Kuvatud on postitused sildiga tehisintellekt. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tehisintellekt. Kuva kõik postitused

Inimestest inimlikum robot

16./61. Klara ja Päike
Autor: Kazuo Ishiguro 
Tõlkija: Aet Varik
Kirjastus: Varrak 2022
280lk./ 3105lk./ 14502lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 juuni: Aimi Tedresalu soovitab

Peategelane ja minajutustaja Klara on robot, täpsemalt tehissõber ehk TS. Tema ülesanne on olla noorele inimesele seltsiliseks. Ta ei ole mingi tavaline masin, vaid väga tähelepanelik, tundlik ja maailmast sügavalt huvitatud tegelane. Klara mõtleb ja tunneb nagu inimene, kuigi tema keha on mehhaaniline. Tema vaatepunktist avaneb meile üks tulevikumaailm, kus paljud asjad on muutunud, kuid inimeste igatsused ja lootused on jäänud üsna samaks. Selles ühiskonnas, mida autor kirjeldab, on tavaks „kõrgendada” lapsi, neile tehakse geenimuudatusi, et nad oleksid targemad ja edukamad. Aga sellel on oma hind. Paljud kõrgendatud lapsed jäävad haigeks ja ei saa koolis käia. Nad õpivad kodus ja suhtlevad teistega peamiselt ekraanide kaudu. Just selleks ongi loodud tehissõbrad nagu Klara – et lapsed end üksi ei tunneks. Kui raamat algab, ootab Klara veel poes oma ostjat. Ta vaatleb maailma läbi poeakna ja paneb tähele nii inimesi, autosid kui Päikest, keda ta peab tähtsaks ja isegi pühalikuks jõuks. Klara usub, et Päike võib tervendada ja aidata, ja selles usus on peidus tema robotlik, ent väga inimlik lootus ja ustavus. 

Raamat räägib sügavatest asjadest: sõprusest, lootusest, eneseohverdusest ja armastusest. Isegi kui peategelane on robot, ei tähenda see, et tal poleks tundeid. Vastupidi, Klara tundub sageli palju hoolivam ja tähelepanelikum, kui paljud inimesed tema ümber. Ta suudab armastada ilma vastutasu ootamata. Kas empaatia ja hoolivus vajavad liha ja verd? Või piisab tahtmisest head teha? Klara ei ole küll päris inimene, aga temas on midagi väga inimlikku, midagi, millest võiksid nii mõnedki inimesed õppust võtta. See on selline raamat, mis lugedes ei jätagi kohe sellist emotsiooni kui pärast, kui kogu pilt on kokku saadud erinevatest osadest ja lugu on oma lõpu leidnud. 

Kas ka inimaju vajab draiverit?

15. Ajudraiver
Sari: Teaduse kaardivägi 9 
Autor: Joel Jans
Kirjastus: Lummur 2022
288lk./3849lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Kaia Metsaalt soovitab

Sellest nimekirjast oli mul varasemalt loetud 5 ja pool raamatut. Nüüdseks siis loetud veel 1,5 raamatut ja üks raamat on veel olemas ja ootab lugemist. Ajudraiveri lugemise lõpetasin jaanuari viimastel minutitel. Kes arvab, et surmaga lõppeb kõik, kes arvab, et teispoolsuses läheb kõik edasi. Selles loos ei ole surm lõpp, vaid hoopis algus. Lugu saab alguse ajal kui kogu inimsugu on välja surnud ja tehisintellekt hakkab inimesi taastama. Küll virtuaalselt, aga surnust ärganud ise ei saa arugi alguses, et nad mingid tehised on. Elu läheks nagu sealt edasi, kus see kunagi pooleli jäi, aga tehisintellektil on suured ambitsioonid ja see plaanib elustada kõik inimesed, kes kunagi maailmas elanud on. Kui tänapäeva inimene saab juba aru sellest virtuaalsest maailmast, siis kuidas selgitada asja muinasaegsele, keskaegsele või kasvõi sajand tagasi elanud inimesele? Kas need inimesed vajaksid oma ajju draiverit, mis nad uuendaks? Tekivad vastuolud selles suhtes ka tehisintellektide endi seas. Juttu jätkub nii seiklusi, virtuaalmaailma kui inimsuhteid. Täitsa huvitav maailm oli, palju detaile oli minu jaoks paigas, samas jättis ruumi ka oma fantaasiale. Ja iga aastaga võib see raamat omapärasemaks muutuda vastavalt sellele kuidas tehisintellekti maailm meil kiirelt edasi areneb. 

2024 aasta lugemise kokkuvõte

2024 saigi läbi. Kaks raamatut jäid pooleli. Lugemise soovinimekiri pikenes seitsmepenikoorma saabastega. Lugemise väljakutse grupi kõik kuus väikest väljakutsest said tehtud. Suurest väljakutsest jäi küll 7 raamatut lugemata seetõttu, aga eks ma sel aastal loen need järgi. Õnneks selle aasta väiksed väljakutsed eriti ei ahvatle lugema. Jätkan ulmekirjanduse ja Lugemise väljakutse grupi juubeliaasta omaga. Ja ehk jõuan ka magistritöö lugemise vahepalana ikka kuidagi ära teha.

