Lõbusalt ajaloost

3./233. Koeramäe Soome ajalugu

Autor: Mauri Kunnas

Tõlkija: Andres Lepp

Kirjastus: Sinisukk 2018

81lk./415lk./40649lk.

Soome kirjanduse väljakutse oktoober: Raamat Soome ajaloost

Kes ütles, et ajalugu peab igav olema ja seda peab lastele õpetama surmtõsiselt? See lustlik raamat annab lastele Soome ajaloost rohkem aimu kui võib olla mõni kuiv teatmeteos. Raamat räägib milline oli elu Soomes ajal, kui maad valitsesid Karlid, Johanid, Kristinad, Gustavid ja teised kroonitud pead? Aabits oli veel kirjutamata, kahvel äsja moodi tulnud ja sõdima mindi, nuiad peos.Nuiasõda ja nõidade vaenamine, kübarad ja mütsid ning ballid ja turniirid! Raamatust saab pildi soomlaste minevikust 16. sajandist 19. sajandini. Ja seda lustlikult. Kuid kõik oluline saab selgeks ning pärast võib igavamaid raamatuid juurde lugeda, et asjadest sügavamalt teada saada. Mina igatahes sain nii mõndagi Soome ajaloost uut teada.

Loomad, kes on käinud sõjas

9./195. 77 lugu lahingutes osalenud loomadest

Autor: Allan Espenberg

Kirjastus: Rahva Raamat AS 2021

160lk./1802lk./32879lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #3 (ajalugu)

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Sellesse raamatusse on kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Muidugi pole kõik nendest loomadest alati ise lahingus osalenud vaid sageli lihtsalt olnud sõjatandril olevate meeste lemmikloomaks. 

Raamatus on kirjas selliste loomade lood: 29 koera, 17 hobust, 8 kassi, 4 tuvi, 3 siga, 2 ahvi, kaamelit, karu, lõvi ja elevanti, 1 kits, hani, kilpkonn, alligaator, pingviin ja eesel. Mulle olid suures osas need loomad kõik tundmatud. Osalesid erinevates sõdades läbi ajaloo, alates enne meie ajaarvamist ajast kuni tänapäevani. Koerad on ikka pigem olnud need, kes on otseselt sõdimisele kaasaaidanud, otsinud lõhkeainet ja peitunud vaenlasi. Hobused on viinud oma ratsanikud lahingusse ja seal neid kandnud. Tuvid on edastanud teateid kui muud sidevahendid on lakanud töötamast. Kaamelid ja elevandid on tassinud raskuseid. Kasside peamiseks ülesandeks on olnud laevades võidelda rottidega, aga ka olla lihtsalt lemmikloomaks. Paljud erilised loomad pole oma jalaga lahingusse tõstnud, nad on olnud lihtsalt maskotiks. 

Raamat muutus pikapeale veidi igavaks, sest ega midagi vapustavalt uut sealt ei tulnud, lood hakkasid mingil määral korduma juba. Kuidagi kuivalt oli kirjutatud ka minu arust ning nii mõnegi looma kohta tekkis küsimus, kas ta ikka on õiges raamatus. Aga kindel on see, et sellises depressiivses ja ärevas kohas nagu sõda või sõjaseisukord on vaja kedagi, kes aitaks sõduritel ennast maandada, neid seoks normaalse tavaeluga ning selleks on loomad väga head abivahendid. Vähemalt neile, kes loomi armastavad. Samas nii mõnegi loo puhul jäi kõlama inimese kalk loomus, kui hüljati neid abistanud loomad kui neid enam vaja polnud. Ei saa ju rääkida koerajuhi ja koera suurest ja heast ühendusest kui koerajuht peale sõjaolukorda ei kontakteeru enam kunagi selle koeraga ja laseb sel lihtsalt kusagil surra. Siia raamatusse on kogutud need loomad, kellel oli nimi ja kellest on jäänud maha märkmed, mälestused, filmid. Kuid kui palju on neid anonüümseid nimeta või nimega loomi, kellest midagi ei teata ja kes on aidanud inimesi sõdades. 

Nähtamatuks muudetud või varastatud?

17./172. Nähtamatu koer

Sari: Torshovi detektiivid #2

Autor: Samuel Bjørk

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat 2020

96lk./3620lk./29121lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse juuli: lastekrimka

Noored detektiivid avastavad, et Frankrikegårdenist on kadunud üks koer. Asja lähemalt uurides tuleb välja, et selles polegi süüdi untsu läinud nõidus. Tegelikult on Oslos jäljetult haihtunud terve hulk koeri. Peagi on Kim, Vinku, Aryan ja Heidi segatud krimiloosse, mis on palju suurem ja hämaram, kui nad oleksid osanud arvata. Kes ja miks varastab koeri? Ja kas kõik on ikka nii, nagu paistab?
Täitsa tore raamat. Lastepärane põnev lugu, aga sobib ka suurematele lugeda. Põnevust on, salapära on, erinevaid karaktereid on, huumorit ka natuke sekka ning tõsine lugu, miks mõned täiskasvanud teevad midagi, mis päris õige pole või suisa vale.  Kas alati eesmärk pühendab abinõu ja kui ikka miski valesti saab minna, siis see ka läheb. Aga õnneks on hakkajad taibukad lapsed läheduses ning lahendavad täiskasvanute tekitatud sasipuntra. Täitsa loetav lastekrimi sari.

