Nõiutud armastus

8./180. Nõiutud kompass 

Autor: Ingrid Loddes

Kirjastus: Tammerraamat 2020

228lk./1868lk./43804lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuli: fantaasia - Eesti

Mahajäetud maja, kus väidetavalt kummitab, on muidugi selline koht, kuhu lastel on vaja uurima minna, kuigi vanemad on sinna majja sisenemise ära keelanud. Sandra keelitab vanema venna Jasperi endaga vanaonu majja kaasa ning seal selgub, et jutud kummalistest asjadest polegi päris alusetud. Nad kohtuvad metshaldjas Sumega, kelle kallimale on laste vanaonu, suur nõid, needuse peale pannud. Lapsed otsustavad haldjat aidata ning lähevad koos temaga teekonnale teise maailma, abiks nõiutud kompass. Esialgsest uudishimust saab niisiis hoopis suurem seiklus, kus tuleb hakata tegelema vanaonu tegude tagajärgedega.

Tegemist on laste fantaasiaraamatuga. Haldjad, needused, võluesemed ja kummalised olendid on osa maailmast, kuhu lapsed satuvad. Muinasjutulisi jooni on loos palju ning nõiutud kompass täidab tuttavat maagilise abilise ülesannet, juhatades tegelasi nende otsingutel edasi. Otsingute käigus tuleb kohtuda väga erinevate olenditega, taiminimeste, rabainimeste ja lindinimestega ning lahendada nende muresid. Nii ei piirdu laste ülesanne ainult ühe haldja aitamisega. Võõrasse probleemi võib ju suhtuda nii, et see pole minu asi, aga Sandra ja Jasper on valmis alati midagi ette võtma, aitama. Vanaonu seos needusega lisab olukorrale omakorda isiklikuma poole. Seekord tuleb kurja teo tegijat otsida omaenda sugulaste hulgast, kuigi ega lapsed seda vanaonu ise ei tundnudki, sest on ta ju juba 15 aastat surnud. Kummalisi tegelasi ja paiku jagub siin omajagu. See annab fantaasiale ruumi. Ühe otsingu ümber mahub palju väiksemaid seiklusi ning uue olukorraga tuleb jälle otsast peale kohaneda. Pelgalt sündmuste rohkus ei tähenda siiski alati seda, et lugu hoogsalt edasi läheks. Raamat üldiselt meeldis, aga lugemine kuidagi ei läinud väga ladusalt, vaatamata, et tegemist oli lasteraamatuga. 

Kass, kes mängib omapead

2./174. Tooni

Sari: Muinaskuningas online 2

Autor: Maniakkide Tänav

Kirjastus: OÜ Sünge maa 2026

292lk./466lk./42402lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: Sci-fi - Eesti

Maniakkide Tänav oskab eesti mütoloogia, tulevikutehnoloogia ja arvutimängud kokku segada nii, et tulemuseks ei ole lihtsalt üks järjekordne seiklus virtuaalmaailmas. „Tooni” jätkab sama lugu samade tegelastega, mis sai alguse sarja esimeses osas „Manatar” ning seda tasub kindlasti lugeda pärast esimest osa. 

Kati on endine elukutseline e-sportlane, kes teenib nüüd raha uue virtuaalmängu testimisega. Mängumaailm meenutab muistset Eestit, kuid seal tegutsevad lisaks inimestele kõikvõimalikud mütoloogilised olendid, surnud ja jumalad. Seekord lastakse mängu korraga sada uut testijat ning varasem üsna tühi maailm muutub kiiresti rahvarohkemaks ja ohtlikumaks. Manatar annab Katile ülesande leida salajane värav Manalasse enne, kui Tooni selle tee lõplikult sulgeb. Samal ajal halvenevad Kati suhted Vabavahvate Kuningriigiga ning järjest raskem on aru saada, millised ohud kuuluvad veel mängu ja millised on jõudnud pärisellu.