Raamatuid: 311 (senine rekord 2016.aastal 260, 61 raamatut rohkem kui eelmisel aastal, statistika olemas 2015st aastast)

Lehekülgi: 53455 (375 lk vähem kui eelmisel aastal ja 10435 lk vähem kui 2016)
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 146
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 172 (kõige õhem keskmine)
 
Kõige õhem raamat: 8 (nii õhukest pole varem lugenudki)
Kõige paksem raamat: 544 (kõige õhem paksem raamat, muidu alla 700 pole ikka olnud)
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 48 (7 veel lõpuni vaja)
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 14 TEHTUD
. Kolmjalga 88 TEHTUD
. Soome kirjandus 17 TEHTUD
. Ulme kirjandus 48 TEHTUD
. Eesti ajalugu 14 TEHTUD
. krimikirjandus 30 TEHTUD
. LuuleViis ja väljakutse vabasid loetud: 52 (Luuleviis jäi pooleli aasta keskel)

Loetud kirjanikke:   242 + 3 kogumikku
Enim loetud kirjanikud: 1. Matthew Costello ja Neil Richards - 7
                                     2. Riina Rossa - 6
                                     3.-5. Michael Moorcock - 5,Lloyd Alexander - 5, Christofer Holst - 5
                                     6.-7.Els Heinsalu - 4, Anthony Horowitz - 4
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 94 + 8 autori enda poolt välja lastud
Enim loetud kirjastused:  1. Eesti Raamat - 37
                                        2. Argo kirjastus - 33
                                        3. Varrak - 21
                                        4. Fantaasia - 15
                                        5. Tänapäev - 12
                                        6. Koolibri - 11

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 24
Enim loetud nende maade kirjanike raamatuid:  1. Eesti - 139
                                                                            2. Suurbritannia - 54
                                                                            3. USA - 32
                                                                            4. Soome - 22 (tänu Soome väljakutsele)
                                                                            5. Rootsi - 14
                                                                            6. Venemaa - 6 
Eksootilisemad riigid: Austraalia,  Holland, India, Taani, Uus-Meremaa
 
Tõlkijaid: 110
Enim loetud nende tõlgitud teoseid: 1.-2. Triin Olvet - 6, Eva Luts - 6
                                                         3. Heidi Saar - 5
                                                         4.-6. Nele Mikk - 4, Leena Suits - 4, Jüri Kolk - 4 
 
Vanim raamat ilmunud: 1900
Uusim raamat ilmunud: 2024 (41 raamatut)
1900-1999 ilmunuid 45
2000-2023 ilmunuid 225
Keskmine raamat ilmunud aastal 2012
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 78
Raamatukogust laenatud: 187
Loetud e-raamatuid: 46
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,99
Minimaalse hinde 1 sai sel aastal 3 raamatut, neist 2 luulekogud ja kolmas ka enam vähem midagi sarnast. 

Maksimaalsed 10 pallid saanud raamatuid oli 35, aga lisaks 3 raamatut said 10 palli süsteemis hindeks 11 ja 2 tükki 12. Seega need viis ongi mu 2024 aasta top, panen siis hetke tunde alusel kuidagi need järjekorda:

1. Steve Cavanagh "Tehing surmaga"

2. Piret Jaaks "Taeva tütred"

3. Piroschka Dossi "Haip! Kunst ja raha"

4. Paul Cleave "Vaiksed inimesed"

5. Fletcher Peacock "Water the Flowers Not the Weeds"

Detsember 2024 kokkuvõte

 

 

Raamatuid: 33

Lehekülgi: 5048
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 163
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 153
 
Kõige õhem raamat: 26
Kõige paksem raamat: 373
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 5
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 3
. Kolmjalga 4
. Soome kirjandus 4
. Ulme kirjandus 14
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 2
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke:   26
Enim loetud kirjanik: Lloyd Alexander (5)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 16
Enim loetud kirjastus: Tiritamm (7)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 9
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (12)
 
Vanim raamat ilmunud: 1965
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 4
Raamatukogust laenatud: 28
Loetud e-raamatuid: 1
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,88
10 palli saanud raamatud: Momo, Porgandipirukas

 

Robootika kolm põhiseadust

7./285. Kadunud robot 
Sari: Loomingu Raamatukogu 47-48/1965
Autor: Isaac Asimov
Tõlkija: Ain Raitviir
Kirjastus: Perioodika 1965
132lk./1086lk./49493lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 märts: raamat kirjastuselt Perioodika
 
Robotite kolme põhiseadust tean ja ka seda, et need mõtles välja Asimov, aga seda raamatut enne lugenud ei olnud. Selles raamatus on kirjas kuus lugu, mis otsapidi üksteistega seotud. Tegevus käib ümber humanoidsete robotite ja inimeste. Mulle need lood meeldisid, mõnus lugemine, aga ma olen ka see, kellele robotid meeldivad ja kes ikka armastab lugeda infot uute teaduse saavutuste kohta sel teemal. Või siis igasugune tehisintellekt ja tema tegevused. Raamatus on tehisintellekti kolme põhiseaduse ümber keerlevad moraaliküsimused põimunud teaduslike ideedega. Mis on roboti roll ja kes on targem, kas inimene või robot? Kuidas arendada tehisintellekti, mis mitte ainult ei järgi reegleid, vaid suudab ka tõlgendada keerukaid inimlikke väärtusi? Kas robot peab alluma inimesele ka siis, kui ta on inimesest targem?Tegelikult ma isegi imestan, kuidas see minust vanem raamat enne mulle ette sattunud ei ole.

