. Üks raamat jäi lugemata, sest seda hetkel raamatukogus ei olnud. Ei ole vaid kuiv teaduslik seletus lastele, vaid on seotud igapäeva eluga ja lastega juhtumistel ja siis selle sees ilusti lastepäraselt inimkeha ja selle funktsioonid lahti seletatud. Ühe suurpere nelja väikese lapse lood, iga lapse isikupära tuleb ka vahvalt välja. Hästi lastepärased raamatud ja ka täiskasvanul ei hakanud neid lugedes igav. Soovitaks siiski neid eelkoolielaistega lugeda koos, sest lapsel võib tekkida veel palju mikse ja kuidaseid lugedes ja pilte vaadates. 

Haldja saladus räägib väikesest tüdrukust, kes neelab kogemata alla pisikese klaaskuuli. Mis selle kuuliga edasi juhtub, millise teekonna võtab ette söödud toit ja mis sellega kõhus juhtub. Mis organid on üldse tegevad seedimisega ja mis on nende otstarve. 

Kuti keele raamatus räägitakse, kas on ilus näidata keelt. Miks keelt üldse vaja on, kuidas inimene tunneb erinevaid maitseid, mis vahe on kakskeelsusel ja kahekeelsusel, millised keeled on maailmas olemas. Vaadatakse nii inimese suus olevat keelt kui räägitavaid keeli ja visatakse pilk ka loomade keelte maailma.

Maru mõrudates mandlites räägitakse mandlitest, nii nendest, mis kasvavad puu otsas kui nendest, mis on inimese sees. Kuidas on seotud omavahel kõrvad, nina, kurk ja silmad. Poisid käivad ka ära operatsioonil, miks seda vaja on ja mis nüüd peaks paremaks muutuma.

Lumi ja kevad on allergiate lugu. Mis asi see allergia on ja millised võivad allergeenid olla. Lisaks on vaatluse all ka hormoonid, sest kevadel juhtub sageli teadagi mis. 

Lugege ja jagage lastega,  saab laps targemaks ja saate ka ise.

Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi

Sari: Elav teadus #16  

Autor: Matthew Walker

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2018

390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.

Süda tuksub tuks, tuks, tuks...

 

tehisintellekt teab, et inimsüda näeb selline välja nagu ta joonistas pildile

10. Inimsüda Ajalugu

Autor: Sandeep Jauhar

Tõlkija: Piret Lemetti

Kirjastus: Eesti Raamat 2022

288lk./ 2114lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #2 (ajalugu)

Inimese elu keskpunktiks on süda. Kardioloog Sandeep Jauhari jaoks on süda elu sisu. Jauhar tutvustab meditsiiniajaloo teerajajaid, kes riskisid patsientide ja omaenda elu ning karjääriga, ta tutvustab nüüdisaegse meditsiinitehnika piire, väites, et see, kuidas me elame, on olulisem kui ükski ravim või masin, mille võiksime välja töötada. Süda oli miski, mida omal ajal ükski arst ei julgenud puutuda, olgu see kui haige tahes, sest see oli niivõrd püha ja puutumatu, sellele lähenemine tähendas kohest surma. Aga siis tulid esimesed julged, kes hakkasid vaikselt, veriselt või skandaalselt neid piire nihutama või vähemalt proovima seda teha. Ja sagedasele algsele ebaedule siiski järgnesid hiljem õnnestumised ning hakati päästma inimesi ka vältimatust surmast südamehaiguste tõttu. Nüüdseks on juba südamesiirdamise ja kunstsüdameteni jõutud. Ja nagu väga paljud asjad siin elus, siis saavutused selles vallas on järjest kiirenevas tempos tulemas. Raamat oli huvitav ja täiesti loetav ja arusaadav ka meditsiinist (ning südamest) väheteadlikumale inimesele.

