Tšernobõli lugu koos krimiga

9./84. Piisavalt põhjuseid surra

Autor: Morgan Audic

Tõlkija: Madis Jürviste

Kirjastus: Koolibri 2023

405lk./1397lk./14148lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse aprill: Tegutseb uurijatepaar

Raamatu tegevus toimub Tšernobõlis ja selle ümbruse külades. Loosse on sisse põimitud nii olukord elektrijaama katastroofi ajal, peale seda kui nüüd 30 aastat hiljem. Plahvatuse ajal tapetakse kaks naist, nende mõrvar jääb leidmata. Tšornobõli keelutsoonis olev turismigrupp leiab majaseinale riputatud laiba. Kohale kutsutud politsei teeb kindlaks, et tegu on mehega, kelle ema oli tol ööl tapetud. Ukraina kohalik uurijatepaar (mees ja naine) loodab, et juhtumi lahendamine toob kaasa võimaluse pääseda minema ohtlikust Tšernobõlist. Poisi isa, endine minister ja tähtis nina, ei usalda muidugi mõrva uurimist kohalikele, vaid palkab vene võmmi, kes on Tšernobõlist pärit ning valmis kõigeks, et süüdlane tuvastada. Seega tegelikult on siin uurijateks üks paar ja üksainus. Samas nende teed mingil hetkel ikka ristuvad ja ühel hetkel meestest tekib uus koostööd tegev uurijapaar. Raamatu autoriks on prantslane, kuid tundub, et tal on üsna tugev eeltöö tehtud ning isegi peensusteni mõni asi välja uuritud. Võib olla kohapealne elanik leiaks rohkem möödarääkimisi ja uskumatust, ei tea. Aga kuna ma pole niivõrd kursis, mis seal kolmkümmend aastat hiljem toimus, siis minu jaoks oli üsna usutav lugu. Raamat on kirjutatud enne suure sõjategevuse algust, kuid Donetski sõda on juba sissekirjutatud. Raamatu tegevus toimub vana tuumajaama ümbritsevas kiiritatud tsoonis, mis peaks olema suletud, aga ei ole seda mitte: sinna korraldatakse ekskursioone, seal elatakse ning surrakse. Ma küll ei saa aru, miks inimesed lähevad sinna turismiekskursioonidele. Miks mõned kohalikud inimesed ohule vaatamata tagasi oma kodudesse läksid, sellest saan küll aru. Tegelikult on see taustalugu sama öövastav, kui sel toimuvad kirjanduslikud mõrvad. Üldiselt nõrganärvilistele mitte soovitatav raamat, samas väga põnev ja pingeline raamat. Ning teadmisi saab ka Ukraina ja Venemaa kohta (viimased pole küll meile mingid uudised).  Ja miks on kaanel pääsuke - lugedes saab see selgeks, pääsukesed tulevad mitmed korrad seal jutus tegevusse.

Järjekordne mõrv Inglismaal!

5./80. Mõrv Blackwater Bendis

Sari: Stella ja Lyndy mõistatused 2  

Autor: Clara McKenna

Tõlkija: Nele Mikk

Kirjastus: Eesti Raamat 2022

294lk./656lk./13407lk.

Lugemise väljakutse 2024: 14.Loe raamatut, mille kaanepildil on sinu lemmik aastaaeg 

Lugu läheb edasi esimesest osast. Stella viibib juba paar kuud Inglismaal New Forestis ning valmistub kihluspeoks krahv Atherly pojaga, kes on talle juba väga meeldima hakanud. Kuid tulevane ämm ei suuda leppida Stella ameerikaliku vaba olekuga ega jõua ära kahetseda, et ta poeg ei saanud omal ajal abielluda leedi Philippaga, kes on nüüd rikka lordi naine. Aga siis leitakse Blackwateri ojast Philippa mehe surnukeha ja kaunis, kuid salakaval leedi Philippa on taas vaba! Kas tulevane ämm ja Philippa saavad oma tahtmise, kas Lyndy laseb ennast taas Philippa võrku meelitada, kuidas õnnestub Stellal vastuseisud oma tulevase ämma, Inglise koorekihi ja oma isaga, kas kõik tegelased on ikka need, kellena nad esinevad ja lõpuks kes siis ikka on mõrvar? Palju küsimusi, kuid kõigile saab ka loo jooksul vastused. Taas on Stella see, kes taipab esimesena, kes on mõrvar. Nüüd ootab juba loo kolmas osas öökapil, kas Stella ja Lyndy jõuavad abiellu astuda või tuleb veel mõni laip nende teele ette?

Sõna on mõrvaks või mõrv on sõnaks?

22./69. Sõna on mõrv

Sari:  Hawthorne & Horowitz #1

Autor: Anthony Horowitz

Tõlkija: Sash Veelma

Kirjastus: Tänapäev 2023

392lk./ 3821lk./12122lk.

 

Lugemise väljakutse 2024:  Üllatusteema: Raamat, mis on kirjutatud mõnest reaalselt olemas olnud/olevast kirjanikust

Endalegi üllatuseks lugedes avastasin, et kõige paremini sobib hetkel see raamat just siia teemasse. See raamat on kirjutatud reaalselt olemasolevast kirjanikust - Anthony Horowitzist. Ja juba vanasõna ütleb, et kes siis ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise ja seega kirjutab temast ei keegi muu, kui ta ise. Ta ei ole vaid ennast kirjutanud selle raamatu üheks peategelaseks, minajutustajaks, vaid on siia sissepõiminud ka enda reaalset elu ja varasemaid teoseid. Hea nipp, kuidas oma varasematele teostele reklaami teha. Igatahes oli siin seda reaalset Anthony Horowitzi piisavalt siia väljakutse punkti alla pistmiseks. 