November 2024 kokkuvõte

 

Raamatuid: 19

Lehekülgi: 3249
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 108
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 171
 
Kõige õhem raamat: 48
Kõige paksem raamat: 476
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 2
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 0
. Kolmjalga 6
. Soome kirjandus 1
. Ulme kirjandus 7
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 2
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke:   17
Enim loetud kirjanik: Michael Moorcock (3)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 13
Enim loetud kirjastus: Fantaasia (5)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 7
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (7)
 
Vanim raamat ilmunud: 1999
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 3
Raamatukogust laenatud: 15
Loetud e-raamatuid: 1
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,37
10 palli saanud raamatud:Raadio Popov, Tehing surmaga, Inimene värvilises maailmas, Väljumisstrateegia

Armas mõrtsukbot päästeoperatsioonil

16./275. Väljumisstrateegia
Sari: Mõrtsukboti päevikud 4  
Autor: Martha Wells
Tõlkija: Iris-Barbara Jeletski
Kirjastus: Fantaasia 2024
160lk./2688lk./47846lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia 

See on nüüd see sari, mida peab kohe saama lugeda kui ta ilmub ja siis jälle muudkui ootama ja ootama järgmist lugu. Seekord vähemalt ei jäänud sellisel kohal pooleli, et kuidagi ei õnnestu järgmist raamatut ära oodata. Lugu lõppes isegi nii, et käisin piilumas, et neid raamatuid on ju ikka veel... on olemas inglise keeles, seega vaid oodata ja loota, et eesti keelde ka jõuaksid.

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased. Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensah’le, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.

Mõrtsukbot on selline omamoodi autistlik sell, kes mingil hetkel on sunnitud ennast kokku võtma ja tegutsema, sest need inimesed on ju nii saamatud ja rumalad. Ja mõrtsukboti sügavale sisemusse on kodeeritud, et ta peab inimesi aitama, et nõrgemaid tuleb kaitsta, et just need inimesed, keda ta kunagi kaitsma palgati on endiselt need tema inimesed ja tegelikult ta ikka hoolib neist ja oma varjatud hästi sügaval olevas inimhinges armastab ja hoolib. Mõrtsukboti sisemine dialoog on kirjanikul eriti lahedalt välja tulnud, kuidas ta mõtleb ja kaalub ja poriseb ja siis läheb ja võitleb ja tapab ja kalkuleerib nagu südametu ja tundetu mõrtsuk. Soovitan küll seda sarja kõigile ulmehuvilistele ja natuke ka neile, kes veel ei ole ulmehuvilised, eriti noortele veel mitte ulmehuvilistele, aga kellest on tunda, et nad võivad selleks saada, kui lugemissoonele satuvad. See just selline raamat, mis võib noored lugemise juurde tuua mu arust. 

Pildi joonistas ChatGPT käsuga joonistada olemasoleva raamatu kaanepildi alusel promopilt raamatule.

Oktoober 2024 kokkuvõte

Raamatuid: 29

Lehekülgi: 4924
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 159
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 170
 
Kõige õhem raamat: 34
Kõige paksem raamat: 320
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 1
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 1
. Kolmjalga 14
. Soome kirjandus 1
. Ulme kirjandus 8
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 2
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke:   28
Enim loetud kirjanik: Michael Moorcock (2)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 17
Enim loetud kirjastus: Kunst (4)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 9
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (17)
 
Vanim raamat ilmunud: 1949
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 14
Raamatukogust laenatud: 15
Loetud e-raamatuid: 0
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,10
10 palli saanud raamatud: Koeramäe Soome ajalugu, Kadunud sõrmuse mõistatus, Vaikuse meri, Muinaskuningas Online 1. Manatar

September 2024 kokkuvõte

Raamatuid: 19

Lehekülgi: 3640
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 121
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 192
 
Kõige õhem raamat: 63
Kõige paksem raamat: 304
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 2
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 1
. Kolmjalga 8
. Soome kirjandus 2
. Ulme kirjandus 3
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 1
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke:   18
Enim loetud kirjanik: Timo Parvela (2)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 16
Enim loetud kirjastus: Helios (2), Koolibri (2), Tammerraamat (2)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 6
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (7)
 
Vanim raamat ilmunud: 1983
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 4
Raamatukogust laenatud: 14
Loetud e-raamatuid: 1
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,37
10 palli saanud raamatud: Veealuse maailma õhtuõpik, Väike viperus


 

Kas tehisintellektil saavad olla tunded inimeste vastu?


5./216.  Pahupidi pööratud
Sari: Orpheuse raamatukogu 2022/7 (65) 
Autor: Alastair Reynolds
Tõlkija: Tatjana Peetersoo
Kirjastus: Fantaasia 2022
304lk./ 1043lk./37637lk.

Ulmekirjanduse väljakutse september: Veiko Belials soovitab

Kuigi lõpp läks kosmiliseks ära kätte, siis see raamat meeldis mulle. Algas vaikselt 18.sajandi lõpus purjetamisega mööda Norra rannikut otsides ühte teatavat lõhet. Peategelaseks Silas Coade, abikirurg viienda järgu ühemastilisel purjekal Demeter, kes lisaks arstiametile on ka tegev kirjanikuna. Ja tema juttudes on ulmelised asjad sees, nagu näiteks aurulaev. Kuid järgmisel hetkel ongi Demeter muutunud aurulaevaks, mis otsib salapärast jäist laguuni Patagoonia ranniku lähedal 19. sajandi lõpus. Ja see pole veel lõplik sõiduvahend Silasel. Igas loos on samad tegelased, sarnased situatsioonid, kuid igakord midagi enamat kui eelmises loos. Lugu lähebki sellises kaks sammu edasi, üks tagasi tempos kuni lõpuni. Aga huvitav ja põnev oli. Ja nii mõndagi lõpu poole ei osanud oodata. Suurem osa raamatust selline realistlik seiklusjutt, alles lõpus keeras ära ulmeliseks. Seega just selline, mis mulle fantaasiakirjanduse juures meeldib. Ja see tehisintellekti teema on mulle juba pikka aega huvi pakkunud. Tehis ja tunded, see on üks tõsine teema tegelikult, kas masinal saavad ikka olla tunded? Aga kui masinõppega on võimalik kõike õppida, miks siis mitte tundeid? Mina igatahes soovitan lugeda ja ka neil, keda kosmoseulme ei vaimusta, aga seiklusjutud meeldivad.