Esimese osa järel oli juba teada, millist maailma oodata, kuid autor ei jää vana lugu lihtsalt kordama. Uute mängijate saabumine muudab jõudude vahekorda ja tekitab uusi vastasseise. Seni võis Kati oma oskuste ning teadmistega teistest üsna selgelt üle olla, nüüd tuleb tal arvestada inimestega, kellel on oma eesmärgid, liitlased ja kavalused. Nagu päris elus, ei ole kõige tüütumad vastased tingimata koletised. Palju rohkem pahandust võivad põhjustada inimesed, kes on veendunud, et just nemad teavad, kuidas kõik käima peab.

Mängumaailma kirjeldamisel on kasutatud päris palju arvutimängudele omaseid elemente. Tegelastel on tasemed, võimed, varustus ja ülesanded ning võitlusest võib saada nii kogemuspunkte kui ka väärtuslikke esemeid. Neid süsteeme selgitatakse piisavalt, et ka mängukaugel lugejal on kõik arusaadav. Samas ei koosne raamat ainult punktide kogumisest ja vastaste materdamisest. Kõige põnevam on hoopis see, mis toimub mängijate vahel ning kuidas virtuaalmaailmas langetatud otsused hakkavad mõjutama päriselu.

Kati on endiselt huvitav peategelane just sellepärast, et ta ei ole mingi veatu kangelane. Ta on osav, kiire ja julge, kuid samal ajal kangekaelne, terava ütlemisega ja vahel üsna hoolimatu. Kui ta midagi pähe võtab, siis ei pruugi isegi lähenev surm teda peatada. Mõnikord on tema otsuseid raske mõista ja tahaks talle öelda, et korraks võiks enne tegutsemist mõelda ka. Samas sobib selline tegelane sellesse maailma palju paremini kui keegi, kes käituks alati rahulikult ja mõistlikult. Loole annab lisapinge Kati seisund. Mängimine ei ole talle lihtsalt meelelahutus, vaid võimalus raha teenida ja enda elu päästa. Seetõttu ei saa ta ohtlikust olukorrast lihtsalt välja logida ning otsustada, et proovib mõni teine päev uuesti. Mängus võib küll olla mitu elu, kuid päriselus on neid endiselt ainult üks. Autor kasutab seda vastuolu hästi. Virtuaalmaailmas võib surm tähendada ajutist tagasilööki, kuid seal tehtud vead võivad kaasa tuua väga päris tagajärgi.

Eesti mütoloogia ei ole siin lihtsalt kaunistus. Liiva-Annus, Tooni, Manatar ja teised tegelased moodustavad mängumaailma loomuliku osa. Mõned neist on tuttavad rahvapärimusest, teised on saanud autori käe all hoopis uue kuju. Eriti hästi sobib muistne maailm arvutimängu ülesehitusega. Kuningriigid, hõimud, jumalad, nõidused, mütoloogilised tegelased, surnud ja kõikvõimalikud elukad annavad piisavalt võimalusi nii võitlusteks kui võimu pärast kemplemiseks. Tegemist on ikkagi fantaasiamaailmaga, kus ajalooline aines, mütoloogia ja mängureeglid on kokku segatud.

Raamatus on palju tegevust. Üks ülesanne viib teiseni ja iga lahendatud probleemi asemele tekib tavaliselt vähemalt kaks uut. Vahel koguneb tegelasi, olendeid, oskusi ja erinevaid huvisid nii palju, et kõigi jälgimine nõuab tähelepanu. Mängumaailm ja päriselu ei püsi kindlalt lahus. Mida edasi lugu liigub, seda ähmasemaks nendevaheline piir muutub. Oht ei lõpe enam koos mängust väljumisega ning lõpuks pole päris kindel, kumb maailm teist rohkem mõjutab. See muudab loo palju põnevamaks kui lihtsalt järjekordne mängutaseme läbimine.

See osa on tempokas, verine ja kohati naljakas. Siin jagub suuri võitlusi, vastikuid elukaid, reetmist, sepitsusi ja mängijate omavahelist kemplemist. Kõik küsimused loomulikult vastust ei saa. Pigem tehakse neid juurde ning lõpp jätab üsna selgelt ootama järgmist osa. Loodetavasti ikka kiiremini, kui alles kahe aasta pärast. 