Tegu siis esimese raamatuga Hawthorne & Horowitz sarjast. Väga nutikas, aga keerulise loomuga detektiiv Daniel Hawthorne, endine politseiuurija, kes sai politseist kinga, aga sellegi poolest kutsutakse sageli lahendama keerulisi kuritegusid. Nüüd tuleb ta ideele lisaks lasta enda tegemised kajastada ka raamatus ning valib kirjanikuks ja oma abiliseks välja Horowitzi, kellega on telesarja juures koostööd teinud olles talle konsultandiks. Vastu tahtmist asjasse tõmmatud kirjanik Horowitz leiab end üsna ruttu keset lugu, mille üle tal puudub vähimgi kontroll. Hawthorne on üleolev, tujukas ja ärritav, aga iga kord, kui autor otsustab asjast loobuda, toimub mõni paljudest üllatavatest pööretest, ja uudishimu ei lase tal selga keerata. Horowitz jätkab moodsa aja Watsoni rollis, saades asjadest muidugi aru natuke hiljem kui peaks ja mitmel korral ikka valesti. Kuna sari jätkub, siis on arusaadav, et lõpuks laabub kõik hästi, pätid püütakse kinni, peategelased jäävad ellu ja lõplikult riidu ei lähe. Hawthorne on ja jääb üsna salapäraseks tegelaseks, aga sellised pahad poisid uurijatena sageli lugejatele ju peale lähevad. Eks neid sarju ole teisigi, kus uurijad on isepäised seltsimatud kohati jobud tegelased, samal ajal küllaltki geniaalsed asju märkama. Kuna Horowitz kirjutas varasemalt Siidimaja, Sherlock Holmsi uue romaani ja seda on korduvalt mainitud ka käesolevas raamatus, siis arvata võib, et kirjanik sai Holmesi lugudest inspiratsiooni, kuid tahtis asjad tuua tänapäeva ja käia ringi veidi vabamalt, kui ta oleks saanud jätkates Sherlocki lugudega. Hawthornel on mitmed sarnasused Sherlockiga, eelkõige oskab ta näha väga pisikesi detaile ning neist lugeda välja teisi üllatavaid lugusid. 

Sarja esimeses raamatus läheb kuulsa näitleja ema matusebüroosse ja korraldab ära seal enda matused. Kuus tundi hiljem ta tapetakse. Kas tegu oli kokkusattumusega või kõik on lavastatud? Hawthorne  ja Horowitz hakkavad asja uurima ning minevikust tuleb välja nii mõnigi luukere. Kohati mõnusat sarkastilisemat huumorit lisaks keerdkäikudele. Minu jaoks oli veidi vähe põnevust, aga loodan, et järgmised osad lähevad paremaks. Kohati jäi veidi venima, oleks võinud tempokam olla, aga üldjoontes loetav ja pole väga verine. Mina igatahes täitsa soovitan, eriti kellele Holmsi laadsed krimid meeldivad.

Noorte krimi

17./64.  Külmunud kaunitar

Autor: Lexa Hillyer

Tõlkija: Kristina Uluots

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

349lk./3278lk./11579lk.

Polegi ammu ühtegi noortekat lugenud. Vahel on nii, et mõni raamat kohe sokutab ennast näppude vahele ja jõuab täiesti plaanide väliselt lugemisse. Selle raamatuga läks just nii. Ma loen küll aeg ajalt ka noortekaid, kuid otsene sihtrühm ma pole juba ammu. Kuidagi see kaanepilt pani raamatut kätte võtma ja kuna tagakaanel lubati noorte krimi, siis see krimi sõna otsustas selle, et see raamat jäi raamatukogus näppude külge. 

Selle raamatu peategelasteks on kolm õde 15, 16 ja 17. Kõik erinevad oma iseloomult. Vanim õde on korraliku õpilase musternäide ja siis ühel päeval leitakse ta surnuks külmununa. Mis juhtus, kes on süüdi? Vahi alla võetakse naabripoiss, kes on neile nagu vend. Keskmine õde ei usu, et poiss süüdi on ning hakkab omal käel uurima õe surma. Raamatus selgub ka noorema õe lugu. Nagu noorteka puhul ikka on märksõnadeks armumine, kool, narkootikumid, alkohol, peod, suhted vanemate, sõprade ja teiste noortega, saladused, tunded, õiged ja valed otsused. 

Usun, et see raamat on huvitavam õiges vanuseklassis olijale, kes suudab paljude nende asjaoludega samastuda, minul pole paljude seal puudutatud teemadega olnud ka oma nooruses puutepunkte, kuna ajastu oli siis teistsugune kui tänapäeval. Võib olla oli tahetud siia mahutada natuke liiga palju erinevaid probleeme noortemaailmast, see ei võimaldanud minna mitme probleemiga veidi rohkem süvitsi, et arusaada põhjuseid. Kuid üldiselt loetav. Pigem ikka selline noortepsühholoogia ja probleemid, mitte otseselt krimi. Põnevust oli vähe, küllaltki emotsioonitu minu jaoks, võib olla noortele mitte.

Mõisamõrvad

4./51. Mõisahäärberi mõistatus

Sari: Cherringhami mõistatused #2

Autorid: Matthew Costello, Neil Richards  

Tõlkija: Leena Suits

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024

132lk./1846lk./10147lk.

11./58. Mõrv Morrington Hallis

Sari: Stella ja Lyndy mõistatused  #1

Autor: Clara McKenna

Tõlkija: Nele Mikk

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

288lk./ 2134lk./10435lk.

Lugemise väljakutse 2024: 37. Kaksikud. Kaks raamatut, mille kaanepildid on sarnased, kuid autor erinev

Teise kaksikuks sobija leidmine võttis tükk aega aega. Muidu oli tunne, et neid mõisahoonete/lossidega krimkasid on palju, aga kui otsima hakata, siis sarnaseid nagu ei leidnudki eriti. Ütleme siis, et need leitud raamatud on kahemuna kaksikud. 

Tegelikult on neil raamatutel veel enam sarnasust kui vaid kaanepildis. Mõlemas on peategelasteks mees ja naine, kes pole hetkel krimiuurija seisuses ning tegevus toimub Inglismaal ning juba raamatu alguses toimub mõrv.

Mogdon Manori eakas omanik Victor Hamblyn sureb mõistatuslikus tulekahjus. Aga oli see õnnetus? Ohvri kõik kolm keskealist last, kes elavad Cherringhami külas, võivad olla pärijad. Ja nad võivad olla ka mõrvarid. Politsei ja tuletõrje arvab ühte, Jack ja Sarah teist... Muidugi selgub raamatukese lõpuks tõde. Hästi kiire lugemine, ei pea eriti süvenema ka, aga seda ei arvanud ära, mis siis tegelikult ikka toimus, lool oli vaatamata raamatu õhuksusele siiski mitu kihti ja pöördeid. Ootan selle sarja järgmisi raamatuid, need on väga lõõgastavad lugemised väsinult peale tööpäeva või õpinguid.

Kevad 1905: isa võtab vaba loomugatütre Stella kaasa Inglise maahäärberisse salapärasesse pulma. Kui ta aga Morrington Halli lopsakatele mõisamaadele pärale jõuab, tunnistab tema kalk ja ambitsioonikas isa, et ta ei kingi peigmehele ainuüksi oma parimaid ratsahobuseid, vaid on lubanud rahapuuduses vaevlevale Atherly krahvi pojale anda ka tütre käe. Suguvõsade vahel kuhjuvate kultuurilise kokkupõrgete taustal varjutab Morrington Halli skandaalne mõrvajuhtum. Kas isade tahtel kokkusobitatud pruutpaar leiab armastuse või võimaluse lahku minna ja milliseid intriige varjab veel see vana mõisahoone ja tema asukad ning külalised. Raamatus on tähtsal kohal ka tõuhobused ning võiduajamised. See sari on kuidagi minu pilgu alt üldse välja jäänud, kaks osa veel ilmunud ja nüüd mul raamatukapil ootel. Ei olnud selline hästi kiire lugemine nagu teine kaksik, samas selline mõnus ja humoorikas ning ajalooline. Mõnikord tekkis küll tahtmine neile Inglise aristokraatidele öelda, et tulge tänapäeva, ärge olge nii kitsarinnalised. Aga noh tegevus toimub ikkagi 120 aastat tagasi ja hea on mõelda, et eluolu on ikka mõnes asjas pikkade sammudega edasi liikunud. Peategelased olid mõlemad väga sümpaatsed ja mõned teised jälle väga vastumeelsed. Tegelikult olidki tegelased natuke liiga mustad ja valged, inimestes on ikka nagu rohkem halle toone ka. Soovitan sellistele romantilisema ja kergema krimi austajatele, kes ei taha lugeda vaid mõrvauurimisest, vaid keda köidab ka olustik ja tegelaste elu. 

Naabrite ajalooline krimka naabritest

1./48. Lõks kaupmehe tapjale. Timuka õpipoisi teine kohtuasi

Autor: Gina Viliūnė

Tõlkija: Tiina Kattel

Kirjastus: Hea Lugu 2023

256lk./ 256lk./8557lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 märts: Need naabrid!

Kuuvahetuse öösel lugesin seda raamatut plaaniga panna suurde väljakutsesse tunne oma naabreid punkti alla. Lõpetasin raamatu, vaatasin kella, et uue kuu väljakutse teemad peaksid nüüd küll juba üleval olema. Jõudes krimi väljakutseni hakkasin naerma, sest ma just lõpetasin ju selle väljakutse raamatu. Seekord siis oli asi kas juhuses või selgeltnägemises, aga mul õnnestus lõpetada väljakutse raamat minut enne väljakutse teema teada saamist. Aga sellesse teemasse ta nüüd sobib ideaalselt. Vilniuse raamatukaupmees Andrius ja vürtsikaupmees Luka on sõbrad, veel enam, nad on naabrid ja veel sellised naabrid, kes elavad ühe hoovi peal. Neil ei ole majade vahele aeda ehitatud ning osaliselt käib majandamine üheskoos, pole ju vaja kahte peldikut ja kahte solgiauku, piisab kui üks neist on ühe krundil ja teine teise omal ning mõlemad saavad kasutada. Aga siis ootamatult sureb Luka, veel täisjõus mees, kelle puhul ei ole olnud ühtegi märki kehvast tervisest. Andrius kahtlustab, et seal on midagi valesti ja sõber võidi hoopis tappa. Ta kutsub asja uurima oma teise sõbra, timuka õpipoisi Adase. Raamatu jooksul selgub, kas Luka tapeti (no sellest saab lugeja juba aru raamatu pealkirjastki) ja kas tapja saadakse ka kätte ning kes see oli ning miks ta seda tegi.  Taustaks Leedu 16.sajandi kaupmeeste elust. Raamatu erinevad tegelased jõuavad Vilniuse kõrval ka Kaunasesse ja Klaipedasse. Raamatusse jõuavad ka mõned uued tegelased ning saab edasi lugeda eelmise raamatu peamiste tegelaste elust. Minu jaoks jääb selles raamatus natuke väheks seda ajaloolist poolt, tahaks pigem rohkem teada, samas ka see kuriteo uurimise pool ei ole väga tugev, pigem selline aeglane kulgemine ja kogemata jälile saamine. Sobib kindlasti sellistele väheveristele, romantilisematele krimide lugejatele. Natuke nõrgaks jäi kui võrrelda teiste ajalooliste krimidega nii Eestist kui välismaalt. Aga kuna mulle ajaloolised krimid väga meeldivad, siis ma kindlasti ikka loen läbi ka kolmanda osa, kui see eesti keelde jõuab. Kasvõi seetõttu, et mulle Vilnius väga meeldib. Millegipärast rohkem kui Kaunas, kuigi enamasti on inimestele just vastupidi.

Kas kirjanikuga koos võiksid surra ka tema tegelased?

Tehisintellekt joonistas langenud ingli, aga tuli üsna kaanepildi moodi välja tal.

11./39.  Merikotka karje

Sari: Stieg Larssoni ''Millenniumi'' sarja järg

Autor: Karin Smirnoff

Tõlkija: Tiia Johansson

Kirjastus: Varrak 2023

349lk./2596lk./7592lk.

Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille arvustust sa viimati lugesid

Asendamatuid inimesi ei olevat olemas, või vahel ikka on? Huvitav oleks teada saada, mida Stieg Larsson ise oma järglastest arvaks. Tundub, et uus triloogia siis taas tulekul, kuna esimene raamat jäi väga lahtiste otstega. David Lagercrantzi esimene raamat oli üsna kehvake, edasi läks tunduvalt paremaks. Loodan, et ka Karin Smirnoffi raamatud lähevad edaspidi paremaks. Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Või noh, verd oli ikka omajagu, piinamist, vägistamist ja inimerööve ka. Seega verevaene just polnud, ütleme siis, emotsioone mittetekitav pigem. No ei pannud tegelastele üldse kaasa elama, ei ajanud adrenaliini üles ega nutma ja naerma. Minu jaoks oli lihtsalt mingi järjekordne raamat paljude tuttavate tegelastega, aga nad olid mu jaoks pigem sellised luukere moodi tüübid ilma liha ja vaimuta. Ma isegi ei oska öelda, miks see raamat mulle sarnaselt mõjus, äkki olid süüdi ka eelnevalt leotud krimid, mis vererõhu tugevalt tõusma panid ning nüüd see raamat, seda lihtsalt enam ei suutnud, kuna ei üllatanud piisavalt.Ehk järgmise osa kirjutamise ajaks on kirjanik esialgsest Larssoni mantlipärija krambist lahti saanud ja läheb pinevamaks.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva Metsik Lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kättesaamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Ja arvustus, mida ma enne raamatut lugesin on siin: https://raamatud.postimees.ee/7960757/sinijarv-soovitab-krimkat-veider-rootsi-ei-ole-veel-omadega-otsas

 

Vandemehest sarimõrvar

10./38. Kolmteist (Ko1mt3ist)

Autor: Steve Cavanagh

Tõlkija: Kaja Riikoja

Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2023

362lk./2247lk./7243lk.

Lugemise väljakutse: 12. Vaba teema. Loe raamatut, mis ei sobi ühegi teise väljakutse punkti alla.

Hollywoodi staar Robert Solomonile esitatakse süüdistus oma kauni naise jõhkras mõrvas. See on sajandi kuulsuste mõrvaprotsess ja Roberti kaitsjad soovivad oma meeskonda ühte inimest: petturist advokaadiks saanud Eddie Flynni. Ta tahab olla veendunud, et Robert ei ole mõrvar enne kui asub ta kaitsele. Samal ajal on tal eelmise protsessi võidu tõttu politseinike üle kana kitkuda just nende korrumpeerunud politseinikega ning see ei möödu valutult. Lugeja teab algusest peale, et Robert on süütu. Ja tapjaks on sarimõrvar. Lugeja teab isegi tema nime ja elulugu lapsepõlvest. Käib temaga kaasas uutel mõrvadel. Ainus, mida lugeja ei tea, on see, kelle identideedi on seekord mõrvar omale võtnud ja kuidas ning millal suudab Eddie ta peatada. Üks ääretult laibarohke krimi. Põnevust on küllaldaselt isegi teades, kes see sarimõrvar on. Raamatus ongi peatükid sarimõrvari mõtetest ja tegudest vaheldumisi Eddie poolsete mõtete ja tegutsemiste ning kohtusaalis toimuvaga. Ramatul on tegelikult ka eelnev osa "Kaitse", kuid uus raamat on täiesti eraldi loetav sellest. Ainult vihjed Eddie perekonnaprobleemidele on eelmises raamatus toimuvaga seotud. Ma olen seda eelnevat raamatut lugenud, aga avastasin selle kirjaniku nime järgi alles peale lugemist otsides, kas temalt on eesti keeles veel midagi ilmunud ja raamatu kaanepilt tundus väga tuttav, tutvustuse ja oma blogist postituse läbilugemisel tuli enam-vähem sisu meelde. Raamat oli pingeline ja põnev, teistmoodi kui tavalised tüüpilised krimid, täitsa võib soovitada julmemate ja verisemate krimide lugejatele. 

Kui minevik ja olevik kokkupõrkavad

7./35. Sanatoorium

Sari: Detektiiv Elin Warner #1

Autor: Sarah Pearse

Tõlkija: Evi Eiche

Kirjastus: Helios 2022

399lk./1437lk./6433lk.

 

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 veebruar: Suletud ruumi krimka

 

Tegevus toimub Šveitsi mägedes kahetuhande meetri kõrgusel kunagises tuberkuloosisanatooriumis, mis nüüdseks on ümberehitatud hotelliks. Hotelli viib vaid üks kitsas mägitee ning juba raamatu alguses algab lumetorm, millele järgneb laviin, mis matab tee enda alla muutes ligipääsu võimatuks. Jätkuva tormi tõttu ei saa ka helikopter sõita hotelli juurde. Suurem osa seltskonnast jõutakse enne evakueerida, kuid jäävad mõned  külastajad ja hotellipersonal. Isoleeritud, kuid muljet avaldav pelgupaik kõrgel Šveitsi Alpides on viimane koht, kus Elin Warner olla tahab kuid kui tema vahepeal võõraks jäänud vend Isaac ja tolle sõbratar Laure kutsuvad teda mägihotelli kihluspeole, pole Elinil põhjust seda kutset tagasi lükata. Elin tunneb otsekohe rahutust – selles hotellis on midagi, mis teda ärevaks teeb. Ja siis kaob Laure ning siis leitakse esimene laip... Kas mõrvar on endiselt hotellis ja kes ta on? Elin üritab hakata uurima kuigi teda jälitavad tema deemonid varasemast elust ning ta on oma uurijatöös Inglismaal võtnud pika puhkuse peale viimast rasket katsumust. Ning siis hakkab selguma, et olevik ja minevik on väga tõsiselt omavahel seotud, kunagised teod mõjutavad olevikku ning sellele järgneb kättemaks, kus kannatavad vahel ka need, kes pole üldse süüdi.

Raamat oli üsna tempokas ja põnev, mitmete keerdkäikudega ning ka ajalooline osa oli huviäratav, sest ma usun, et see ei olnud väljamõeldis, vaid sellel oli reaalne ajalooline alus. Mulle meeldis ja julgen soovitada. 

Kes on need vaiksed inimesed, kes elavad meie kõrval?

2./30. Vaiksed inimesed

Autor: Paul Cleave

Tõlkija: Jüri Kolk

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2023

352 lk./618lk./5614lk.

Lugemise väljakutse 2024: 1. Raamat, mille autor on pärit riigist, kuhu tahaksid reisida

No see on nüüd minu jaoks selline subjektiivne teema, sest kui võib olla mõned eksreemsed ja sõjalised riigid välja jätta, siis ma tahaks ikka igale poole muudkui reisida kui ainult aega ja rahalisi vahendeid oleks. Ja Uus-Meremaa võiks ju täitsa põnev reisisihtkoht küll olla. Loodetavasti seal kõik ei ole nii hull, kui selles raamatus. 