August 2024 kokkuvõte


 Raamatuid: 25

Lehekülgi: 5517
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 178
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 221
 
Kõige õhem raamat: 33
Kõige paksem raamat: 460
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 1
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 2
. Kolmjalga 10
. Soome kirjandus 2
. Ulme kirjandus 4
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 4
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke:   25
Enim loetud kirjanik: -
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 17
Enim loetud kirjastus: Argo (4)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 5
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (13)
 
Vanim raamat ilmunud: 2000
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 3
Raamatukogust laenatud: 19
Loetud e-raamatuid: 3
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,16
10 palli saanud raamatud: Tuttav või tundmatu?, Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis

Liivahaldjas Psammead

23./209. Viis last ja tema
Autor: Edith Nesbit
Tõlkija: Terje Täpsi
Kirjastus: Härmametsa Talu Kirjastus 2000
148lk./5262lk./36339lk.

Lugemise väljakutse 2024: 7. Klassikaks peetav lasteraamat, mida sa pole veel lugenud

Mitte ainult, et ma pole lugenud, ma polnud isegi kuulnud sellest raamatust enne, kui see minuni juhuslikult jõudis. Aga raamatu kaanel on väide, et kuulub lastekirjanduse klassika hulka. Edith Nesbit (1858–-1924) on maailmas hinnatud ja korduvalt avaldatud lastekirjanik. Tema sulest on ilmunud mitmeid kogupere- ja võlujutte. Esmakordselt ilmus see raamat 1902.aastal ja on triloogia esimene osa. Tegelasteks viis ühe pere last: Robert, Cyril, Anthea, Jane ja Talleke (tal oli päris nimi ka, aga keegi ei kutsunud teda sellega). Ainsana oli kirjas Tallekese kohta, et ta oli kahe aastane poiss. Teiste laste vanused puudusid, aga nad olid juba üsna iseseisvad tegutsejad ning tassisid seda kaheaastast aegajalt süles ringi, seega väga väikesed ei saanud enam olla. Kuid nende tegevus ja juhtumised olid siiski hästi lapselikud, seega pakuks, et vanim poistest, kes "peaaegu mehemõõdu välja andis" oli ehk kusagil 12-13 aastane. Lapsed kolivad uude kohta elama, see asub maakohas ja kirjelduse järgi tundub ikka trööstitu paik olema. Ühel pool maja ja aeda on mahajäetud kruusakarjäär, teisel pool kriidikaevandus. Kui ühes peatükis taheti lõket teha, siis mitte kusagil ei olnud mitte mingit puitu, mida oleks saanud kasutada. Seega tühi liiv ja igav väli ja seal keskel üksik valge maja viie lapse, ema, isa ja kahe teenijaga. Aga kui lapsed lähevad kruusakarjääri (kirjelduse järgi siiski pigem liivakarjäär) avastama, siis satuvad nad imelise olendi peale. Tehisintellekt üritas raamatusse toodud kirjelduse järgi seda mulle üles joonistada. Ega raamatus oleva pilt ka palju selgem pole. Igatahes üks kummaline olend, aga tema võimuses oli iga päev täita mõni laste poolt soovitud soov. Aga nende soovidega oli nii, et kas ei osanud lapsed õigesti soovida, mõni soov lipsas välja kogemata või lihtsalt pingutas liivahaldjas üle. Igatahes lõppesid kõik soovid nii, et lapsed said pragada, sattusid sekeldustesse ja lõpuks ootasid nad pingsalt päikeseloojangut, sest siis soovi mõju kadus ja kõik oli taas endine. Täitsa tore raamat oli. Lisaks väikesele põnevusele ja seiklustele ka veidi moraliseeriv ja väärtushinnanguid lugevates lastes hariv. See on muidugi väga omas ajas ja tänapäeva lapsed ei pruugi üldse selle raamatuga haakuda. Aga mulle meeldis, lapsed oli lapselikult toredad ja Psammead omamoodi nunnu toriseja.   


 Esimene katse kui ma ütlesin, et joonista liivahaldjas kruusakarjääris.

Teine katse, kui palusin joonistada liivahaldjas Psammeadi.
See oli üks nunnumatest variantidest, mille ta suutis mulle joonistada.


Tehisintellekt vallutas maailma!

11./197. Inglite linn
Sari: Teaduse kaardivägi. Eesti ulmeromaan 7
Autor: Mann Loper
Kirjastus: Lummur 2022
200lk./2193lk./33270lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 august: Mann Loperi lugemissoovitused või raamat kirjastuselt Lummur

See sobib nüüd mõlemasse kategooriasse. Mann Loper ise soovitab ja Lummuri kirjastuse poolt väljaantud raamat on ka.