Kosmoselennud

23./171. Neutrontäht

Sari: Orpheuse raamatukogu 2026/1(81) 

Autor: Larry Niven 

Tõlkija: Jaana Talja, Piret Frey ja Reidar Andreson

Kirjastus: Fantaasia 2026

310lk./5559lk./41583lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 september: Sci-fi maailm

Ulme on üldiselt üks minu lemmikžanre, aga pigem see fantaasia pool sellest, mitte tehniline ja teadusulme. Siin raamatus kosmosest, gravitatsioonist, planeetidest ja igasugustest tulevikutehnoloogiatest juba puudust ei olnud. Mõnes kohas oleksin hea meelega natuke vähem tehnilisi ja kosmose seletusi ja natuke rohkem tavategevusi ning inimsuheteid soovinud.
Raamatu keskmes on kosmoselendur Beowulf Shaeffer ja tema erinevad reisid. Iga reis toob kaasa mõne üsna keerulise olukorra, millest tuleb kuidagi eluga välja tulla. Üheks selliseks on neutronitähe lähedusse minek ja seal juhtunu väljaselgitamine. Lisaks jookseb reiside vahel teine tegevusliin, mis toimub olevikus ja jätkub jupikaupa läbi raamatu.
Reisid olid üsna omaette toimunud lood, millest Beowulf jutustas kellelegi. Lõpuks moodustub neist reisidest ja vahepealsest tegevusest üks terviklik lugu. Shaeffer on selline tegelane, kes satub järjekindlalt kohtadesse, kuhu üks normaalne inimene ilmselt vabatahtlikult minna ei tahaks, aga noh, raha on ju vaja ka tuleviku kosmoseühiskonnas. Õnneks jagub tal piisavalt nutikust, et sealt jälle välja tulla. Probleemide lahendamisel mängivad suurt osa füüsika, loogika ja tähelepanelikkus. Tulnukrassid, kosmosereisid ja erinevate maailmade omavahelised suhted. Täitsa korralik teadusulme, eriti neile, kellele meeldivad kosmos, füüsika ja probleemide lahendamine.  

Kumb on kadunud, kas pood või raamatupoodnik?

20./168. Kadunud raamatupood

Sari: Varraku ajaviiteromaan  

Autor: Evie Woods 

Tõlkija: Tiina Viil

Kirjastus: Varrak 2026

359lk./5050lk./41074lk. 

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: fantaasia - maailm

Tegemist on maagilise realismi hulka kuuluva teosega, kus argine maailm põimub salapäraste ja seletamatute nähtustega. Lisaks leidub siin ajaloolise romaani, armastusromaani ja müsteeriumi jooni. Lugu kulgeb kahel ajajärgul. 1920. aastatel põgeneb Opaline talle peale surutud abielu eest ning satub haruldaste raamatute ja käsikirjade maailma. Tänapäeval saabub Dublinisse Martha, kes püüab alustada uut elu ja jätta seljataha vägivaldse abielu. Seal kohtub ta Henryga, kes otsib kadunud raamatupoodi ja üht salapärast käsikirja. Esialgu eraldi kulgevad lood hakkavad tasapisi omavahel seostuma.

Raamatu keskmes ei ole ainult kadunud raamatupoe mõistatus, vaid ka naiste võimalused ise oma elu üle otsustada. Opaline ja Martha elavad eri ajastutel, kuid mõlemad peavad vabanema neid kontrollivatest meestest. Nende lugude kaudu käsitletakse vägivalda, hirmu, üksindust ja uue alguse leidmist. Need teemad muudavad loo tõsisemaks, kui raamatupoe ümber loodud maagiline õhustik esialgu arvata lubavad. 