Cameron ja Lisa Murdoch on edukad krimikirjanikud, kes elavad Uus-Meremaal Christchurchis. Nad on õnnelikus abielus ja nende raamatud on kogu maailmas edetabelite tipus. Kirjanikepaar on aastaid nautinud avalikkuse heatahtlikku tähelepanu ning nad on naljaga pooleks öelnud, et keegi ei tea neist paremini, kuidas politseid üle kavaldada ja kuriteost puhtalt pääseda. Muretu fassaadi taga on menukal paaril aga varjul südamevalu - nende seitsmeaastane poeg Zach on keeruline laps ja seetõttu on tema kasvatamine vanematele nii majanduslik kui ka emotsionaalne koorem. Kui Zach ühel õhtul räägib kodust ärajooksmisest ja järgmisel päeval ongi kadunud, peab politsei ja avalikkus seda paari sepitsuseks, et tõestada, mida nad on kogu aeg rääkinud - nende raamatutes kirjeldatud täiuslikku kuritegu on võimalik sooritada ka päriselus. Kuna tõendid viitavad sellele, et poiss ei lahkunud kodust vabatahtlikult, hakatakse Cameroni ja Lisat kahtlustama oma lapse tapmises.

Hoiatan, tegemist on kohutava raamatuga. See on nii painajalik ja emotsionaalne, et ühel hetkel ei hakka ainult tegelastel katus sõitma, vaid isegi lugejatel. Mina igatahes pidin selle ööks käest ära panema, sest muidu ma oleks terve öö vist üritanud mõnda tegelast seal maha lüüa. Kas ta raamatus pääses eluga või ei, seda ei saa teile avalikustada, aga kui loete, siis ma arvan, et saate aru, kellest ma räägin. Kuidas kättemaks võib inimese pimestada ja kuidas ta hakkab oma vandenõuteooriaid reaalsusest otsima nii, et kõik tundubki olema just nii, nagu ta mõtleb. Kuidas on võimalik inimhulkadega manipuleerida. Kuidas massipsühhoos võimust võtab ja jäädakse pimesi uskuma kõike, mida räägitakse. Ja peale selle lugemist te suhtute ajakirjandusse tunduvamalt kriitilisemalt. No ja politsei... see ju koosneb ka inimestest ning neilgi on kerge mustade prillide ettetekkimisele, kui kõik asitõendid muudkui viitavad vaid ühele ja samale. 

Igatahes ühel hetkel ma pidin pooleli jätma, sest mu arust see raamat läks lihtsalt niivõrd võimatuks kätte ära, aga kui olin oma vererõhu tagasi normi maganud ja emotsioonid maharahustanud, siis viimane kolmandik läks juba väga pöördeliseks ja juhtus nii mõndagi. Selguse sai muidugi ka majja, kes siis ikka oli süüdlane ja miks see juhtus. Kuidas plaanidel on kombeks minna teisiti kui plaanitud, kuidas kandilised pulgad peavad mahtuma ümaratesse aukudesse ja mis siis on maailmas kõige olulisemad asjad. Mina igatahes soovitan, aga ka hoiatan, et ei ole emotsionaalselt kerge lugemine. 

Apteeker tegutseb taas

Tehisintellekti arvamus Tallinna raeapteegist ja Melchiorist

1./29. Apteeker Melchiori apokrüüfid

Sari: Kriminaalne raamatukogu 3

Autor: Indrek Hargla

Kirjastus: Raudhargla OÜ

266lk./266lk./5262lk.

Lugemise väljakutse 2024: 13. Raamat, mis oli Apolli või Rahva Raamatu 2023.aasta top 10-s

Kogumikus on kolm keskaegset mõrvalugu, milles tegutseb Tallinna apteeker Melchior Wakenstede. Esimene lugu toimub Tallinnas, teise ajaks on ta pagenud Tartu ning kolmandal poja otsingutel sattunud Gotlandi saarele. Esimeses loos „Kolm tilka verd“ Melchiori kohtub ühe kummalise noormehega, kelle kohta paljud arvavad, et ta on Saatana teener. Lühiromaanis „Pesunaiste tsunfti emand“ on tema lahendada vana aadlisuguvõsade vaenu saladus. Kolmandas loos „Taani printsi vaim“ on Melchior Kalmari uniooni kuninga Eriku õukonnas, ja peab lahendama mõistatuse, kas tõesti on ammusurnud printsi kummitus tapnud ühe kuninga nõuniku. Peale filmide vaatamist raamatut lugedes mu peas tekkivas filmis räägib Melchior millegipärast Märten Metsaviiru häälega ja kõigele lisaks näeb kangesti tema moodi välja ka veel. Kuigi ma filmides paljude asjadega ei nõustunud, siis peaosalise valik on minu jaoks küll täiesti täkkesse, ta sobitub selleks tegelaseks ka minu peas lugedes tekkivatesse piltidesse/filmi. Lühilood ei olnud minu jaoks just need päris oodatud lood, jäid kuidagi kahvatuteks, aga vähemalt on kirjalik lubadus nüüd, et 8.osa raamatusarjast on ilmumise poole teel. 

Roimade pealinn Rõngu

28. Rõngu roimad

Sari: Kriminaalne raamatukogu #2 

Autor: Joel Jans

Kirjastus: OÜ Lummur 2023

174lk./4996lk.

Lugemise väljakutse 2024: 45. Ajalooline krimka

Nii ei tehta! No, olgu, tehakse, aga nii ei ole ilus! Lugejal on ka ikka närvid. Kus on järgmine osa? Millal see ilmub? Ei tohi sedasi raamatut ära lõpetada!

Raamat algab aastaga 1801 kui Rõngu kiriku ees peatub postitõld ja sealt väljub uus noor pastor Alexander Lenz, kes satub kohe kokku kummalise surmajuhtumiga, mida hakkab uurima. Ega esimene laip kaaslasteta jää ja esimene mõrvalugu teisteta. Kokku on kolm lugu, viimased kaks omavahel tugevalt seotud ja siis see jääb pooleli ka veel... 