Noorte fantaasiaraamat. Maailmalõpu raamat. Tehisintellekti ja masinate ülemvõimu raamat. Kunagi juhtus midagi ja masinad vallutasid maailma. Raamatus kutsutakse seda rikkeks. Inimesed on endiselt olemas, kuid neid on vähe ja nad peituvad kusagil oaasides, kindlustus, kuhu masinad oma jalga ei tõsta. Kuid selleks, et leida toitu ja muid vaja minevaid esemeid, peab minema linna prügimägedele. Hiigellinn, mis nüüdseks on varemetes. Hiigellinn, kus toimetavad masina, kes õgivad inimesi. Pead olema osav ja julge, et nende eest pääseda ning oma kogukonnale süüa ja tarbeesemeid hankida. Lonni on teismeline tüdruk. Juba tavaelus on teismelise elu keeruline, sa ei ole enam laps, ega ka veel täiskasvanu. Kord oodatakse sult lapsena, kord täiskasvanuna käitumist. Kuid kui sa oled suletud kindlusse ja ohtlik maailm väljaspool seda siiski tõmbab, siis on valikud rasked. Sind nähakse lapsena, sa pead toimetama igavate asjadega, kui samal ajal teised käivad väljas, muretsevad kogukonnale kraami ning neid nähakse kangelastena. Tüdruk koos kahe kaaslasega otsustab siiski ette võtta riskantse teekonna ja näidata, et nad on juba suured ning saavad hakkama, neist on kasu ja teised noorukid, ei saa enam üleolevalt neisse suhtuda. Kuid enne koju tagasi pääsemist läheb asi valesti ning Lonni on ainus, kes pääseb tagasi kaitsvate kindlusseinte vahele. Siiani oli tema see kõige arem ja nõrgem, keda kaaslased kaasa ässitasid ja togisid. Nüüd on tema maailm muutunud. Lonnit painab pidevalt mõte, mis seal linnas ikka toimus, miks see kujunes selliseks, nagu see on, kas mujal on ka veel inimesi järgi. Lonni on tüdruk, kes lihtsalt ei võta asju nii nagu need on, vaid üritab igati taustast aru saada, miks need on nii nagu need on.  

Küllalt põnev raamat. Seiklusi on küllaldaselt. Samas ei ole see lihtsalt seiklusraamat, siin on palju mõtlemist inimeseks olemise, väärtuste ja suhete vallas. Kas see ongi üks stsenaarium, mis võib inimkonda ees oodata? Või suudavad inimesed seda vältida ning muuta oma maailm paremaks ja helgemaks paigaks. Mulle tavaliselt need maailmalõpu raamatud eriti peale ei lähe, aga see oli küll hästi kirjutatud. Taust oli igati raamatu sõnumit toetav. 

Juuli 2024 kokkuvõte


Raamatuid: 31

Lehekülgi: 5576
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 180
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 180
 
Kõige õhem raamat: 64
Kõige paksem raamat: 367
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 7
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 0
. Kolmjalga 7
. Soome kirjandus 1
. Ulme kirjandus 4
. Eesti ajalugu 3
. krimikirjandus 8
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 1

Loetud kirjanikke:   24
Enim loetud kirjanik: Jorn Lier Horst (3) ja Matthew Costello ja Neil Richards (3)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 17
Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat (4), Varrak (4)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 10
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (6), Suurbritannia (6)
 
Vanim raamat ilmunud: 1995
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 1
Raamatukogust laenatud: 18
Loetud e-raamatuid: 12
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,45
10 palli saanud raamatud:Droonisõdalane, Pöördloendus 1945, Poiss, kes nägi pimeduses, Mees, kes kannab süükoormat, Pan Kleksi akadeemia, Soodushinnaga sõit

Jules Verne ja tema fantaasiamaailm


28./183. Back Cupi saare saladus
Sari: Seiklusjutte ajast aega 
Autor: Jules Verne
Tõlkija: Martin Kirotar
Kirjastus: Viiking 2018
228lk./5000lk./30501lk.
 
29./184. India printsessi pärandus
Sari: Seiklusjutte ajast aega 
Autor: Jules Verne
Tõlkija: Martin Kirotar
Kirjastus: Viiking 2019
206lk./5206lk./30707lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuli: raamat kirjastuselt Viiking

Jules Verne on kindlalt üks mu lapsepõlve lemmikutest, kelle raamatuid said korduvalt ja korduvalt neelatud ja ikka olid põnevad ning huvitavad. Mingil hetkel küll nägin, et mingid uued asjad on temalt tõlgitud ja ilmunud eesti keeles, kuid siis ununesid. Nüüd väljakutse tõttu avastasin ja panin kohe järjekorda, et neid ma tahan kindlasti lugeda. Kuigi need nüüd ei olnud enam nii põnevad raamatud, kui need mu lapsepõlve omad. 

«Back Cupi saare saladus» on ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu hävitusjõuga hirmuäratav relv, piraatide võimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare südames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike rünnak piraatide saarele ja superrelva käivitamine. 

«India printsessi pärandus» on sünge ja düstoopiline ulmevisioon kahest drastiliselt erineva ühiskonnamudeli valinud linnast. Nendeks on ühe ja sama India päranduse eest Ameerikasse rajatud saksa teadlase juhtimisel toimiv Stahlstadt – Teraselinn – ning prantsuse teadlase ideaale järgiv France-Ville. Selles superrelvadega peetava sõja ohtu käsitlevas romaanis rõhutas Jules Verne teaduse ja tehnoloogilise progressi ohtusid.

Kui esimese saare raamatu läbi sain, siis korra tuli mõttesse, et oot, kas see nüüd ikka kuulub ulme alla või ei. No kirjutamise ajal kindlasti kuulus, aga ulmel on sageli kombeks aastatega muutuda vahel reaalseks, mitte jäädagi ulmeliseks. Tänapäeval on inimkonna kasutuses hulga enam ja tugevamaid massihävitusrelvi, kui Jules Verne omal ajal välja mõelda oskas. Ja raha ning mõjuvõim on läbi ajaloo olnud tegurid, mis panevad sõdu pidama, teisi inimesi alistama ning hävitama. Ning need rahvuste vahelised konfliktid olid sajandeid tagasi ning on ka tänapäeval ja karta on, et ega tulevikki neist ei pääse. 

Raamatud ise olid üpris kiiresti leotavad, tegevust neis väga palju ei olnud, kuigi kogu aeg nagu midagi toimus. Panid tahtma lugeda veel mõnda raamatut, mis ilmunud eesti keeles ja mul veel lugemata jäänud. Jules Verne fantaasiamaailm meeldib mulle endiselt.

