Tissidest tõsiselt ja naljaga

19./207.  Tissiloogia

Autor: Pinja Meretoja 

Tõlkija: Linda Eensaar

Kirjastus: Herta Kirjastus 2026

184lk./4460lk./ 50138lk.

 

Pinja Meretoja on võtnud ette põhjaliku käsitluse uurides rindade tähendust bioloogias, ajaloos, kunstis, meditsiinis ja ühiskonnas. Tegemist on omapärase populaarteadusliku koomiksiraamatuga, kus tõsised teemad on põimitud huumori ja värvikate illustratsioonidega.

Rinnad on ju iseenesest täiesti tavaline kehaosa, aga millegipärast on neile omistatud tohutult palju tähendusi. Ühelt poolt on need emaduse ja toitmise sümbol, teisalt seksuaalsuse ja naiselikkuse mõõdupuu. Ajaloo jooksul on muutunud nii iluideaalid kui ka arusaamad sellest, mida naine oma rindadega teha tohib ja mida mitte. Kord peavad need olema suured, kord väikesed, kord peidetud, kord nähtaval. Ja ikka leidub keegi, kelle arvates on midagi valesti.

Huvitav ongi mõelda, miks üks kehaosa nii palju tähelepanu saab. Miks peetakse naise paljast rinda sageli sündsusetuks, samal ajal kui mehe paljas rind kedagi eriti ei häiri? Miks on ühiskonnal nii palju arvamusi selle kohta, millised naise rinnad peaksid olema? Ning miks on nii paljud naised oma rindadega rahulolematud? Suur osa sellest rahulolematusest ei tulene ju rindadest endist, vaid pidevast võrdlemisest etteantud ideaalidega. Raamatus ei piirduta ainult iluideaalide ja ühiskondlike hoiakutega. Juttu tuleb ka rindade bioloogilisest arengust, tervisest ja rinnavähist. 

Tegemist pole tavapärase pikkade tekstidega, vaid teadmisi antakse edasi suuresti piltide kaudu. Illustratsioonid pole lihtsalt teksti kaunistamiseks, vaid aitavad teemat selgitada. Huumor muudab tõsisemadki küsimused kergemini käsitletavaks. 

Raamat paneb mõtlema ka sellele, kui palju peame tänapäeval täiesti loomulikuks asju, mis tegelikult on ühiskonna kujundatud kokkulepped ja hoiakud. Eriti kummaline on see, et naiste keha üle on läbi ajaloo nii palju otsustanud inimesed, kellele see keha ei kuulu. Ühe kehaosa kaudu saab siin päris korraliku ülevaate naiste ühiskondlikust positsioonist, muutuvatest väärtushinnangutest ja sellest, kuidas iluideaalid meie mõtlemist mõjutavad. Minu jaoks jäi raamat siiski veidi liiga feministlikuks ja kohati isegi meeste vastu suunatuks. Ajalooliselt on naiste keha üle palju otsustanud mehed ning paljud ühiskondlikud hoiakud on olnud naiste suhtes ebaõiglased. Aga kohati jäi mulje, nagu oleksid mehed kõiges süüdi ja naised ainult kannatajad. Oleksin eelistanud veidi tasakaalukamat käsitlust, sest sugugi kõik probleemid ei ole ainult meeste põhjustatud. Ka naised ise aitavad sageli kaasa ebarealistlike iluideaalide ja ühiskondlike ootuste püsimisele. Aga omamoodi huvitav lugemiskogemus ja pani nii mitmelegi asjale mõtlema. 

Nupukas ja Napakas

24./123. Osav aju

Autor: Jaan Aru 

Kirjastus: Ajujutud 2025

138lk./5994lk./ 29948lk.

