Ungari kirjanik kirjutab kirjandusest

 

4./139. Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest

Sari: Loomingu raamatukogu nr.36/ 2020

Autor Péter Esterházy

Tõlkinud Lauri Eesmaa

Kirjastus Kultuurileht 2020

64lk./700lk./28478lk.

Loomingu Raamatukogu väljakutse november: kirjanik kirjutamisest

Loenguvalimikus „Sõnade imelisest elust“ räägib Esterházy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis jalaga need on hommikul voodist välja astunud.

Ega ma midagi ei oska eriti sellest arvata, sest minu jaoks oli see asjade ümber keerutamine ja rääkimine asjast ilma asjast rääkimata. Mulle üldiselt sellised loengud ja esseed ei istu, minu jaoks on need suures osas lihtsalt targutamised, aga see ei tähenda, et need halvad oleks, lihtsalt pole minu maitse. Kindlasti aga olid need huvitavamad ungarlasele või ungari kirjanduse asjatundjale, sest palju oli pikitud sisse asju ungari kirjandusest. Sellegipoolest leidsin sealt ühe hea asja:

"Äsja lugesin "ametlikku versiooni 1956.aasta kättemaksu- ja hirmutamiskogupaukudest": nelikümmend tuhat hertsogpiiskoppi, hertsogit, krahvi ja parunit, kes olid juba sünnist saati Csepeli rauatöölisteks maskeerunud, ründasid, leivad kaenla all, rahulikult tulistavaid julgeolekutöötajaid." (lk.36) Tuleb tõdeda, et 1956 aastast 2022 aastani pole eriti midagi muutunud, mõned sõnad teiseks ja sobib kasutada ka sel aastal.

Teatri- ja filmitegemisest läbi must huumori

 

4./125. Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi

Sari: Loomingu Raamatukogu #45-46/1981

Autor: Karel Čapek

Tõlkija: Lembit Remmelgas

Kirjastus: Perioodika 1981

112lk./816lk./25296lk./

Loomingu Raamatukogu väljakutse oktoober: Illustreeritud raamat

Kui lugesin teemat, siis esimene mõte oli, et LR ja illustreeritud? Need ju kõik puha tekstiraamatud seal... Võtsin siis oma Loomingu Raamatukogude pundi (umbes 20 raamatut seal) riiulist ja hakkasin lappama... kohe ühena esimestest sattus see raamat näppu, hiljem selgus, et lausa 4 raamatut minu lugemise ootel pundis olid illustreeritud. Vahel võib mälu ikka petta, ei olegi seal vaid tekstipõhised raamatud.

Kes sellest raamatust tõsist õpetust läheb otsima, peab peituma. Aga kuna ma olen Čapekit ka varem lugenud, siis see, mida eeldasin, oli täpselt seal olemas. Mõnus sarkastiline huumor. Räägib lahti täpselt nii teatri kui filmitegemise kulissitagused, keerates kohati üle vindi. Aga muidu ei oleks seda üldse huvitav lugeda. Eks asjaosalised oska seda ehk täpsemalt kirjeldada, kui täpselt seal kirjas on. Ise ei ole kumbagi teinud, ei teatrit ega filmi ja kirjutanud kumbagi ka ei ole. Aga lugeda soovitan küll ja pigem neil, kelle huumorimeel kaldub sinna musta huumori poole rohkem.