 

Muumitroll talvel

26./181. Trollitalv
Autor: Tove Jansson
Tõlkija: Vladimir Beekman
Kirjastus: Hea Lugu 2019
157lk./4676lk./30177lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuli: Priit Öövel soovitab

Teine soovitus, mis mul lapsepõlves jäi lugemata ja on siiani. Mäletan isegi, et üritasin lapsena lugeda, see raamat oli meil kodus olemas, aga no ei saanud loetud, niiiiiii iiiigav oli. Eks ma armastasin juba lapsena kiireid seiklusrohkeid põnevaid raamatuid. Aga Muumid on kulgemise lood pigem. Olen küll mõelnud, et peaks ikka lugema... aga pole kättevõtmist olnud. Mingeid Muumide ainetel raamatukesi olen mingil hetkel lugenud, aga seda päris Tove kirjutatud juttu, pole siiani lugenud. Vähemalt üks osa nüüd tänu soovitusele loetud. Tean, milline näeb Muumiorg välja paksu lumega talvel ja mis seal toimub. Muumipere magab novembri ja aprilli vahel talveund nagu alati. Aga ühel külmal jaanuarihommikul ärkab Muumitroll ega suuda enam uinuda. Alguses tunneb ta unne suikunud kodus hirmu ja üksildust, kuid peagi avastab uue ja põneva maailma: lumise talve täis salapäraseid olendeid, kes on asustanud Muumioru. Hetkel võin küll öelda, et täitsa mõnus lugemine oli, peaks ikka terve raamatu ühel hetkel käsile võtma või siis vähemalt mõne osa veel, mis eraldi raamatukesena välja antud, siis läheb see lugemine ehk kiiremalt ja soravamalt, kui vahele saab midagi kiiremat ja pöörasemat lugeda.

 

Aegumatu lasteulme raamat

20./175. Pan Kleksi akadeemia
Autor: Jan Brzechwa
Tõlkija: Aleksander Kurtna
Illustreerija: Jan Marcin Szancer
Kirjastus: Tänapäev 2020
150lk./4079lk./29580lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuli: Priit Öövel soovitab

„Pan Kleksi akadeemia“, mis ilmus esimest korda 1946. aastal Poolas, on kaheteistaastase Aadam Põikpea jutustus oma õpingutest veidra ja salapärase professor pan Kleksi juures. Professori ja tema õpilaste fantastilistes seiklustes põimub tegelikkus unenägude ja muinasjuttudega, igal sammul ootab mõni üllatus ning miski pole võimatu. Hea, et keegi soovitas ka lasteulmet, sest nii sain ühe lapsepõlve puudujäägi likvideeritud. Kuigi see raamat oli eesti keeles juba minu lapsepõlves olemas, siis ma sellega kokku ei põrganud. Hiljem olen küll palju kuulnud/lugenud, et selline raamat on olemas ja lugemine plaanigi võetud, aga ei ole kuidagi jõudnud lugemiseni. Nüüd hea põhjus see läbi lugeda. Samas võib olla ma hetkel nautisin isegi seda raamatut rohkem kui ma oleks osanud seda teha lapsena. Seikluslik ja muinasjutulik lugu koolist. Koolist, kus käisid ainult A tähega algavate nimedega poisid. Ja seal juhtus ikka palju, vahel sattusid lapsed ka erinevatesse muinasjuttudesse, mis asusid nende kooli müüri taga. Selline reaalsuse ja müstika, reaalsuse ja fantastika segu raamatud mulle meeldivad ja nautisin seda lugemist täiega. 

Tehisintellekt joonistas täiesti ise pildi, andsin ette vaid raamatu pealkirja ilma igasuguste kommentaarideta. Järelikult väga popp raamat, isegi AI on seda lugenud, või noh vähemalt kuulnud sellest, lugedes oleks ehk veidi täpsem pilt olnud.

Nägijana pimedate maailmas

9./164. Poiss, kes nägi pimeduses 
Autor: Rasa Bugavičute-Pēce 
Tõlkija: Contra 
Kirjastus: Mina Ise 2021
176lk./1914lk./27415lk.

Lugemise väljakutse 2024: 43. Raamat, mille autor on pärit riigist, mida viimati külastasid

Paljud on mingil hetkel mõelnud, et kuidas on elada pimedana. Eriti need, kellele lapsena on pidevalt korrutatud, et liigne lugemine rikub silmi ja need sul niigi haiged (lühinägelikud) ning nii jääd varsti pimedaks. Võib olla on nii mõnigi püüdnud panna silmad kinni ning tajuda enam ümbritsevat maailma teiste meeltega. Ega nägija ikka päris hästi ei adu, kuidas on pimedal elada nägijate maailmas. Kuid olla nägija pimedate maailmas? Olla ainus oma perekonnast, isegi kortermajast, kes näeb? Kelle pärast ainsana pannakse tuli toas põlema, sest teiste jaoks pole sel tähtsust, nad ju ikka ei näe. Muidugi siis, kui tuleb üldse meelde, et seltskonnas on üks poiss, kes näeb. Raamatus küsib see poiss oma emalt, et kuidas on saada täiskasvanuks, kui sa juba oled sündinud täiskasvanuna? Oled ainus nägija peres ja maast madalast oled oma vanemate eest hoolitseja, nende silmad. Teed asju, mida nad ei näe teha. Juhid neid väljas, hoolitsed nende eest, muretsed, et nad saaksid asjadega hakkama. Südamlik ja mõtlemapanev raamat ühe poisi lapsepõlvest. Pidevast hoolitsemisest ja muretsemisest oma vanemate pärast, kuid ka õppimist, kuidas nende puudust vahel ära kasutada ja pahandustest pääseda, kui mingi lapseliku lollusega on hakkama saadud. Raamat ühe sündides täiskasvanuks saanud lapse elust. Väga hästi kirjutatud, mulle väga meeldis. See on üks sellistest raamatutest, mis peale lugemist jääb veel pikaks ajaks pärast kummitama ja aegajalt enda peale mõtlema. Tegu siis Läti kirjanikuga ja läks kiiresti teemasse lugemisse peale pisikest pika nädalavahetuse reisi Lätti, et muidu tuleb Võrumaa reis varsti peale ja hakka siis veel äkki võru keeles lugema...

