16./51. Kuidas inimaju töötab
Väljakutse punktiir2023 märts: Mälu ja aeg (#6)
Neuroteadlane Marc Dingman
annab raamatus ülevaate meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise
kilo kaaluva veidralt kortsus koemassi – aju – iseloomust ja
veidrustest. Raamat on jagatud 10 peatükiks, millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Milline aju osa on tegev millega. Mis juhtub, kui see ajuosa läheb rikki. Millised on hirmu, mälu, une, keele, kurbuse, liikumise, nägemise, mõnutunde, valu ja tähelepanu põhitõed. Kuidas on avastatud, milline ajuosa nendega seotud on. Mis siis juhtub, kui midagi on liiga palju või liiga vähe või pole üldse. Huvitavad näited patsientidest, kelle aju ei tööta nii, nagu see peaks olema. Kuigi ega pelgalt lugedes ei saa ikka täiesti aru, mis tunne on inimesel, kes ei suuda midagi unustada ja teab täpselt kõiki päevi oma elus. Või inimesel, kes on kaotanud mälu ja minuti pärast enam ei mäleta, mida tegi või ütles. Kõige kummalisem minu jaoks oli mehe lugu, kes suutis kõndida vaid siis, kui nägi oma jalgu ja keskendus vaid kõndimisele, oma jalgade liigutamisele. Kui ta oma jalgu või käsi ei näinud, siis ta ei suutnud neid liigutada. Või inimene, kelle üks käsi teeb kõik vastupidi kui teine käsi, nagu see ei oleksi tema enda käsi - üks käsi valab tassi kohvi ja teine samal ajal kallab selle tassi ümber! Need inimesed on ikka õnneseened, kelle aju toimib nii, nagu see on toimima mõeldud. Raamatust saab teada ka aju eripäradest, miks me vahel ei näe asju, mis on selgelt me silme ees või ei kuule, mida meie kõrval räägitakse. Raamat oli väga lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud. Juures olid ka pildid, et tekiks visuaalne ettekujutus, millisest ajuosast siis parasjagu jutt on. Kuigi enamust selles raamatus kirjutatust ma teadsin juba ka varem, lihtsalt see teema on mind huvitanud tänu läbitud psühholoogia kursusele, siis uusi teadmisi sain ikka. Ja üks kõige olulisem asi mälu juures - kui teadmisi ei värskenda, kui mälu ei värskenda, siis need asjad kaovad aegamööda mälust. Aga kuidas täpselt inimaju töötab ei tea tegelikult veel maailmas mitte keegi, ka kõige targem neuroteadlane mitte.