Mis on aju? Mis on õppimine? Mis on tähelepanu? Miks tuleb magada? Raamatus selgitatakse lastele, kuidas nutiseadmetest mõelda ja mismoodi neid kasutada. Väga lihtsalt lastele kirjutatud, minu arust veidi isegi liiga lihtsalt ja seetõttu ka veidi liiga kesiselt. Mõeldud täiesti väikestele ja esimeste klasside õpilastele. Oleks oodanud veidi sügavamat sisu. Hetkel jäi liialt korduma kui pahad ikka nutiseadmed on, mitte see, mis see aju siis ikka on ja kuidas seda treenida ja õpetada. Ainult keelamisest ja rääkimisest kui halb see on, mu arust ei piisa, vaja oleks reklaamida just seda mis ajus toimub, kuidas aju areneb, pakkuda välja lahendusi. Ootasin rohkem, kuna tema suurtele raamatud on vägagi põhjalikud ja selgelt ning arusaadavalt kirjutatud. 

 

Ülimalt lõbus lasteraamat inimese kehast

10./109. Sinu sisikond ja muu kraam ehk luubi all on inimkeha

Autor: Adam Mirek

Tõlkija: Liisi Laineste

Kirjastus: Varrak 2026

288lk./2582lk./26536lk

Lugemise väljakutse 2025: 10. Üks raamat Poola autorilt

See on üks tõeliselt hästi õnnestunud lastele mõeldud teadmisteraamat, mis suutis korraga olla nii hariv, lõbus kui ka väga ladusalt loetav. Inimkeha toimimist on seletatud lihtsalt ja arusaadavalt, kuid mitte üleliia lihtsustades. Autor ei alahinda väikest lugejat, vaid usaldab teda täiesti piisavalt, et rääkida ka keerulisematest asjadest õigete nimetustega. Samas tehakse kõik mõisted ja protsessid nii selgeks, et laps saab neist päriselt aru ega pea tundma, et loeb midagi liiga rasket või keerulist.

Raamat liigub läbi ühe lapse päeva ning selle kaudu seletatakse samm-sammult lahti, mis inimese kehas samal ajal toimub. Kui laps sööb, ärkab, jookseb, hingab, mõtleb või magama läheb, siis saab lugeja teada, millised organid ja süsteemid parasjagu tööd teevad ning miks need vajalikud on. Tänu sellele ei mõju kogu info kuivade faktidena, vaid kõik on omavahel seotud ning loomulikult ühte tervikusse põimitud.

Just see sidusus meeldis mulle raamatu juures vist kõige rohkem. Ei olnud sellist kooliõpikulikku lähenemist, et nüüd räägime ainult hingamissüsteemist, siis ainult seedimisest ja järgmises peatükis vereringest. Üks teema kasvas teisest välja täiesti loomulikult. Kui laps näiteks sööb midagi, siis jõutaksegi seedimise juurde, sealt edasi energia ja vere kaudu teiste organiteni. Kõik liigub sujuvalt ning laps saab aru, et inimese keha ei tööta ju osade kaupa eraldi, vaid kõik mõjutab kõike.

Lisaks oli raamatus väga mõnus huumor. Just parasjagu, et lugemine oleks lõbus ning pikkade seletuste vahel tekiks tunne, et see kõik ongi huvitav. Huumor aitab sellise raamatu puhul väga palju kaasa, sest kehaehitus ja bioloogia võivad muidu üsna kiiresti kuivaks muutuda. Siin seda ohtu küll ei olnud. Autor ei läinud keerulistest sõnadest vaikides mööda. Vastupidi, kõik vajalikud terminid olid täiesti olemas, aga need seletati kohe arusaadavalt lahti. Nii saab laps uusi teadmisi ja sõnavara täiesti märkamatult juurde. Isegi kui kõiki termineid pärast lugemist peast ei mäletata, jääb kindlasti alles üldine arusaam sellest, kuidas inimese keha toimib ja miks üks või teine asi oluline on. Ning sageli jäävad just sellise põneva ja humoorika raamatu kaudu teadmised palju paremini meelde kui kuivast kooliõpikust.

Illustratsioonid sobisid samuti väga hästi kogu raamatu stiiliga. Need olid lõbusad ja detailirohked ning aitasid teksti veel paremini mõista. 