Peab nentima, et eestlased on ikka üsna osavad selles ajaloolise krimi žanris viimasel ajal. Vaatamata siis sellele, kas mõrva uurib kirikuõpetaja, mõisahärra või apteeker. Kuna ka selles raamatus on tegemist mõisaeluga, siis tundub midagi sarnast Ain Küti Sagadi parunihärra lugudega, samas on siin uurijaks pastor, kes puutub kokku nii talurahva kui mõisarahvaga ja suhtleb mõlema poolega vabalt, kuna on hingekarjaseks mõlemaile. Pastor on ärgas ja sümpaatne mees, kes raamatu jooksul küll jõuab paarkümmend aastat vanemaks saada ja isegi pere luua. Mõrvu seega ei toimu ka liiga sagedasti ühe väikese Eestimaa maakoha kohta. Tegelased on ajaloolisest tegelikusest võetud ja tunduvad täiesti tõepärased. Kirjanik on ka enda suguvõsa juured sinna sisse kirjutanud. Ehk ongi ta saanud algse idee oma suguvõsa uurimisest? Mulle nende kodumaiste ajalooliste krimide juures meeldibki väga, et samal ajal taustal saab aimu ka mõisaelu igapäeva elust ja tolleaegsetest probleemidest ning inimsuhetest.

Alexander Magnus Karl Lenz (15. detsember/26. detsember 1777 Tarvastu – 15. detsember/27. detsember 1819 Rõngu) oli Eesti vaimulik. Ta õppis aastast 1795 (immatrikuleeriti 14. oktoobril 1795) Halle Ülikoolis ja aastast 1798 (immatrikuleeriti 11. aprillil 1798) Göttingeni ülikoolis. Ordineeriti 25. augustil/6. septembril 1801 õpetajaks. Ta oli aastatel 1801–1819 (introdutseeriti 22. septembril/4. oktoobril 1801) Rõngu Mihkli koguduse õpetaja. 

Tõestus, et kirjanikud peaksid jääma ikka oma žanri juurde

21. Mõrva võti

Sari: Võtme sari (Nyckelserien) #1

Autorid: Alex Ahndoril (Alexandra Coelho Ahndoril ja Alexander Ahndoril)

Tõlkija: Tiina Mullamaa

Kirjastus: Pegasus 2023

250lk./4301lk.

 

Lugemise väljakutse 2024: 15. Eakaaslased. Raamat, mille autor on sündinud sinuga samal aastal

Esimene Alex Ahndoril ehk Alexandra Coelho Ahndoril on minust pool aastat vanem ja sündinud minuga samal aastal, teine Alex Ahndoril ehk Alexander Ahndoril on minust viis kuud noorem ja sündinud minust järgmise aasta alguses. Seega ikka mõlemad täitsa mu eakaaslased. Abielupaar, kes on saanud kuulsaks Joona Linna lugude autori Lars Kepleri nime all. 

Peale selle raamatu lugemist ongi tahtmist öelda neile, et palun jääge oma stiili juurde ja kirjutage edasi Joona Linnast või mõnest teisest, aga ikka korralikult veriselt, põnevalt ja psühholoogiliselt, see tuleb teil hulga paremini välja kui see uus katsetus muhekrimi moodi. Saan aru, et eeskujuks on vist Christie Poirot olnud igatahes jõuab lõpp sarnaselt kokkukogutud inimeste ette ja siis laotakse välja, kes ja miks on mõrvar käies läbi kõik kohalolijad ja lõpuks jõudes välja mõrvarini. Ja kogu eelnev raamat muudkui venib ja venib nagu tatt, sama vähe paistab ka lugu läbi. Ja siis see eradetektiiv Julia Stark, kes kohe alguses mulle täiesti vastu hakkas ja raamatu kulgedes üha edasi aina rohkem närvidele käis oma psühhotrauma ja armuvaluga. Muhekrimit on ka ikka võimalik kirjutada põnevalt ja huvitavalt, kahjuks minu jaoks (ja vesteldes kuulnud ka teistelt sama) läks see esimene vasikas küll aia taha neil. Loodetavasti nüüd läheb edasi see sari paremaks, hetkel pole kindel, kas ikka tahan lugeda kui peaks see eesti keelde tõlgitama. 

Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise. Julia pöördub politseinikust eksmehe poole palvega, et see talle asja uurimisel appi tuleks. Ühtlasi loodab ta mehega suhteid soojendada. Luksuslikus mõisas võetakse Julia ja Sidney vastu kui kauaoodatud külalisi. Nad asuvad tõde välja selgitama, suheldes pereliikmetega, kes kõik võivad teoreetiliselt mõrvaga seotud olla.

Kättemaks, kas magus või mõru?

13. Unelaul

Sari: Hammarby #3  

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Foorum Kirjastus, Krimiraamat 2023

293lk./2915lk.

Lugemise väljakutse 2024: 29. Loe järgmist osa mõnest sarjast, mis sul pooleli on. Kui pole midagi pooleli, alusta uue sarjaga

Neid pooleli sarju on ikka väga palju, kahjuks osa jäävadki pooleli, sest ma muus keeles, kui eesti keel ei loe raamatuid. Juba põhimõtteliselt ei loe, tõlkijad tahavad ju ka palka saada. Igal juhul ma loodan, et see sari on edasi mõne tõlkija laual ja jõuab ka eesti keelsena raamatuteks.

Filipiinlannast ema ja ta kaks väikest last on nende korteris halastamatult tapetud. Miks laste rootslasest isa eraldi elab ega suhtle ümbritseva maailmaga praktiliselt üldse? Ja kuidas sai naine ümbrikupalga eest koristades osta endale mitu miljonit maksva korteri? Kriminaalkomissar Conny Sjöbergi meeskond on seekord vähendatud koosseisus ja tööd on palju. Jens Sandéni tervis on hiljutisest infarktist veel kehvavõitu, Petra Westman püüab endiselt kindlaks teha meest, kes teda vägistanud oli, kolleeg Einar Eriksson aga pole tööle ilmunud ja on kadunud. Sjöberg ise otsustab lõpuks põhjalikult uurida enda pere mõistatuslikku minevikku, millest ema on keeldunud rääkimast.

