Me kolmekesi tuleme Põhjamaalt

8./36. Ellujääjad

Sari: Põhjamaade romaan  

Autor: Alex Schulman

Tõlkija: Ruth Laidmets

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

216lk./1653lk./6649lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"

Raamatus on kaks aega, olevik, mis kulgeb aga tagant ettepoole ja sinna vahele minevik, mis on seotud olevikuga. Olevikus on kolm venda, kes matavad oma ema ja seetõttu sõidavad tagasi oma lapsepõlve maadele. Ning kuidas seoses sellega kõik meelde tuleb. Kuidas oli vendade suhe ja olemised lapsepõlves ja kuidas on need muutunud ajas. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lõpuks jõuavad mõlemad lood välja sõlmpunktini, kus kõik muutus, mis oli sõlmeks. Kui alguses väga häiris see tagurpidi liikuvad oleviku sündmused, siis lõpppunkti jõudes sain aru, miks valis kirjanik just sellise formaadi. Ja kui lõpuni jõudis, siis hakkas see raamat mulle rohkem meeldima kui lugedes. Ja ka peale lugemist on vaikselt ikka mõtted raamatu juurde tagasi läinud. Kuidas miski võib keerata elu peapeale ja kuidas kolm ühe pere venda võivad ikka olla täiesti erinevad oma mõtetelt ja tegudelt nii lastena kui täiskasvanutena. Lemmikute hulka ei jõua, aga ei kahetse, et lugesin.

Ühe suurpere lood inimkeha maailmas

15. Haldja saladus

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2019

40lk./3345lk.

16. Kuti keel

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2020

48lk./3393lk.

 

17. Maru mõrud mandlid

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2020

47lk./3440lk.

 

18. Lumi ja kevad

Autor: Els Heinsalu

Kirjastus: Argo kirjastus 2021

56lk./3496lk. 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #4-7 (lasteraamat)

 

Väga tavapärane on anda aastavahetusel lubadusi, kuidas ma uuel aastal hakkan... ja siis paari nädala pärast läheb kõik ikka nii nagu enne... No ma ka aastavahetusel lubasin endale, et uuel aastal võtan kooli kõrvalt nende väljakutsetega rahulikumalt, aga tundub, et läheb ikka nii, nagu eelmiselgi aastal... Ei võta osa kõigist miniväljakutsetest, aga millise sa siis prügikasti ikka viskad, pärast veel solvub, et sa eelistasid mõnda teist. Ja siis see kolme jala väljakutse... AINULT kolm raamatut, pole ju nii raske lugeda AINULT kolme raamatut, mitte 13 ega 30, vaid 3! Aga tundub, et läheb jälle lappama, no ei suuda ma lugeda AINULT kolme raamatut.  Paluks järgmistesse kuudesse teemad, kus ongi ainult kolm raamatut võimalik valida, sest mis teha, kui inimene ei suuda kuidagi valida ja igasse teemasse sobib sedavõrd palju raamatuid. 

See sari on aga üks ilmatuma vahva lasteraamatute sari. Üks raamat jäi lugemata, sest seda hetkel raamatukogus ei olnud. Ei ole vaid kuiv teaduslik seletus lastele, vaid on seotud igapäeva eluga ja lastega juhtumistel ja siis selle sees ilusti lastepäraselt inimkeha ja selle funktsioonid lahti seletatud. Ühe suurpere nelja väikese lapse lood, iga lapse isikupära tuleb ka vahvalt välja. Hästi lastepärased raamatud ja ka täiskasvanul ei hakanud neid lugedes igav. Soovitaks siiski neid eelkoolielaistega lugeda koos, sest lapsel võib tekkida veel palju mikse ja kuidaseid lugedes ja pilte vaadates. 

Haldja saladus räägib väikesest tüdrukust, kes neelab kogemata alla pisikese klaaskuuli. Mis selle kuuliga edasi juhtub, millise teekonna võtab ette söödud toit ja mis sellega kõhus juhtub. Mis organid on üldse tegevad seedimisega ja mis on nende otstarve. 

Kuti keele raamatus räägitakse, kas on ilus näidata keelt. Miks keelt üldse vaja on, kuidas inimene tunneb erinevaid maitseid, mis vahe on kakskeelsusel ja kahekeelsusel, millised keeled on maailmas olemas. Vaadatakse nii inimese suus olevat keelt kui räägitavaid keeli ja visatakse pilk ka loomade keelte maailma.

Maru mõrudates mandlites räägitakse mandlitest, nii nendest, mis kasvavad puu otsas kui nendest, mis on inimese sees. Kuidas on seotud omavahel kõrvad, nina, kurk ja silmad. Poisid käivad ka ära operatsioonil, miks seda vaja on ja mis nüüd peaks paremaks muutuma.

Lumi ja kevad on allergiate lugu. Mis asi see allergia on ja millised võivad allergeenid olla. Lisaks on vaatluse all ka hormoonid, sest kevadel juhtub sageli teadagi mis. 