Kuigi raamat on mõeldud eelkõige algklassilastele, oli seda täiesti huvitav lugeda ka täiskasvanul. Lugemise ajal tekkis endalgi korduvalt mõte, et kas kõik need teadmised ikka on päriselt meeles ja kui hästi me üldse oma keha toimimist tunneme. See on selline raamat, mida võiks vabalt soovitada igale lapsele, kellel vähegi maailma ja inimese vastu huvi on. Samas sobib see hästi ka neile, kes muidu väga teadusraamatuid ei loe, sest kogu info on edasi antud nii mänguliselt ja loomulikult, et õppimine toimub peaaegu märkamatult. Väga soe, tark ja hästi läbi mõeldud laste teaberaamat.

Öökulli õõvastav hüüd öösel

11./48. Öökulli tarkus. Uusi teadmisi maailma salapäraseimate lindude kohta

Sari: Looduse lood  

Autor: Jennifer Ackerman

Tõlkija: Maria Lepik

Kirjastus: Tänapäev 2025

363lk./ 2498lk./11733lk.

Lugemise väljakutse 2026: 20. Ööd on siin mustad!

Öökullidest justkui tean midagi. Vaikne lend. Suured silmad. Öine elu. Tarkuse sümbol. Aga kui palju ma tegelikult mõistan? Kui palju tavalised inimesed mõistavad? Kui palju looduseuurijad?  Mis toimub selle linnu peas, kes kuuleb hiire liikumist lume all ja suudab pimeduses eksimatult rünnata? Kui täpne on tema mälu? Kui keerukas on tema suhtlus? Küsimused kuhjuvad kiiresti, ja see raamat ei jäta neid vastuseta. Vastab, süsteemselt, põhjalikult, vähemalt nii palju, kui autor ja teadlased teavad. Sest pigem on need linnud ka hetkel teadlaste jaoks paljuski salapärased. Sest ööd on ju mustad ja leia sa siis neid, kes hääletult seal liiguvad või päevavalges väga edukat kamuflaaži kasutavad. Raamat on kirjutatud öökullidest nagu teadlane kirjutab, mitte nagu emotsionaalne jutustaja. See on korraga nii tugevus kui ka nõrkus. Ühelt poolt avaneb lugejale maailm, mis on detailne ja faktitihe. Sa saad teada asju, mida sa ei osanud isegi küsida. Näiteks kuidas öökulli kuulmissüsteem töötab või kuidas nende sulestik võimaldab täielikku helitut lendu või kuidas erinevad liigid kohanevad keskkonnamuutustega, mida inimene nende ümber põhjustab. Aga teisalt oli see kõik minu jaoks siiski liiga kuiv, emotsioonitu. Ma sain teada palju, mida ma varem ei teadnud. Rohkemgi, kui ma arvasin. Ja ometi jäi midagi puudu. Emotsioonidest, et oleks tahtnud ka minna ja neid linde reaalses elus põhjalikumalt uurida või siis oleks mu arvamuse nendest lindudest muutnud, neid mulle lähendanud, omasemaks muutnud. Siiski pärast lugemist ei ole öökull enam lihtsalt mingi öine olend metsas. Ta on keeruline, kohastunud, peaaegu nähtamatu kiskja, kelle elu on täis strateegiaid, signaale ja vaikseid otsuseid. Raamatus on ka peatükk, mis lisab inimlikku mõõdet. Öökullid kunstis. Öökullid kui lemmikloomad. Müüdid öökullidest erinevatel rahvastel. Võitlus nende müütidega, mille tõttu tapetakse neid linde. Kuid ma ei saanud ikka lõplikku vastust küsimusele, miks nende rahvaste juures sedavõrd on need ebausud aegade jooksul inimestesse süvenenud, et kestavad edasi ka tänapäeval. Tark, aga veidi kuiv raamat. Selles sarjas on paremaid olnud, aga üldiselt mulle see sari meeldib.   

Uskuda või mitte? Või hoopis ebauskuda?

4./23. Ebausk. Valged jänesed, mustad kassid – levinud rahvauskumuste ajalugu

Autor: Sally Coulthard 

Tõlkija: Kersti Carsten

Kirjastus: Sinisukk 2020

144lk./1038lk./ 6044lk.