Maagilised sündmused on loos esitatud igapäevase maailma loomuliku osana. Raamatupood ei ole lihtsalt tegevuspaik, vaid mõjub peaaegu omaette tegelasena. See ilmub siis, kui seda on vaja, peidab saladusi ja ühendab erinevaid inimesi ning ajastuid. Raamatutel on siin eriline tähendus. Need võivad pakkuda varjupaika, aidata inimesel ennast paremini mõista ja mõnikord isegi muuta tema elu. Raamatud võivad ilmuda maagiliselt mittekusagilt või siis anda endast ise märku kukkudes vajalikul hetkel riiulist. On raamatud, mis on olemas ja on salapärased raamatud, mida peale kirjaniku keegi näinud ei ole, aga ega see ei pane lugejat nende olemasolus kahtlema. Raamatu tegelaste hulka jagub ka nii mõnigi reaalselt elanud kirjanik. Üks salapärane Emily Brontë käsikiri mängib ka väga olulist rolli raamatus. 

Kahe ajaliini kasutamine hoiab üleval põnevust, kuigi ajalooline osa oli minu jaoks huvitavam ja sisukam. Mõni kokkusattumus tundus üsna mugav ning kõiki sündmusi ei tasu liiga loogiliselt lahti seletada. Maagilise realismi puhul pole see aga ka tingimata vajalik.

See on soe ja salapärane lugu raamatutest, kaotatud võimalustest ja julgusest oma elu muuta. Eriti võiks see sobida lugejale, kellele meeldivad vanad raamatupoed, kirjanduslikud mõistatused, eri ajastutes kulgevad lood ning mõõdukas romantika. 

Surma eest ei põgene

13./161. Punase Surma mask

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid  

Autor: Edgar Allan Poe 

Tõlkija: Eva Luts, Andrus Igalaan ja Silver Sära

Kirjastus: Fantaasia 2003

83lk./ 3525lk./39549lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: Õudus - maailm   

Pole ikka päris minu maitse ei õudukad ega novellid ega ammugi õudusnovellid. Seetõttu ei olnud „Punase Surma mask” just selline raamat, mille lugemist oleksin suure õhinaga nautinud. Edgar Allan Poe mõju õudus- ja müsteeriumikirjandusele on aga vaieldamatu ning kui sunnitakse õudukaid lugeda, mis siis ikka, Poe kõlbab lugeda küll. 
Kogumikus on kaheksa eriilmelist juttu. Kõige tuntum neist on nimilugu „Punase Surma mask”, kus rikas vürst püüab koos oma kaaslastega surmava haiguse eest kindlusesse varjuda. Välismaailma kannatused jäetakse ukse taha ning lossis korraldatakse uhke maskiball. Surma eest ei ole aga võimalik lõputult peitu pugeda. See on sünge ja sümboolne lugu, milles mõjuvad kõige paremini kummaline õhustik ning järjest kasvav ohutunne. Ja eks see ole üsna aegumatu lugu, sest neid pandeemiaid ning pidusid katku ajal jätku ka tänapäeva. 
Ka teistes juttudes leidub surma, kättemaksu, seletamatuid juhtumeid ja üleloomulikke jõude. Mõni neist on üsna selge sündmustikuga, teine aga pigem mõtisklus või kummaline kirjanduslik katsetus. Poe tekstides on tugev sünge õhustik. Mõnes loos juhtub vähe ning tähelepanu on rohkem kirjeldustel, sümbolitel ja meeleolul. Lühikeses tekstis ei jõua tegelased kuigi põhjalikult avaneda ja just see on üks põhjusi, miks novellid mind harva päriselt kaasa haaravad.
Kõige enam jäigi sellest kogumikust meelde nimilugu ja "Kitsikus". Viimane suutis veidi kõhedustki tekitada kui väljakukkunud silm teisele, mis vee peas, silma pilgutas. 

Noore autori noorte fantaasiaromaan

11./159. Saladused, mis end paljastavad

Autor: Mariita Vogt

Kirjastanud: Andres Vogt 2026

135lk./ 3141lk./39165lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuli: fantaasia - Eesti  

18-aastane printsess Selena pääseb lõpuks ballile. Kõik ei lähe aga sugugi nii, nagu ta lootis. Selle asemel peab Selena lossist põgenema ja tagaotsitavana ise hakkama saama. Teekond viib ta läbi Vaikuse metsa, kus ta kohtub salapärase puuraiduriga. Mees tundub esialgu sõbralik ja abivalmis, kuid ometi peitub tema tumelillade silmade taga hoopis midagi muud. Peagi selgub, et nii temal kui ka Selenal on saladusi. Ning samuti ka maailmal, kus nad elavad ja tegutsevad.