Lugege ja jagage lastega,  saab laps targemaks ja saate ka ise.

Jõulud, need tulevad kolinal...

7./231. Paula jõulud

Sari: Tähenärija raamatukogu
Autor: Aino Pervik

Kirjastus: Tiritamm 2001

64lk./1378lk./50428lk.

Lastekirjanduse väljakutse detsember: Ristsõna vastus (jõululugu)

Paula pere jõuluaja raamat. Hakkab ajaga, mil päkapikud lähevad liikvele ning lõppeb jõuluõhtuga. Väikesed lugemisampsud eelkooliealistele või esimese klassi lastele. Väga realistlikud lood, lastepärased. Kas siis päkapikud on tegelikult olemas? Mul pole nad lapsena käinud, sügaval nõukaajal neid vist ei lubatud riigipiirist sisse isegi nähtamatutena. Aga minu lapsel küll juba käisid. Samas ma vaatan nüüd kõrvalt, et see päkapikutamine muutub aina hullemaks ja kommertslikumaks. Enam ei too päkatsid vaid pisikesi komme, vaid neid sunnitakse juba endast mitu korda suuremaid asju tarima nendesse sussidesse. Raamat on aga täitsa hea, kui need pildid ainult veidigi ilusamad selles raamatus oleksid olnud (mul ikka vanakooli maitse lasteraamatu piltide suhtes).

Kuidas aju leinaga toime tuleb

10./219. Leinav aju. Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime

Sari: Elav teadus #41

Autor: Mary-Frances O’Connor

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

206lk./1864lk./47086lk.

Väljakutse punktiir2023 november: Lein ja surm (#4)

Minu esimene kokkupuude surmaga oli, kui ma olin 6-aastane. Mu 16-aastane täditütar sai õnnetuses surma. Kui läksime nende juurde koju pärast seda, siis ma mäletan, et maja, mis minu jaoks oli alati olnud rõõmus ja helge, oli äkki kuidagi muutunud valu täis ja süngeks. Mäletan seda tunnet siiani, kuidas ka maja, mitte vaid inimesed, mu arust leinas. Matuseid ise ma üldiselt ei mäleta enam, aga see leinatunne oli sedavõrd tugev tunne, et mäletan ka viiskümmend aastat hiljem. Muidugi ei jäänud see mul ainsaks korraks, kui surma ja leinaga pidin kokku puutuma. Järgmine mälestus on ajast, kui olin 12 ja vanaisa suri. Ma olin olnud vanaisa laps, sest kui oli meil abi vaja, siis vanaisa tuli alati meile Haapsalusse appi, vanaema jäi tädilaste jaoks Tartu. Ja kui ma Tartus vanavanemate juures olin, siis ikka jõlkusin vanaisa sabas, kuna tal oli rohkem aega mu jaoks ning ka ta tegi palju huvitavamaid töid kui vanaema. Ja siis vanaisa suri ning matustele ma ei pääsenud, sest sama päeva hommikul tõusis mul palavik üle 39 kraadi. Õhtul see salapärane palavik kadus. Arvan, et see oli mu aju kaitsereaktsioon, millegipärast ta tahtis mäletada vanaisa sellisena, nagu ta oli elavalt, mitte surnuna seal kirstus. Ka vanemana olen pidanud korduvalt leina üle elama. Kui vanaema suri, siis ma olin juba ise ema. Kuna ta suri meil kodus, siis alguses oli kõhe, ma polnud sedavõrd lähedalt surmaga kokkupuutunud ja hoidusin tema voodinurgast võimalikult kaugele. Aga siis ühel hetkel lihtsalt tundsin, et pean minema istuma tema voodile, kus ta suri ja seejärel saabus minusse koheselt suur rahu. No ja huvitav on veel see, et ma ei näinud kunagi vanaema unes peale tema surma, kuigi ta tihti ähvardas, et kui me sõna ei kuula, siis ta peale surma tuleb meid kummitama. Aga kui mul ema suri, siis hakkas ta kohe mul unenägudes külas käima ja oh üllatust, ta võttis ka vanaema kaasa (nad on ühele hauaplatsile maetud). Raamatus on öeldud, et lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö. Samas nagu minu leinakogemused näitavad, siis aju ei lahenda neid segadusi alati ühtemoodi, rääkimata siis veel, et ta teeks seda ühtemoodi erinevatel inimestel. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine. Kuidas aju otsib taga kedagi, kes kogu aeg on olnud ja siis mingil põhjusel enam ei ole (ja seda mitte leina või muu traumeeriva kogemuse tõttu), seda tean vägagi hästi. Mitmed korrad kogenud, aga ma olen saanud talle selgeks teha, et kannatust, kohe varsti on jälle kõik korras. Kuna aju on minu jaoks väga huvitav tegelane, siis oli ka see raamat piisavalt huvitav. Samas vist päris vabatahtlikult ei oleks seda raamatut kätte võtnud, selleks on liiga palju mu elukogemuses valusat surma ja leina teemat.