Lugemise väljakutse 2026: 17. Populaarteaduslik raamat

Raamat sattus mulle lugemisse oma alapealkirja tõttu - tähelepanu tõmbasid sõnad valged ja mustad. Valmistasin ette oma värvide sarja viimast, kokkuvõtvat loengut, kus üks väike teema oli ka värvidega seotud ebausud üle maailma ja leidsin selle raamatu pildi. Muidugi pidin kohe seda lugeda saama. Värvide kohta oli siiski seal vähe, need valged jänesed ja mustad kassid ja pruut, kellel peab midagi sinist olema. Aga raamat iseenesest oli täitsa huvitav. Millised ebausud üldse on maailma traditsioonides, kuigi enim oli inglise keelse maailma ebauskudel. Miks sellised ebausud võivad olla kunagi tekkinud ja mis seda võib põhjustada. Ning kuidas need on jõudnud tänapäeva maailma, kus teaduslikult on asjad põhjendatud, kuid ebausud ei ole ikkagi kuhugi kadunud, ikka me tavatseme sülitada kolm kord üle õla kui must kass meie eest läbi jalutab või palju muud. Seal olid kirjas mitmed ebausud, millest ma kuulnudki ei olnud, enamus siiski olid kuuldud, aga neid, mis on kuidagi sisse kodeeritud lapsepõlvest ja millega automaatselt saab arvestatud, neid oli ka ikka mõned. Ei pea ennast ebausklikuks inimeseks, aga mõned traditsioonilised asjad on ikka kasutusel, kasvõi see sama must kass. Samas oli mul endal kunagi süsimust kass ja siis ei tekitanud ta mingit ebausku ja ei tekitanud tunnetki, et tema järel käimine võiks õnnetust ettekuulutada. 

 

Aju vabadus või ajuvabadus?

16./16. Aju vabadus

Autor: Jaan Aru

Kirjastus: Ajujutud OÜ 2025

297lk./ 4198lk.

Lugemise väljakutse 2026: 51. Raamatu autoriks on teadlane

Raamat, mis räägib aju vabadusest ja ajuvabadusest. Kui palju on üldse inimene vaba oma otsustes. Kas see, kui inimene otsustab ise, ilma keelamiste või käskimisteta skrollida sotsiaalmeedias tunde, on ikka tema vaba tahe seda teha või manipuleeritakse inimest seda tegema? Hakkasin mõtlema, et kas ka neil, kes on raamatutest sõltuvuses ja muudkui vabatahtlikult loevad, on tegelikult see oma vaba tahe? Teame ju kõik, kuidas aeg ajalt raamatud meiega manipuleerivad ja lihtsalt ei lase kuidagi ennast kinni panna, vaid üks peatükk veel... kuni on ammu lugemise aeg läbi ja kõik plaanid uppis või öö magamata. Lugemine on lugemissõltlaste viis järjekordne dopamiini laks kätte saada. Sarnaselt nagu sotsiaalmeedia fännidel likedega või narkomaanidel uue doosiga. Kas ja kui palju kirjanikud ja kirjastused meiega manipuleerivad?  Krimiromaanide lugejaid võib täiesti narkomaanidega võrrelda. Alguses muhekrimi väikesed ja üsna süütud doosid kuni sõltuvus on tekkimas, siis järjest karmimaks. Kuni pehmed krimid ei tekita enam uut adrenaliini ja dopamiini laksu, siis on vaja muudkui uusi ja verisemaid, julmemaid ja räigemaid kuni loetaksegi detailseid kirjeldusi psühhopaatide tegudest ilma silma pilgutamata. Kui sotsiaalmeedias ajavad postitajad taga like, et saada uut ergutust, kas siis need lugejad, kes iga aastaga loevad muudkui rohkem ja üritavad, et loetud raamatute arv ikka suurem oleks, on samas augus? Eriti need lugejad, kes loevad 300 ja rohkem raamatuid aastas? Kas mingil määral tõstab arvu ka see, et öeldes oma loetud raamatute arvu, siis ümberkaudu inimesed ahhetavad? Aga kui sel aastal ahhetavad 500-le, siis järgmisel aastal ju ei ahheta enam kui öelda, et vaid 100, või 300, seega on vaja veel rohkem, veel enam lugeda, et ikka eelmise aasta arvu ületada, et inimesed oleksid taas šokeeritud? Teine teema, mida raamat kajastas, olid mõtteaugud. Et jääme oma mõtteaukudesse kinni, me näeme vaid ühte ja sama ning otsime kinnitusi oma mõtetele. Leides need, kaevame üha sügavamale oma auku. Suhtleme järjest enam vaid nendega, kes on meiega nõus ja kui keegi teine meiega ei nõustu, siis pöördume tehisintellekti poole, kes on nii hästi kasvatatud, et peab inimesega nõus olema, teda kiitma, talle leidma tõendusi tema mõtetele. Ja kui ei leia, siis ta peab ju veidi hallutsioneerima ehk lihtsalt välja need mõtlema, et inimene ometi temaga rahul oleks. Kolmas teema selles raamatus ongi tehisintellekt. Kui ma selles osas mõne asjaga päris nõus ei olnud, erinevalt esimesest kahest teemast, siis selles tõdemuses olen sada protsenti temaga nõus, et tehisintellekt on tulnud, et jääda. Selles raamatus oli palju mille üle mõelda ja suures osas ma olen samal arvamusel. Lugeda oli lihtne, autor oskab kirjutada nii, et ka tavainimene saab aru, et isegi laps mõistab, mida tal öelda on. Eks kasuks on kindlasti see tulnud, et ta on palju lastele esinemas ja rääkimas käinud. Kui juba laps saab aru, siis on lootust, et ka täiskasvanu adub, millest jutt. Soovitan lugeda. Lihtsalt ja ladusalt mõtlema panevatest asjadest.   