Reaalsuseks saada võiv ulmeraamat

10./85. Hääled öös

Sari: Bestseller 

Autor: Dean Koontz

Tõlkija: Jaanus Kangro

Kirjastus: Travon 1998

422lk./ 1819lk./14570lk.

Ulmekirjanduse väljakutse aprill: Tuuli Tolmov soovitab

Ometi kord soovitati ühte raamatut, mis juba ootas riiulis oma järjekorda. Mulle meeldis seda raamatut lugeda, ei mäletagi enam, millal sai veel selliste ilusate paksude lehtedega raamatut lugeda. Mõnus tunne ja lisaks mõne lehe keeramisega kohe oli ka edenemine näha. Raamat oli ka sisu osas just seda tüüpi ulme, mis mulle meeldib. Põhiosas kõik reaalne ja siis midagi natuke lisaks ulmelist. Samas ma arvan, et see on selline raamat, mis mingi aja pärast võib nihkuda ulmekirjanduse riiulist juba reaalkirjanduse riiulisse. Lihtsalt põnevik, ei midagi ulmelist enam. Raamat on geenitehnoloogia taustaga, kuid me ei tea, mis tegelikult geenitehnoloogias salajastes laborites on toimunud ja mis seal ka hetkel võib toimuda, rääkimata veel mõne aasta pärast kui teadus muudkui suurte sammudega areneb. Kaks raamatu peategelast joonistasin tehisintellektiga siia illustratsiooniks. Sama labor, aga erinevad teadlased ja erinevad lähtumised, headuse ja kurjuse kokkupõrge. Mis on inimestele oluline, see on ka teaduses produtseeritav. Lihtsalt inimesi ja riike on erinevaid ning prioriteedid on erinevad. Mulle raamat meeldis ja soovitan lugeda. Sobib ka neile, kellele meeldivad põnevikud, aga kes ei armasta eriti ulmet. Seda raamatut saab võtta üsna realistlikult, vähemalt siis, kui omada piisavas koguses fantaasiat ning see on isegi veidi kõhedaks ajav, see oletatav reaalsus või äkki siiski juba reaalne reaalsus.

 

Pisikesed raamatud, kus on palju vaadata

18./65. Tänan, Tontu!

Autor: Bromley Switzer ja Virve Aljas-Switzer

Illustraator: Robert Askew

Tõlkija: Ene Timmusk

Kirjastus: East York Press 2020

26lk./3304lk./11605lk.

19./66. Vahetevahel

Autor: Virve Aljas-Switzer

Illustraator: Christine Walker

Tõlkija: Ene Timmusk

Kirjastus: East York Press 2020

32lk./3336lk./11637lk.

 

20./67. Plekist konservikarbid ja nöörid

Autor: Virve Aljas-Switzer

Illustraator: Dharmali Patel

Tõlkija: Ene Timmusk

Kirjastus: East York Press 2020

34lk./3370lk./11671lk.

 

Kui otsisin ühte koolis vaja minevat raamatut e-raamatuna, siis leidsin tasuta võimaluse seda lugeda ainult sellisest kohast nagu Everand. Nimelt sai sinna teha kuuajase tasuta proovikonto. Kui ma oma inglise keelse raamatu loetud sain ja uudistasin, mida seal veel võiks saada kiiresti lugeda enne, kui tasuta periood lõppeb, siis märksõnaga eesti tulid ka mõned raamatud välja. Enamus küll inglise keelsed tutvustused, ajaloolised või keeleõpe, aga leidsin ka mõned eesti keelsed raamatud. Kolm pisikest raamatukest Virve Aljas-Switzerilt jäid kohe silma. Uurisin, kes ta siis on. Tegemist väliseestlasega Kanadast. Ta on õppinud kommunikatsiooni disaini ja on East York Press kirjastuse üks asutajaid. Raamatukesed on teksti poolest kesisemad, kuid see eest hästi palju ilusaid pilte. Minu lemmikuks sai Vahetevahel. Ma ütleks, et see on pigem suurtele mõtisklemiseks üliilusate piltidega. Vahel võib pisike raamat pakkuda suurt elamust. Kõik kolm raamatut olid toredad.  

Tontu tahaks kõigest hingest abiks olla. Isegi kui ta alati ei saa hakkama sellega, mida tahaks teha, on ta südamega asja juures. Tontu on muhe koerapoiss. Ta pole alati Tontu, teistes keeltes on ta Frank või Marcel... heal poisil ikka mitu nime. 

Vahetevahel on mõeldud kõigile, kes igatsevad oma lähedaste järele. Kui mäletada neid, kes on kaugel, ei lahku nad tegelikult kunagi meie juurest.

Plekist konservikarbid ja nöörid on lugu kahest lapsest, kes elavad kõrvalmajades ja peavad omavahel nööri otsas olevate konservikarpidega sidet. Ühel päeval aga sõidab ühe lapse pere ära elama teisele poole maakera... 