Tegemist on noortele mõeldud fantaasiaraamatuga, kus leidub maagiat, põgenemist, ohte, ootamatuid kohtumisi, võitlemisi ja varjatud tõdesid. Lugu liigub kiiresti. Maailm on loodud küllaltki hea kujutlusvõimega. Näha on, et autoril on olnud palju ideid ja soov jutustada põnevat lugu. Kohati  jääb see kõik siiski veidi ebausutavaks. Ka tekst ise on paiguti veidi algeline ja konarlik. Tuleb arvestada, et autor on alles väga noor, alles kuuenda klassi õpilane! Juba tervikliku fantaasialoo väljamõtlemine ja raamatuna avaldamine on selles vanuses tubli saavutus. Kirjutamisoskust saab kogemustega arendada, kuid head kujutlusvõimet nii lihtsalt juurde ei õpi. Nooremale fantaasialugejale võib see olla päris põnev lugemine. Igatahes jätsin nime meelde ja loodetavasti ei jää see tema ainsamaks kirjandusteoseks. Ka see raamat ootaks täiesti omale järge. 

Musta kassi maagia

9./157. Raamatupoe kassi üheksa elu

Autor: Kentaro Utsugi 

Tõlkija: Maret Nukke

Kirjastus: Tänapäev 2026

191lk./ 2672lk./ 38696lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: fantaasia - maailm

Jaapani fantaasiaraamat, mis pälvis 2024. aastal Jaapani fantaasiakirjanduse Nobeli preemia. 

Peategelane on must kass Kuro, kes elab oma üheksandat ja viimast elu. Kaheksa varasema elu jooksul on ta inimestega kokku puutunud rohkem, kui talle meeldiks ning selle tulemusena ei usalda ta enam inimesi. Ta tahab oma viimase elu lihtsalt rahulikult ja üksinda veeta. Saatus viib Kuro aga kummalisse vanaraamatupoodi, kus elab salapärane naine ja veel mitu kassi. Need kassid pole tavalised, neil kõigil on oma varasemate eludega seotud lood ning seosed tuntud kirjanikega. Raamatupood ise on samuti veidi maagiline. Raamatud ilmuvad sinna justkui iseenesest ning poodi ümbritseb terve rida saladusi. Kui kaduma läheb väike tüdruk, peab Kuro lõpuks otsustama, kas ta tahab jätkata oma üksildast elu või inimestele veel ühe võimaluse anda.
Loo keskmes on kassid, raamatud, kirjanikud, mälestused ja küsimus sellest, mida tähendab inimese ja looma vaheline side. Fantaasia on põimitud kirjanduslike vihjetega ning olulisel kohal on ka Jaapani kirjandus ja kirjanikud. Kuro tegelaskuju kaudu vaadatakse inimestele otsa üsna kriitilise pilguga. Tema varasemad elud ei ole olnud sugugi lihtsad ning seepärast on tema umbusk inimeste, aga ka liigikaaslaste suhtes arusaadav.
Eriti sobib see lugemiseks neile, kellele meeldivad lood raamatutest, vanadest raamatupoodidest ja kassidest. Samas jäi minu jaoks loo tempo liiga rahulikuks ning sündmustik ei suutnud päriselt kaasa haarata. Ootasin veidi rohkem põnevust ja hoogu. Mõte oli huvitav, aga lugemine kulges liiga aeglaselt ning emotsionaalset kaasahaaravust jäi minu jaoks väheks. Kassid ja raamatupood olid küll sümpaatsed, kuid sellest üksi minu jaoks ei piisanud. 

Need soovid, soovid, soovid...