Kuidas AI-ga suhelda

14./14. AI nõksud, AI lõksud: Alustajast ajavõitjaks

Autor: Tiiu Lumberg

Kirjastus: Revaleta 2025

102lk./3453lk.

 

Lugemise väljakutse 2026: 6. Mis kirjastus see veel on? Sulle tundmatu kirjastuse raamat

 

Kui nägin, et selline raamat ilmub, siis plaanisin kohe kindlasti lugeda. Ei, mitte sellepärast, et ma oleksin tehisintellekti maailmas alustaja, kes vajaks nippe ja õpiks kuidas vältida võimalikke lõkse, vaid seetõttu, et ma ise teen pidevalt koolitusi algajatele, kes soovivad õppida seda valdkonda. Sain tõenduse, et seal raamatus oli täpselt samasugune jutt, mida ma isegi räägin. Ma räägin võib olla isegi põhjalikumalt kui seal kirjas. Ning taas pidin tõdema, et kõik jutt, mis kirjas, ei vasta tõele, enam ei vasta, sel ajal kui kirjutati veel vastas. Lihtsalt see tehisintellekti maailm kihutab hetkel sellise kiirusega, et pidevalt kõik muutub. Programmid täiustuvad, tasuta võimalused avarduvad või vastupidi kaovad. Leidsin ainult ühe koha selles raamatus, millega ma päris ei nõustunud. Autor nimelt lasi teha AI-l väljundi exceli tabelis ja andis AI-le ette valemi, mida kasutada. Mina lasen just AI-l omale teha excelisse sobivad valemid, ma ei viitsi enam ammu ise otsida ja nuputada, kuidas just midagi saada, kui just ei ole sellised lihtsad igapäevased valemid. Oma magistritöö jaoks lasin isegi kõik makrod exceli tabeli jaoks valmis kirjutada, et teha andmetest vajalikud tabelid ühte ja teistpidi. Aga algajale võib hetkel täitsa soovitada seda raamatut. Natuke vähe oli sellest, kuidas teha loomingut tema abil, aga kes tahab rohkem kasutadagi info leidmiseks või kontoritöö abilisena, sellele peaks olema piisav. Aga lugema peaks üsna kiiresti, sest aasta pärast ei pruugi see raamat enam üldse adekvaatne olla suures osas. Ja kes põlastavalt AIsse suhtub, sellele võin öelda, et AI on tulnud ja ei lähe ta enam kuhugi, sellega võitlemine on sama kui omal ajal vabrikutöölised võitlesid masinate vastu, mis aga ei kadunud kuhugi.