 

„Ela nii, nagu sureksid sa homme, ja õpi nii, nagu elaksid igavesti.“ Mahatma Gandhi

 

19./103. Vanade koerte tarkus 

Sari Looduse lood  

Autor Elli Radinger 

Tõlkija Eve Sooneste

Kirjastus Tänapäev 2019  

322lk./4098lk./22438lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#11)

Ma võtsin selle raamatu lugemisse vaid seetõttu, et see on ilmunud Looduse lood sarjas, kuna see sari mulle väga meeldib ning plaanis on kõik raamatud läbi lugeda. Koerteraamatute suhtes on mul lihtsalt suured eelarvamused. Koerte suhtes ka. Nagu keegi ühes raamatus väitis, et ta ei ole allergiline koerte vastu vaid koerahammustuste vastu. Mina samuti. Ma ei vihka koeri, aga ma tõesti ei salli hoolimatuid koeraomanikke, kes näevad maailma silmaklappidega, kellele nende koer on a ja o ning nad ei suuda või ei taha arvestada teiste inimestega. Ma ei räägi siin koerte järelt koristamisest või ilma rihmata jalutajatest. Ka ei suudeta aru saada, et kui koer on rihma otsas, siis ei pea koera laskma vastutuleva inimeseni, nii, et ei ole võimalik mööduda koerast ilma, et koeraga tekiks puude või koerarihm ei takistaks otse edasiliikumist. Sorry, aga ma tõesti ei taha teie illikukudest koertest mööduda ka 10 cm kauguselt ja see peaks olema ometi minu õigus. Ma tean, mida tähendab midagi (olete ju korduvalt kuulnud: ärge kartke, ta ei tee midagi...). Midagi = kolm nädalat sinikaid, märkimaks igat hammast koera suus. Ja kuigi peremees nägi vaeva koera kättesaamisega, sest koer oli jõu poolest temast üle (ta oli alles nooruke, mis siis veel saab kui ta täiskasvanuks sai) ja ta nägi koera ründamas (täpselt paar sekundit peale seda kui ta oli eelneva lause öelnud ja koera kehakeelest võis juba paljugi väljalugeda (seetõttu jäin liikumatult seisma), mitte vaid tema peremees, kes oleks oma koera pidanud tundma), siis ta 5 minutit hiljem kinnitas, et tema koer ei suudagi nii kõrgele hüpata ning kuna jope pole katki, siis koer ei saanud hammustada... Seetõttu ma suhtun ka eelarvamustega koerteraamatutesse, kuidas pimedad loomaarmastajad oma koerte geniaalsust kiidavad ja samal ajal suhtuvad hoolimatult kõigisse, kes nende koertevaimustusega ei liitu ning nende armastatut ei ülista. Selles raamatus oli seda ka, aga palju enam oli siiski loomapsühholoogiat, just eakate loomade käitumise ja olemise analüüsi ning paralleele oli tõmmatud inimestega. Sellest raamatust oleks saanud välja kirjutada hulga mõtteteri, kus autor toob välja soovitused ja ideed just eakatele inimestele võtta eeskujuks nii mõndagi koertest ning nende olemisest, et muuta ka oma päevi vanaduses rohkem päiksemalistemateks. Kuna mul on viimasel ajal just teemaks eakad ja nende koolitamine, nende oskuste elus hoidmine või uuendamine seoses elu kiire muutumise ja digimaailmaga, siis leidsin sellest raamatust palju mõtteid ja häid soovitusi. Minu jaoks oli see raamat rohkem psühholoogia raamat kui loomaraamat. Ma arvan, et sellest raamatust loevad inimesed välja väga palju erinevat, seal on sedavõrd palju kihte. Kes loeb koertest, kes eakusest, kes üldse millestki muust. Soovitan lugeda, eriti kui tegemist mingilgi moel seenioridega.

Lasteraamatupäkapikk 20.12.

49./196. Väike, aga tubli
Autor: Rudolf Sirge
illustreerinud Romulus Tiitus
Kirjastus: Eesti Raamat 1986

80lk./4858lk./35328lk

Nooremale koolieale

Lugu sellest, kuidas vallatust ja uudishimulikust koerakesest Toomas saab läbi mitmesuguste seikluste täiesti korralik koer. Täitsa toredad jutud olid, lastepärased ja paneb ehk lapsi rohkem ka koertest aru saama.

 

Lasteraamatupäkapikk 19.12.

 

47./194. Poisid, koerad ja teised toredad
Autor: Karl August Hindrey

Koostaja Reet Krusten

Kirjastus: Ilmamaa 1995

94lk./4686lk./35156lk.

Nooremale koolieale

Sisu: Raks Reem teotseb; Värvimeistrid; Nõiarohi; Neli matsi; Trebongi surm; Kurr-Kiiss; Saarmas Rik-Räk; Rootsi rants Seki.

Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.  

Selles raamatus on tema lasteraamatutest ja juttudest kokku kogutud just eelkõige koerte teemalised lastejutud. Mõnusad jutud, sobivad täiesti ka tänapäeval lugeda.