Kuvatud on postitused sildiga Henno Käo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Henno Käo. Kuva kõik postitused

Luuletuste väljakutse LuuleViis

 

23.  Hiigelsoojad pilvelambad
Autor: Evelin Samuel
Illustraator: Katrin Ehrlich
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2008
77lk./4617lk.
24. Väike ranits
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Henno Käo
Kirjastus: Eesti Raamat 1982
32lk./4649lk.
25. Pururikas laps
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kadi Li Järve
Kirjastus: Sild 2002
56lk./ 4705lk.
26. Kama üks ja kama kaks
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kirke Kangro
Kirjastus: Menu Kirjastus 2009
69lk./4774lk.
27. Onu Heino eksis ära
Autor: Jaanus Vaiksoo
Illustraator: Kadri Ilves
Kirjastus: Koolibri 2007
48lk./4822lk.

Isiklik väljakutse LuuleViis jaanuar

Kuna mu riiulitesse on tekkinud terve suur hulk õhukesi luuleraamatuid, siis nendest lahtisaamiseks otsustasin teha igakuise isikliku väljakutse Üks pühapäev luulega, ehk LuuleViis, st. ühel pühapäeval viis luuletuste raamatut korraga. Alustasin siis lasteluuleraamatutega jaanuaris. 
Kõik viis raamatut olid toredad, mõnusad, lastepärased, riimuvad, lõbusad ja väikese õpetusivaga. Ei oskagi eelistada ühte teisele, kõik meeldisid ja tekitasid parema tuju.

 

Lasteraamatupäkapikk 07.12


 18./165. Napakad jutud 

Autor Henno Käo

Illustreeritud Henno Käo 
 
Kirjastus Ilo 2003
96lk/ 1856lk./ 32326lk.

Henno Käo nimetab „Napakaid jutte” maailma esimeseks postpõdernistlikuks raamatuks, mis pakub äratundmisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tegevus toimub metsas ja tegelasteks on metsaelanikud, kuid seal elab ka teisi olendeid, näiteks Punamatsike, mobla ja lukuauk. Juttude peategelaseks on aga omnibuul, kelle kohta ei tea isegi autor, kuidas ta välja näeb. Ometi on ta olemas ja temaga juhtub kõiksugu veidraid asju. Mõned jutud on naljakad, teised jälle kurvad. Henno Käo on nende kõrvale joonistanud ka värvikad pildid.
Kas Sa tead, kes on omnibuul? Ei tea? Mina ka ei tea. Lugesin raamatu läbi, aga ikkagi ei tea. Lõpuks hakkas tunduma, et ega kirjanikki ei teadnud, kes ta selline on. Mitte ainult, et kuidas ta välja nägi. Aga ega see ei seganud autoril kirjutada 37 juttu temast. Mõni napakam ja mõni vähem napakam. Mõni naljakas ja mõni vähem naljakas. Ma arvan, et lastele, kellel on elav kujutlusvõime ja parem huumorisoon, neile võib see raamat väga meeldida. Mulle meeldis nii keskmiselt, Käol on paremaid raamatuid olnud. Aga mulle meeldivad tema joonistused ja need andsid raamatule palju juurde.