8./156. Soovihoidja õpipoiss

Autor: Rachel Chivers Khoo

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Pegasus 2026

239lk./2481lk./  38505lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: fantaasia - maailm

Felix tahab midagi väga erilist ja selle sooviga muutub üsna palju tema elus. Talle pakutakse võimalust saada soovihoidja Rupus Beewinkle’i õpipoisiks. Nii satub Felix maailma, kus soovidel on päriselt jõud ja nende täitumisega kaasnevad ka omad ohud. Whittlestone’i linna ähvardab soovinäppaja, kes tahab inimestelt võtta nende lootused ja unistused. Felix peab leidma viisi, kuidas teda peatada. Tegu on üsna klassikalise laste fantaasialooga, kus tavalisest lapsest saab ootamatult keegi, kelle õlul on palju suurem ülesanne, kui ta esialgu arvata oskab. Soovide maailm annab loole palju võimalusi seiklusteks ja erinevateks maagilisteks olukordadeks. Samal ajal on loos oluline ka perekond ja õdede-vendade omavaheline suhe. Lugu on kirjutatud lihtsalt ja lastepäraselt. Sündmused liiguvad kiiresti. Põnevust jagub, kuid tegemist ei ole liiga sünge või keerulise fantaasiaga. Ka kurjus on siin selline, millega noorem lugeja saab hakkama. Raamatu keskmes on mõte soovidest ja unistustest. Igati tore laste fantaasiaraamat. Parajalt seikluslik ja põnev, lastepärane. Sobib hästi nooremale koolieale, eriti neile, kellele meeldivad maagia, seiklused ja lood, kus tavalisest lapsest saab ootamatult loo kangelane. 

Ajaränduri dilemmad

7./155. Ajavalvur

Sari: Ajapatrulli jutud 2

Sari: Orpheuse raamatukogu 67 

Autor: Poul Anderson 

Tõlkija: Tatjana Peetersoo 

Kirjastus: Fantaasia 2023

226lk./2242lk./ 38266lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuli: Sci-fi maailm

Ulmeraamat, milles ajas rändamine ei ole lihtsalt võimalus minevikku piiluda, vaid väga vastutusrikas töö. Ajapatrulli agendid liiguvad erinevates ajastutes selleks, et hoida ajalugu sellisena, nagu see olema peab. Tulevikust pärit organisatsioon peab takistama neid, kes tahavad minevikku muuta ja sellega kogu edasist ajalugu ümber kirjutada. Iga vale samm võib tähendada terve rahva või tsivilisatsiooni kadumist.
Raamat sisaldab kahte lühiromaani, mis viivad lugeja üsna erinevatesse paikadesse. „Elevandiluu ja ahvid ja paabulinnud“ viib muistse Foiniikia tähtsasse sadamalinna Tüürosesse ligi tuhat aastat enne meie ajaarvamise algust. Teises loos „Goot Odini kurbus“ jõutakse 4. sajandisse, Rooma impeeriumi lagunemise aega, kus hunnide surve sunnib gooti hõime üle Doonau liikuma.
Esimene lugu mõjub eelkõige oma ajaloolise miljöö tõttu. Kaubandus, võim, erinevate rahvaste kokkupuuted ja tolleaegne maailmapilt annavad sündmustele oma näo. Ajapatrulli agendid peavad tegutsema ettevaatlikult, sest nad ei saa minevikus lihtsalt kõike oma äranägemise järgi parandada. Ajalugu tuleb kaitsta, kuid samal ajal tuleb seda ka seestpoolt mõista.
„Goot Odini kurbus“ on tumedama tooniga. Siin on rohkem sõda, rahvaste liikumist ja tunnet, et üks ajastu hakkab lõppema. Rooma impeeriumi piirialadel toimuv näitab hästi, kui keeruline on ajalugu ühe sündmuse või ühe rahva järgi seletada. Samuti on seal peaküsimuseks kui minnakse mingite legendide jälgedes minevikku, kas ei või siis osutuda, et need legendid saavad alguse hoopis sellest tuleviku ajapatrulli tegelasest. Ja kui palju ta siis edaspidi tohib sekkuda ja ajaloo kulgu väänata. Ajarändamine ei muuda ajalugu kuidagi lihtsaks. Vastupidi, mida rohkem Ajapatrulli agendid minevikust teada saavad, seda ettevaatlikumad nad peavad olema. Nad teavad, milleni teatud sündmused tulevikus viivad, kuid nende ülesanne ei ole inimesi päästa iga hinna eest. Mõnikord tuleb lubada ajaloolistel sündmustel toimuda ka siis, kui lugejana teame, kui traagilised võivad tagajärjed olla.
Raamat sobib neile, kellele meeldivad ulme ja ajalugu korraga. Siin ei ole põhirõhk tehnoloogial ega suurejoonelisel tulevikumaailmal, vaid ajaloolistel perioodidel ja küsimusel, kui palju võib inimene sekkuda ajaloo kulgu. Kaks lühiromaani on erineva miljöö ja meeleoluga, kuid neid ühendab sama mõte. Minevik ei ole lihtsalt koht, kuhu saab tagasi minna. Iga sekkumine muudab midagi ja selle tagajärgi ei pruugi olla võimalik enam kontrollida. 