Uurimise käigus hakkavad küsimustele ilmuva vastused ja erinevatest katketest saab kokku üks lugu, mille juured ulatuvad mitmekümne aasta taguste sündmusteni. Miks on oluline rääkida üksteisega ka siis, kui teine tundub kummaline ja tõre ja ei kipu endast rääkima. Miks on oluline rääkida või lõplikult tõde väljaselgitada ka siis, kui kahtlustad, et teine võib olla mingi paha asja taga? Miks on oluline kuulata ja kuulda, mida inimesed su ümber räägivad ka siis, kui oled hõivatud. Kuidas mingi kõrvalt tunduv ebaolulisus võib olla lõpuks väga olulise tähtsusega. Kas vaikimine ja teadmatusse jätmine alati aitab last, kas lapsel on vaja teada oma vanemate lugu, kui see on põhjustanud vanemale suurt valu ja kaotust, enne lapse sündi või väikelapseeas? See raamat ei ole ainult krimijutt, siin raamatus on väga palju psühholoogiat taustal, inimeseks olekut tema puuduste ja voorustega, asju, mis panevad mõtlema, et kuidas oleks kõike seda saanud ära hoida, kui oleks räägitud õigel ajal, kui ei pandaks õnnetust kellegi teise õlgadele süükoormana. Kuidas inimene võib tõsiselt ennast vangistada süükoorma alla ka siis, kui ta nii vägagi otseselt süüdi ei olegi. Kuidas üks inimene või tegu mõjutab kedagi teist nii, et elu virrvarris ei pane teised seda tähelegi. 

Raamat oli põnev ja mõtlemapanev. Soovitan seda sarja, see ei ole ainult krimisari, selle sarja raamatutes on väga tugev psühholoogia kiht ka.

Mõrv või õnnetus?

12. Külmad valged talveööd

Sari: Saarestikumõrvad  #3
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

246lk./2622lk.

Lugemise väljakutse 2024: 24. Pilves selgimistega. Raamat, mille kaanel on päike või pilved (kaanepildidl või pealkirjas)

Kui nii tihedalt lund sajab, siis ikka võtab aega kuni need pilved ära selginevad ja päike välja tuleb. 

Kolmas raamat saarestikumõrvade sarjast. Seekord siis ei ole tegevuspaigaks küll enam saar, vaid Rootsi mäesuusa kuurort, kuhu Cilla sõbrad ostavad omale majakese. Seekord läheb Cilla jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Ja kui tuleb uudis, et külas on salapärastel asjaoludel saanud surma üks noormees, siis saadab küll Adam sõnumi, et Cilla hoiaks ema sealt eemal, aga juba on hilja. Selle õnnetult surma saanud noormehe leidiski juhuslikult Rosie. Ja muidugi peavad naised siis selguse majja tooma, mis seal siis juhtus ja kes on kes. Taas saab lugeja asjast varasemalt aimu kui tegelased, sest paralleelselt saab lugeda mitut liini, mis lõpuks kokku saavad. 

Kiire ja kerge muhekrimi lugemine. Väga ei pane mõistust proovile, et kuritegu lahendada enne raamatutegelasi. Üpris mõnus sari, eks näis, kas aastaring saab ikka täis ja kevadelugu ka kunagi ilmub...

Tõde tõuseb, vale vajub

11. Sügavmustad sügislained

Sari: Saarestikumõrvad  #2

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Mari Tuulik

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

262lk./2376lk.

Lugemise väljakutse 2024: 52. Raamat, mille kaanekujundus meenutab sulle sügist

Eks ikka ühe sügises toimuva raamatu kaanepilt peab ka sügist meenutama, no vähemalt lehed langevad küll seal. Ja lehtede langemise ajal satuvad ajakirjanik Cilla ning ekspolitseinik Rosie taas saarele, seekord küll mitte enam nende enda suvemajadesse, vaid vastavatud spaasse, kus samal ajal toimub ka suur pulmapidu ning üks külalistest leitakse hommikul vannist surnuna. Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi.Kuidas see lugu aga pulmapeo aegse mõrvaga seotud on, seda peavad juhuslikult samal ajal saarel viibivad naised uurima hakkama, sest politseinikud (ka Cilla sümpaatia/Rosie poeg Adam) on veendunud, et tegemist oli vaid õnnetusjuhtumiga, mitte tapmisega. No aga naised teadagi sellises krimiloos ei saa rahulikult asja pealt vaadata ilma oma nina sinna toppimata... Raamatus on mitu tegevusliini, alguses jäi veidi segaseks, kuidas need kõik omavahel seotud on, aga kõik hargnes ikka ilusti lõpuks välja. Võib olla seetõttu oli natuke vähem põnev lugeda, kuna lugejal ju selge, et niisama midagi seal loos ei räägita, see peab kuidagi teiste lugudega haakuma ikka ja seetõttu siis ka taipamist varem kui tegelastel. Kerge kiire muhekrimi lugemine taas. Ja ega kaks kolmandata või siis jääda...

Ühel jaanipäeval Rootsi saarestikus

Tehisintellekti ettekujutus Bullholmeni saarest

8. Veripunased suveunenäod

Sari: Saarestikumõrvad  #1

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Tiina Mullamaa

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2021

263lk./ 1717lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 jaanuar: Kuritegu saarel

See raamat vist jõuab selle kuu saaremõrvade liidriks. Muhekrimi Rootsi ühelt saarekeselt Stockholmi lähedalt. Cilla Stormi mitu aastat kestnud kooselu saab lõpu, kui ta poiss-sõber pakib asjad ja lahkub kodust. Cilla tööelu ajakirjanikuna ei suju päris nii, nagu ta lootis. Murtud südame ravimiseks ostab ta aianduskrundi Stockholmi lähedal asuval idüllilisel väikesaarel Bullholmenil. Cilla pole küll rohenäpp, kuid ta otsustab siiski suveks saarele elama asuda. Kuid kui jaanipäeva hommikul leitakse saarel uputatuna noor naine, võtab Cilla elu uue pöörde. Tema oli juhuslikult viimane, kes naist elusana nägi ja ta tõmmatakse kaasa uurimisse, mida viib läbi nägus ja stiilne politseinik Adam. Seega nagu arvata on, lisaks krimile ka armastuse liin siin raamatus. Samas olid need pooled minu jaoks piisavalt tasakaalus, võib olla mõrva osas oli veidi vähe põnevust, palju oli sellist, mida lugeja juba eeldas, et nii läheb ja selline tugev keerdkäik, kus kõik 90 või 180 kraadi pöördub, jäi olemata. Aga selline hästi kiire ja mõnus lugemine. Vaatamata suvesoojusele saarel sobis täiesti ka külma Eestimaa talve lugemiseks. Ja ega siis järgmised osad ja kuriteod tulemata jää...

Krimka, mis väärib huumoripreemiat

3. Part lendab edasi

Sari: Varraku menuk 

Autor: Olav Osolin 

Kirjastus: Varrak 2023

255lk./976lk.