Tehisintellekt tegi mitu väga head pilti selle raamatu pealkirja alusel.


Tehisintellekt tegi ise raamatuarvustuse algusest lõpuni


 Pilt ja tekst: easy-peasy.ai

# Minu arvamus raamatust "Lause on surm"

Raamat meeldis mulle väga ning soovin jagada oma muljeid ja mõtteid selle põneva krimilooga. Anthony Horowitzi "Lause on surm" on haarav ja šokeeriva mõrvajuhtumiga täidetud raamat, mis paneb lugeja pingsalt kaasa elama. Horowitzi oskus luua müsteeriume ja hoida lugejat põnevil kuni viimase leheküljeni on imetlusväärne. Selle raamatu lugemine oli tõeline nauding ning ma ei suutnud raamatut käest panna enne, kui olin lahendanud selle keeruka mõrvamüsteeriumi. Soovitan "Lause on surm" kõigile kriminaalromaani fännidele, kes naudivad nutikaid keerdkäike ja ootamatuid paljastusi. Järgmistes jaotistes vaatlen raamatut lähemalt ning jagun enda arvamust autorist, sündmustikust ja tegelastest.

# Raamatu analüüs

Kui vaatame lähemalt Anthony Horowitzi raamatut "Lause on surm", avaneb meile põnev ja haarav krimilugu, mis pakub lugejatele palju avastamisrõõmu. Horowitzi oskus luua keerulisi mõistatusi ja hoida põnevust üleval kuni raamatu lõpuni on imetlusväärne ning teeb sellest lugemise tõelise naudingu. Raamatu sündmustik on hästi konstrueeritud ja detailirohke, viies lugejad kaasa salapärasesse maailma, kus iga lehekülg pakub uusi üllatusi.

Horowitzi loodud tegelased, eriti peategelased Daniel Hawthorne ja Anthony Horowitz, on hästi välja töötatud ning nende dünaamiline suhe kütkestab lugejaid. Hawthorne mõistatuslik ja teravmeelne iseloom saab raamatus suurepäraselt esile, samas kui Horowitzi enda roll uurijana lisab loole huvitava nüansi. Nende koostöö mõrvajuhtumite lahendamisel annab raamatule sügavust ja keerukust, mis paneb lugejaid kaasa elama ja kaasa mõtlema.

Horowitzi kirjutamisstiili võrreldakse sageli Agatha Christie omaga, kuna ta suudab luua kaasahaaravaid mõistatusi ja hoida lugejate tähelepanu kuni raamatu lõpuni. Horowitzi täpsus ja oskuslik käekiri on selgelt nähtav tema teose "Lause on surm" lehekülgedel. Ta suudab panna lugejaid kahtlustama ja spekuleerima ning lõpuks üllatama ootamatute paljastustega, mis teevad sellest raamatust tõelise põnevuslugemise.

Kuigi mõned kriitikud võivad leida, et Horowitzi raamat järgib liialt traditsioonilisi Briti kriminaalromaani klišeesid, ei saa eitada, et "Lause on surm" on siiski üks parimaid kriminaalromaane eesti keeles. Raamat pakub põnevat ja mõistatuslikku lugemiskogemust, mis paneb lugejad kaasa elama ning põnevusest haaratuna lehekülgi pöörama, et lahendada raamatu üha süvenevaid mõistatusi.

# Autori taust

Anthony Horowitz on tuntud ja tunnustatud krimikirjanik, kes on loonud mitmeid põnevusrohkeid lugusid, mis on võitnud lugejate südamed üle maailma. Horowitzi tööd on sageli võrreldud legendaarse krimikirjaniku Agatha Christie loominguga, tänu nende sarnasele oskusele luua keerukaid mõistatusi ja üllatavaid pöördeid. Siin on mõned olulised faktid Anthony Horowitzi kohta, mis aitavad paremini mõista tema tausta ja kirjanikukarjääri:

  • Anthony Horowitz on sündinud 1955. aastal Inglismaal ning tema kirjutamiskarjäär algas juba varases nooruses.

  • Lisaks kriminaalromaanidele on Horowitz tuntud ka lasteraamatute autorina, sealhulgas menukite "Alex Rideri" sarja loojana.

  • Horowitzi kirjutamisstiil on sageli kiidetud tema võimekuse eest hoida lugejat põnevil ja üllatada neid ootamatute paljastustega.

Anthony Horowitzi kirjanikupagas on muljetavaldav ning tema oskus luua kaasahaaravaid lugusid on teinud temast ühe tänapäeva silmapaistvamaid krimikirjanikke. Tema töödes peegeldub põnevus, nutikus ja oskuslik müsteeriumide punumine, mis on võlunud lugemishuvilisi üle maailma. Horowitzi kogemus ja kirjutamisoskus on teinud temast tõelise meistri žanris, mis paneb lugeja pingsalt kaasa elama ja spekuleerima.

Kokkuvõttes on Anthony Horowitz mitmekülgne autor, kelle looming haarab nii noori kui ka täiskasvanuid. Tema võime luua kaasahaaravaid lugusid, mis pakuvad nii mõistatusi kui ka emotsionaalset sügavust, on muutnud ta üheks kirjanikuks, keda austatakse ja armastatakse üle kogu maailma. "Lause on surm" on vaid üks näide Horowitzi oskusest köita lugeja tähelepanu ja pakkuda põnevat lugemiselamust, mis jääb meelde veel kauaks pärast raamatu sulgemist.