Ei olnud päris minu tassike teed kuigi mulle üldiselt meeldivad nii ulme kui ajalugu. Kuidagi segaseks jäi see lugu, ei saanud hoogu üles ja põnevust nappis.    

Salavarju ohvrid

6./154. Sajuvarju orvud

Sari: Sajuvari 1

Autor: Naomi Ishiguro 

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Rahva Raamat 2026

510lk./2016lk./38040lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: fantaasia - maailm

Fantaasiaromaan, mille tegevus toimub müütilises saarestikus, Sajuvarju linnas, kus kõrvuti eksisteerivad maagia, draakonid, päikesevaimud, kõrgtehnoloogia ja üsna karm argipäev. Linnas valitsevad vaesus ja korruptsioon ning keisrivõimu kõrval tegutseb kuritegelik organisatsioon Õnnevaresed. 
Loo keskmes on kolm Kawakami perekonna liiget, Toshiko, Jun ja Mei, kes ei ole küll veresugulased, kuid koos kasvanud nagu päris perekond. Nende elu on seotud kättemaksuga neile olulise inimese surma eest. Teise olulise tegelasena tuleb mängu kümneaastane keisri poeg Haru, kelle maailm on hoopis teistsugune. Talle pakuvad rohkem huvi maagilised päikesevaimud, keda teised inimesed ei näi nägevat. Lisaks on loos Theo, kes on sattunud Õnnevareste ridadesse, kuigi tegelikult ei taha ta kurjategija olla. Kõik hakkab päriselt juhtuma siis, kui Toshiko varastab Õnnevareste peamehelt midagi. See üks tegu tõmbab tegelased sündmustesse, millest enam niisama lihtsalt välja ei pääse. Edasi läheb tegevus üsna kiireks ja järgmised kolm päeva on täis põgenemist, võitlust, saladusi, ootamatuid kohtumisi ja muidugi ka maagiat.
Autor on loonud väga omapärase maailma. Jaapani folkloorist inspireeritud maagiline keskkond on segatud tänapäevasema tehnoloogia, häkkerite ja robotitega. Esialgu võib selline kooslus tunduda veidi kummaline, aga mida edasi lugeda, seda loomulikumalt need erinevad osad kokku sobivad. Draakonid ja päikesevaimud ei mõju seal sugugi nii, nagu oleksid nad valesse raamatusse sattunud.
Tegelasi on päris palju ja kõigil on oma lugu ning motiivid. Loos tuleb esile perekonna tähendus. Kõik sugulased ei pea olema vere kaudu seotud ja vahel võivad just rasked olukorrad näidata, kes tegelikult sinu inimesed on. Samuti on siin juttu kuuluvusest, pagulusest, ebaõiglusest ja sellest, kui vähe võimalusi võib inimesel olla, kui ta on sattunud ühiskonna kõige nõrgemasse positsiooni. 

