Kuvatud on postitused sildiga Vana-Kreeka. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Vana-Kreeka. Kuva kõik postitused

Kirjandusest enne meie ajaarvamist


12./87. Muistne kirjandus
Autorid: Aili Kiin, Märt Läänemets, Haljand Udam, Jaan Unt
Kirjastus: Koolibri 1997
160lk./2297lk./15048lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga aprill: suurmehed #4 (ajalugu)

Vanakreeka kirjandus, Rooma kirjandus, India kirjandus ja Hiina kirjandus. Kui Vanakreeka ja Rooma kirjanduse ülevaade oli peamiselt kuni meie ajaarvamise alguseni, siis India ja Hiina oma tutvustati pikemalt, kuni nende pärimusliku kirjanduse lõppaastateni ja see oli juba üsna vaid mõni sajand enne tänapäeva. Vanakreeka ja Rooma kirjandusest teadsin ikka ühte ja teist ning olin isegi paari teost lugenud. Hiina kirjandusest olen ka ühte-kahte mainitud raamatut lugenud, kuigi suur osa selle maa kirjandusest on üsna võõras mulle, aga India oli täielik tundmatu maa väljaarvatud Tagore, aga tema on juba ka uuemasse kirjandusse kuuluja. Ma ei ole sealt varasest ajajärgust midagi lugenud ja ausalt öeldes ka ei teadnud sellest midagi. Minu jaoks oli isegi veidi üllatav, et India kirjakultuur on sedavõrd vana ja margilise tähendusega kirjanduse ajaloos. Kui järele mõelda, siis olid kõik need religioonid teada ja iga religiooniga ju kaasneb ka mingid religioossed tekstid. Igatahes huvitav raamat ja silmaringi avardav oli ka. 

Mis sel raamatul ja tolle väga ammuse aja kirjandusel on tegemist suurmeestega? Aga see raamat oli täis suurmehi. Sest kui me teame 2000 ja rohkem aastat tagasi elanud inimest, seda, mida ta tollel ajal kirjutas, siis ta peab olema oma aja suurmees, muidu oleks järeltulevad põlved ta ammu ära unustanud. Ja raamat oli täis kuulsaid mehi (aga mitte ühtegi naist): Homeros, Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles, Caesar, Cicero, Vergilius, Horatius, Kalidasa, Tagore, Lali, Konfutsius, Lao-Zi, Mo-Zi, Meng-Zi, Xun-Zi, Zhuang-Zi, Guan-Zi, Guan-Zhong ja paljud teised. Mõned nimed tuttavad, teada, teised üpriski tundmatud või päris tundmatud. Aga seda mulle, mitte selleaegse kirjanduse ja suurmeestega kursis olevale inimesele. Mõnest inimesest oli pikemalt kirjutatud, mõne puhul vaid mõne sõnaga tema loomingust. Tegelikult oleks isegi rohkem tahtnud lugeda just nendest tundmatutest, sest nendest tuttavatest ma olen juba varasemaltki lugenud/kuulnud. Nende suurmeestega saab alguse meie maailma kirjalik kirjandus, enne neid olid küll suulised pärimused, aga paberile, pärgamendile või kuhugi muule kirjutamismaterjalid need ei jõudnud ja meieni otseselt pole säilinud. Kirjanduse huvilisele hea lühiülevaade, et põhjalikumalt ise edasi huvitavaid suurmehi ja nende loomingut uurima hakata.


 

10./145. Attolia kuninganna
Sari Kuninganna varas #2
Autor Megan Whalen Turner
Tõlkinud Eva Luts
Kirjastus Fantaasia 2017
300lk./1972lk./29750lk.
Noortekirjanduse väljakutse: Fantaasiaromaan noortele
Tegelikult on see mitte ainult noortele, kõlbab lugeda ka vanematel. Esteris on märksõnade all noorsookirjandus ja fantaasiaromaanid, nii, et täiesti sobilik siia teemasse. Selle sarja esimese raamatu lugesin juba kaks aastat tagasi. Sedavõrd meeldis, et raamaturiiulis on ootel kõik sama sarja järgnevad osad, aga kuidagi ei ole õnnestunud lugemisse sokutada, pole haakunud teemadega, mida olen selles suures hulgas väljakutsetes, mille endale olen võtnud, kokku haakunud. Nüüd siis järgmine osa loetud ja ehk ikka jõuan kunagi järgmise nelja osani ka.
Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega.
Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides., kellel paraku selles osas kõik ideaalselt ei lähe, aga loo jaoks on seda muidugi vaja. Ideaalne elu kõigile ühes fantaasiaromaanis - no see oleks alles igav raamat ma arvan. Raamatus saame tuttavamaks Attolia kuningannaga, kelle kohta lugeja muudab arvamust (ok, ka kaastegelased raamatus) jõudes raamatuga lõpupoole. Kõik ei ole nii, nagu esmapilgul paistab. Aga ka see on tüüpiline ühe fantaasiajutu või põneviku juures. Ja paebki nii olema, et huvitav oleks. Lugu läks küll teises raamatus sujuvalt edasi, aga samas oli sedavõrd kompaktne oma alguse ja lõpuga, et võis lugeda nagu eraldi raamatut, ei tekkinud tunnet, et appi, ma nüüd seda detaili ei mäleta kahe aasta tagusest lugemisest või ma ei saa rahu enne kui olen järge lugema hakanud, ei tohi nii põneva koha peal pooleli jätta... Kokkuvõtteks võib öelda, et ladusalt loetav, piisavalt põnevust, piisavalt keerdkäike, osalt selliseid, mida lugeja ei oska oodata ja tegelikult ikka tahaks kangesti teada, mis nüüd edasi saab... Palun mõnesse väljakutsesse nüüd sobivaid teemasid...