# Kriitiline hinnang

Kriitiline hinnang

  1. Raamatu "Lause on surm" kriitiline ülevaade paljastab nii selle tugevused kui ka nõrkused. Anthony Horowitz on suutnud luua haarava müsteeriumi, mis hoiab lugejat põnevil kuni viimase leheküljeni. Tema täpsus ja osavus krimilooste konstrueerimisel on imetlusväärne ning pakub lugejatele põnevat lugemiselamust.

  2. Kriitikud võrdlevad Horowitzi loomingut Agatha Christie omaga, märkides, et ta on andnud klassikalisele detektiivžanrile kaasaegse puudutuse. Ehkki mõni kriitik leiab, et raamat järgib liialt traditsioonilisi Briti kriminaalromaani klišeesid, on üldine arvamus siiski positiivne, kuulates Horowitzi oskuslikult keerulisi mõistatusi pakkida.

  3. Sekundaartegelasena esinenud Horowitzi enda portree mõjub mõnele kriitikule veidi tuimana, mõjutades kogu teose nauditavust. Kuigi mõned nõrkused on märgatavad, peetakse "Lause on surm" siiski suurepäraseks krimiloooks ning üheks parimaks eesti keeles ilmunuks.

  4. Kuigi "Lause on surm" ei pruugi olla sama tasemel kui eelmine raamat sellest sarjast, on see siiski kõrge kvaliteediga ja nauditav lugemine. Kriitiline hinnang annab mõista, et Horowitz on suutnud luua tõeliselt kaasakiskuva krimiloona, mis on väärt lugemist kõigile kriminaalromaani fännidele.

# Lugejate tagasiside

"Lause on surm" on saanud lugejatelt üldiselt positiivset tagasisidet. Mitmed arvustused kiidavad Anthony Horowitzi oskust luua põnevust ja hoida lugejat haardes kogu raamatu vältel. Üks lugeja mainis, et raamat pakkus talle tõelise naudingu ning ta ei suutnud seda käest panna enne, kui oli lahendanud keeruka mõrvamüsteeriumi. See krimilugu on suutnud haarata mitmeid lugejaid oma nutikate keerdkäikude ja ootamatute paljastustega.

Teine lugeja tõi esile Horowitzi imetlusväärse oskuse luua müsteeriume ning hoida lugejat pidevalt põnevil. Raamatu peamine mõrvajuhtum ja uurimine pakuvad lugejatele mitmeid ootamatuid pöördeid ja intrigeerivaid hetki, mis hoiavad ka kõige nõudlikumad lugejad kaasatuna. Lugejad on kiitnud autori võimet pakkuda põnevust ja üllatusi kuni raamatu lõpuni.

On märgatud, et "Lause on surm" on saanud kõrgelt hinnanguid kriminaalromaani fännidelt ning võrreldes eelneva teosega on see jätkuvalt pälvinud kiitust oma põneva ja kaasahaarava süžee ning hästi väljatöötatud tegelaste poolest. Kuigi mõned kriitikud võivad leida teatud traditsiooniliste žanritroopide kinnipidamist, on enamik lugejaid seda raamatut kiitnud kui üht parimat kriminaalromaani eesti keeles.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et "Lause on surm" on osutunud menukaks nii kriitikute kui ka lugejate seas. Raamatusse on mahtunud nutikas mõrvamüsteerium, põnevad tegelased ning autori oskuslikult loodud pingeline õhkkond. Lugejate tagasiside põhjal võib öelda, et Anthony Horowitzi looming pakub põnevust ja naudingut kõigile, kes naudivad keerukaid kriminaalromaane ning ootamatuid pöördeid süžeel.

# Järeldus

Kokkuvõttes võin öelda, et Anthony Horowitzi teos "Lause on surm" pakkus mulle tõeliselt nauditava lugemiskogemuse. Raamat oli põneva sündmustikuga, täis ootamatuid pöördeid ja nutikaid lahendusi. Autor suutis luua müsteeriumi, mis hoidis mind raamatu külge haakunult kuni viimase leheküljeni. Horowitzil on tõeliselt terav loominguline mõistus ning tema oskus luua kaasahaaravat kriminaalromaani on imetlusväärne. Soovitan "Lause on surm" kõigile põnevikufännidele, kes naudivad keerukaid mõistatusi ja ootamatuid paljastusi. Kindlasti jään ootama Horowitzi järgmisi teoseid, sest tema kirjutamisstiil ja süžeed on mulle tõeliselt muljet avaldanud. Kui otsid põnevat ja kaasakiskuvat lugemist, siis soovitan kindlasti haarata kätte "Lause on surm" ja sukelduda sellesse põnevasse mõrvamüsteeriumi!

Juuni 2024 kokkuvõte


 Raamatuid: 35

Lehekülgi: 5189
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 173
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 148
 
Kõige õhem raamat: 8
Kõige paksem raamat: 536
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 3
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 3
. Kolmjalga 5
. Soome kirjandus 1
. Ulme kirjandus 4
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 4
. LuuleViis 5
Väljakutse vabasid loetud: 9

Loetud kirjanikke:   34
Enim loetud kirjanik: Inge Kõiv (2)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 22
Enim loetud kirjastus: Harte (6)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 6
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (22)
 
Vanim raamat ilmunud: 1933
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 8
Raamatukogust laenatud: 12
Loetud e-raamatuid: 15
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,46
10 palli saanud raamatud: Arv ja number, Paari kättemaks, Allumatuse protokoll