 

Taibukatele lastele ja vähem taibukamatele täiskasvanutele

6. Taibupõnn bakterite maailmas

Autor: Pentti Huovinen

Tõlkija: Mari Vaba

Kirjastus: Tea 2008

64lk./1198lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #1 (lasteraamat)

Bakterid ja mikroobid on nähtamatud, sellepärast on nende maailma raske mõista, samas puutuvad lapsed nendega igapäevaselt kokku. Pentti Huovinen on rahvaterviseameti nakkus- ja põletikhaiguste osakonna uurimisprofessor ja tunnustatud teaduse populariseerija. Selles raamatus ta selgitabki lihtsalt ja arusaadavalt, kes või mis siis on nugilised, viirused ja bakterid. Ja millised bakterid on head ja millised halvad. Kuidas inimese organism selles bakterite maailmas hakkama saab. Ja kuidas saavad bakterid ja viirused hakkama inimeste maailmas. Selgitab sedavõrd hästi, et lisaks lastele saavad seda raamatut lugedes targemaks ka täiskasvanud (noh need tavalised, kes viimati seda õppisid siis, kui ise lapsed olid). Ja suur rõhk on pandud hügieeni tähtsuse selgitamisele, miks ja millal siis ikka on vaja pesta käsi ja hambaid ja tervet keha. Raamat oli huvitav ja väga hariva sisuga.
 

Toit ja tervis

22./246. Toida oma tervist

Autor: Liis Orav

Kirjastus: Pilgrim 2017

168lk./4384lk./53434lk.

Väljakutse punktiir2023 detsember: Söök ja jook (#3)

Nojah, kes siis ei teaks, et tervise juures on üks oluline osa toitumisel. Teoorias on paljud tugevad, praktikas mitte nii väga. Noh, mina näiteks. Seega teooria kohta mul ei olnud sellest raamatust midagi õppida. Üldjoontes kõike, mis kirjas oli, teadsin juba varasemalt isegi. Juba mu kadunud ema ütles, et söö kõike, aga mõõdukalt. Siis saab su organism kätte kõik vajalikud mineraalained ja vitamiinid ja kõik muu ka. Mida siis see raamat selgitas? Et tuleb süüa. Tooraine on oluline. Kõik looduslik on hea. Keemia on halb. Seega pigem tee ise puhtast toorainest süüa, mitte ära kasuta valmis või poolvalmis värki, sest siis sa ei tea, mis seal sees on. Tavaliselt ikka on ja enamasti ikka neid keemilisi komponente ja sünteetilisi lisandeid nagu näiteks magusaine. Söö palju taimset päritolu kraami. Puu- ja juurvilju, lehttaimi. Huvitav mõte oli, et selleks, et hästi mitmekesiselt süüa peaks sööma nädalas 25 erinevat taime (või selle vilja). Eilsel lugemise päeval sain 6 kirja. Täna kordusid eilsed. Peaks vist pingutama veidi selleks. Tuletas meelde, et vaja rohkem peeti süüa. Hea asi. Kipub ununema. Seda, et taimedega saab erinevaid haigusi ravida, tean lapsest saadik. Kui ikka muu ei aidanud, siis ema keedetud rohuteed aitasid alati. Ja kõigile kõik toidud ei ole ühtemoodi head ja kasulikud. Siililegi selge, et mõni asi olenemata kui hea ja tervislik see on, võib mõnele inimesele olla vastunäidustatud, kui tal on selle asja vastu talumatus. Ja loogiline, et kõhukinnisuse või kõhulahtisuse korral peab tarbima erinevaid asju. ning noh need maiustused... urr, ohh aga ju ikka nii väga tahab aju vahel suhkruga maiustada.  Ja lisaks toitumisele oli muidugi ka liikumise ning une tähtsus ära märgitud. Kokkuvõtteks hea vahel ikka endale meelde tuletada, et ainult teooriast ei piisa, peaks ikka praktikasse ka seda üritama rakendada. Selle raamatuga kuulutan oma selle aastase punktiiri väljakutse lõppenuks.