Ulmekirjanduse väljakutse juuli: Priit Öövel soovitab
Teine soovitus, mis mul lapsepõlves jäi lugemata ja on siiani. Mäletan isegi, et üritasin lapsena lugeda, see raamat oli meil kodus olemas, aga no ei saanud loetud, niiiiiii iiiigav oli. Eks ma armastasin juba lapsena kiireid seiklusrohkeid põnevaid raamatuid. Aga Muumid on kulgemise lood pigem. Olen küll mõelnud, et peaks ikka lugema... aga pole kättevõtmist olnud. Mingeid Muumide ainetel raamatukesi olen mingil hetkel lugenud, aga seda päris Tove kirjutatud juttu, pole siiani lugenud. Vähemalt üks osa nüüd tänu soovitusele loetud. Tean, milline näeb Muumiorg välja paksu lumega talvel ja mis seal toimub. Muumipere magab novembri ja aprilli vahel talveund nagu alati. Aga ühel
külmal jaanuarihommikul ärkab Muumitroll ega suuda enam uinuda. Alguses
tunneb ta unne suikunud kodus hirmu ja üksildust, kuid peagi avastab uue
ja põneva maailma: lumise talve täis salapäraseid olendeid, kes on
asustanud Muumioru. Hetkel võin küll öelda, et täitsa mõnus lugemine oli, peaks ikka terve raamatu ühel hetkel käsile võtma või siis vähemalt mõne osa veel, mis eraldi raamatukesena välja antud, siis läheb see lugemine ehk kiiremalt ja soravamalt, kui vahele saab midagi kiiremat ja pöörasemat lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar