Fantaasiaga saatusemerele purjetama

29./259. Saatusemerel purjetaja

Sari: Elrici saaga #2

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid 

Autor: Michael Moorcock

Tõlkija: Jaana Peetersoo

Kirjastus: Fantaasia 2002

146lk./ 4924lk./45158lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia

Kui olin esimese Elrici loo, mida väljakutsesse soovitati läbi lugenud, siis mõtlesin, et võiks ikka teised raamatud ka selles sarjas läbi lugeda. Ja nii jõudsid ülejäänud eesti keelde tõlgitud raamatud mu öökapile. Siis tekkis probleem, et millises järjekorras ikka need raamatud on. Sain aru, et päris õiget järjekorda polegi, nii jäin Goodreadsi Elrici saaga järjekorra juurde. Seega Saatusemerel purjetaja lugesin teisena. Elric lahkus oma riigist aastaks, et tundma õppida teisi riike ja saada teada neist rohkem. Muidugi satub ta erinevatesse seiklustesse, sest ega Melnibonlasi mujal ei armastata nii väga. Selle raamatu kolm lugu on ajaliselt peaaegu selle aasta lõpuosas, kus ta on vangis ja siis õnnestub põgeneda. Teda korjab peale üks väga kummaline laev ja saavadki teoks kolm reisi: tulevikku, olevikku ja minevikku. Kõik lood on üsna verised ja sõjakad, milles kaotab palju asjaosalisi elu. Elric mitte, sest kolm raamatut ootab ju veel lugemist. Loos on palju müstilisi olendeid ja jumalaid, midagi läheb paika, midagi läheb paigast ära. Nõidust jagub mõlemasse leeri ja see võetakse alati abiks kui oma jõud nõrgaks jäävad. Ma ei tea, kuidagi on mulle hetkel need lood sobinud. Võtan aga järgmise käsile, kui juba raamatukogust koju toodud on ja uue kuu teemad alles avalikustamata.

Melniboné fantaasiamaailma esimene raamat

25./255. Elric Melnibonést

Sari: Elrici saaga #1

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid 

Autor: Michael Moorcock

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 1999

147lk./4171lk./44405lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 oktoober: Lüüli Suuk soovitab

Elric Melnibonést on Michael Moorcocki loodud fantaasiasaaga esimene raamat, mis jutustab loo Elricust – valge juustega, haiglase välimusega ja füüsiliselt nõrgast Melniboné valitsejast. Elric erineb oma eelkäijatest nii välimuse kui ka moraali poolest: ta on intelligentne, mõtlik ja tunneb kaastunnet, mis teeb temast oma rahva seas pigem erandi kui eeskuju. Raamatu süžee keskendub Elricu sisemisele võitlusele ja küsimustele võimu ja eetika üle. Ta on sunnitud oma sünnimaa, Melniboné, julma ja autoritaarse kultuuri väärtusi ümber hindama, leides end vastuolulisest positsioonist – kas kaitsta oma rahvast või mässata nende väärtuste vastu.
Raamatu maailm on täis maagilisi olendeid, kus valguse ja pimeduse piire ületatakse pidevalt. Peategelane on dilemma ees, kas kasutada nõidust ja deemonite ja muude teise maailma tegelaste abi ja jääda neid teenima, olema nende poolt manipuleeritud ja kaasatud nende omavahelistesse võitlustesse ja intriigidesse või jätta kasutamata ja kaotada, jääda alla teistele, kes neid kasutavad.
Elric Melnibonést on  fantaasiateos, mis pakub moraalset sügavust, psühholoogilist keerukust ja mõtlemapanevaid hetki. See raamat on enamat kui lihtsalt fantaasiaseiklust. Elric on keerukas ja huvitav tegelane, kelle sisemised konfliktid ja moraalsed dilemmad muudavad ta köitvaks tegelaseks. Lugeda ei olnud kõige kiirem ja ladusam, võttis aega, et saada ülevaade nii tegelastest kui kujutatud maailmast. Kirjanik lõi küll oma fantaasiamaailma pildi, aga küllaltki palju oli vaja aru saada lugedes detailidest, milline see siis ikka tegelikult on ja see oma fantaasiamaailmaga paika loksutada. Esimese raamatu kohta ma ei saa öelda, et see oli midagi vapustavat, kuid eesti keeles on veel neli selle sarja raamatut ilmunud ja mis nüüd kõik mu kapi peal oma järge ootavad. Teise raamatu algus igatahes lubab põnevat jätku Elricu seiklustele ja olemistele.