Lugemise väljakutse 2024:  6. Raamatu autor on tuntud eelkõige millegi muu poolest, mitte kirjutamise

Eks sellega nüüd on küll veidi nii ja naa. Ta on küll kirjutanud ka, aga minu jaoks on ta ikka pigem raadio- või telemaastikul  tegutsenud ja ta rääkimine on rohkem tuttav kui tema kirjutiste lugemine. politseiinspektor Pardikese teine lugu ja kui esimene pani rohkem õlgu kehitama, siis seekordne oli kohe selge, et mitte krimiraamat, aga huumoriraamat. Olgu, eks ikka üks mõrv oli ka seal tagaplaanil, aga esiplaanil oli uus kursant ja vaneminspektor Part, nende suhtlus, põlvkondade vaheline koostöö ja erinevus, sarkasm nii mõnegi isiku või olukorra kohta riigis. Parajalt absurdne politsei ja ärimaailma kujutamine. Ma tavaliselt ei kipu raamatut lugedes kõva häälega naerma, aga noh see oli nüüd küll sedavõrd absurdselt naljakas, et ma seda tegin. Kui mul mees luges, siis voodi lausa vappus ta naerust ja pidevalt oli kosta "See ei saa nüüd küll võimalik olla!". Igatahes, kes otsib krimkat, see möödugu sellest raamatust kaugelt, aga kes otsib head absurdse huumori raamatut, see tormaku kohe seda raamatut lugema. Igatahes ma pole pikka aega midagi nii naljakat lugenud. 

Ootamatult Eesti Politsei vaneminspektoriks määratud Samuel Part saab endale uue paarimehe – politseikooli noore nutika praktikandi Kevini. Üheskoos tuleb neil lahti harutada moodsas idufirmas aset leidnud saladuslik mõrv ning selle käigus avastada ka teineteise diametraalselt erinevat maailmavaadet. Lisaks veel koroonaaegne tegevusaeg. 

Tegelikult jäi üks asi lugedes painama, kui palju on Osolini enda mõtteid ühiskonna ja muu kohta sinna Pardi suhu pandud ja mis lihtsalt ülevindi keeratud kirjanduslik osa.

Mida teha kui isa on reisil ja ema on kadunud?

2. Ema, isa, lapsed

Sari: Hammarby juhtumid  #2

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

329lk./721lk.

Lugemise väljakutse 2024:  47. Raamat, mis jäi eelmisel aastal lõpetamata

Kui nüüd ausalt üles tunnistada, siis vanaaasta õhtul, kui ma viimase 2023.aasta raamatu lõpetasin ja teadsin, et uude aastasse on vaja mingit raamatut, mis jääb lõpetamata, siis igaks juhuks lugesin hästi mitme ootel raamatu algusest paar rida ära, et oleks, mida siia teemasse panna. 

Kolmeaastane Hanna ärkab ja mõistab peagi, et on kodus luku taga. Ta teab, et tema isa on Jaapanis, aga kuhu on kadunud ema ja väikevend? Ema ei jätnud teda ju lihtsalt maha? Järgmisel hommikul leiab politseinik Stockholmi metsaalusest teadvuseta beebi ja kohe pärast seda prügikasti peidetud ema surnukeha. Kummalisel kombel pole keegi nende kadumisest teatanud. Just siis, kui politsei hakkab asja uurima, saabub teade, et kruiisilaeval on mõrvatud teismeline tüdruk. Kui politsei ohvri kodu külastab, selgub, et ohus võib olla ka tema õde. Kas Hammarby kriminaalkomissar Conny Sjöberg ja tema meeskond suudavad juhtumid lahendada enne, kui on liiga hilja? 

Põnevust oli piisavalt ja kahtlaseid tegelasi samuti. Õnneks kõik tegelased ei olnud pahad ja kahtlased, oli ka neid, kes olid headuse poole peal. Samas kohati politsei jälle ei näidanud oma hoolivust ja inimeste uskumist piisavalt hästi ja seega sai nii mõnigi asi juhtuda. Eks kirjanik hoidis ka sellega põnevust üleval ja ajas kohati lugejat segadusse, et kes siis on tegelikult kes ikka. Ega ka politseinike eraelu ei möödu just ilma keerdkäikudeta ning ka seal on omad mustad lambad mängus. Lugemise ootel on juba ka sarja kolmas raamat (esimesed read ka juba loetud).

 

Uus krimisari hetkel Eesti produktiivsemalt kirjanikult

24./248. Pommirobot

Sari: Karavani detektiivi lood 1 

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

186lk./ 4642lk./53692lk.

 

Kuna mulle Erntsa Ira Teveri sarja kriminullid meeldisid, siis kindlasti tahtsin lugeda ka seda uut sarja. Ehk olid ootused veidi liiga kõrged, aga see esimene raamat ei olnud sugugi nii veenev. Nii mitmedki asjad olid minu jaoks küsitavad ja mitte usutavad. Tegelikult ka peategelane. Ei oskagi täpselt öelda, mis tema juures häiris, aga midagi häiris. Lugu ise tundus ka veidi liiga ligadi-logadi olevat. Oleks tahtnud ehk veidi seismist ja paar korda ümber kirjutamist veel. Liiga toores ehk. Aga kui igal aastal anda välja mitu raamatut, siis paraku ei saa kõikidel kvaliteet olla hea, kvantiteediga paratamatult kvaliteet kipub kannatama. Aga ega siis muud kui ehk järgmine sarja raamat tuleb parem ja stsenaarium tugevam. Ehk oli ka asi selles, et kirjutatud oli teemadest, mida kirjanik ise ei olnud läbi elanud ja seega ka ei teadnud täpselt kuidas need võiksid olla. Või siis ei suutnud lugejale veenvalt maha müüa neid teemasid. 

Raamatusarja peategelaseks on arvutitark noormees, detektiiv Aadi Lumiste, kes pole peale ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist endale veel õiget elu- ega töökohta leidnud ning elab haagissuvilas, mida rahvakeeli karavaniks nimetatakse ning teeb juhutöid, mida sõbrad pakuvad või saatus ette annab. Karavani detektiivi esimene raamat jutustab loo kaubanduskeskuse riietuskabiini jäetud spordikotist, millest leitakse surnud vastsündinu. Algab lapse kaotanud ema otsing ning jaht inimestele, kes selles kahetsusväärses juhtumis kaasosalised olid.