Raamat on üldiselt päris põnev ja seikluslik. Sündmused liiguvad kiiresti, samas oli minu jaoks kohati seda vägivalda ja julmust natuke liiga palju. Mõned stseenid olid päris verised ning oleksin saanud ka ilma nendeta hakkama. See ei rikkunud siiski üldmuljet, sest loo maailm ja sündmused olid põnevad ja kaasahaaravad. Maagiline pool oli minu jaoks üks raamatu huvitavamaid külgi. Samal ajal oli seal piisavalt ohtu ja pinget, et tegemist ei olnud ainult ilusa fantaasiamaailmaga. Sajuvarju linn on üsna sünge paik, kus võim, raha ja kuritegevus mõjutavad inimeste elu ning hea ja halb ei ole alati nii selgelt eristatavad.
Kuna tegemist on triloogia esimese osaga jääb pärast viimaseid lehekülgi õhku veel päris palju küsimusi. Raamat meeldis mulle ja soovitan seda eelkõige neile, kellele meeldivad seikluslikud fantaasialood, kus maagia kõrval on ka võitlust, tehnoloogiat, draakoneid ja üsna palju saladusi.  

Üks võimalus rääkida pärast surma

2./150. Hiljem

Autor: Stephen King 

Tõlkija: Silver Sära

Kirjastus: Hea Lugu 2021

238lk./396lk./ 36420lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: õudus - maailm

Õudusromaan noorest Jamie Conklinist, kellel on juba väikesest peale kummaline võime. Ta näeb surnuid ja saab nendega rääkida. Jamie ei saa päriselt aru, miks just temal selline oskus on, kuid ajapikku on ta sellega harjunud. Surnud ilmuvad talle pärast surma mõneks ajaks ja nendega rääkides ei saa nad talle valetada. Esialgu tundub see pigem veider ja tülikas kui päriselt hirmutav. Jamie on lihtsalt õppinud sellega elama ja teab, et tavaliselt kaovad surnud peagi ning tema elu läheb edasi.  Alguses tundub tema võime isegi kasulikuna, sest surnutelt saab teada tõe, mida elavad inimesed ei pruugi või ei taha rääkida. Üsna kiiresti selgub aga, et surnutega suhtlemisel on ka teine, palju süngem pool. Kõik surnud ei ole rahulikud ega heatahtlikud. Mõned neist jätavad endast maha midagi, mida Jamie ei oska seletada ja mille eest ta ei saa lihtsalt ära joosta. Mida vanemaks Jamie saab, seda rohkem hakkab ta mõistma, et tema võime ei ole ainult kummaline anne, vaid ka suur vastutus ja oht. Kõige hirmsam polegi see, et ta näeb surnuid, vaid see, et ta ei saa oma võimet lihtsalt välja lülitada ja kunagi ei tea, kellega ta järgmisel korral kokku puutub.

See on õudusraamat, aga mitte selline, mida lugedes pidevalt hirmust värised. King tekitab pigem järjest süveneva rahutuse ja õõvastava õhustiku. Õudus tuleb vähehaaval ja muutub loo edenedes aina tumedamaks. Samal ajal on see ka lugu üksikemast ja tema pojast, nende omavahelisest suhtest ning sellest, kuidas laps peab toime tulema asjadega, millest täiskasvanud talle parema meelega ei räägiks. Jamie peab liiga vara mõistma, et täiskasvanud ei räägi alati tõtt ja mõnikord on neil selleks päris head põhjused.

Raamat on üsna tempokas ja hästi loetav. Mulle meeldis, et King ei ehita kogu lugu üles ainult surnute ja üleloomuliku ümber, vaid räägib ka Jamie kasvamisest ja sellest, kuidas tema eriline võime mõjutab tema arusaama inimestest ja maailmast. 

Tegelikult sattusin seda raamatut lugema vahetult enne seda, kui surid kaks minu elus küllaltki olulist inimest ja korraks oleksin isegi tahtnud omada Jamie võimet. Oleksin mõlemaga veel kord rääkinud. Ühelt oleksin palunud vabandust, et vaatamata lubadusele talle külla minna ei jõudnudki. Teiselt oleksin küsinud paar küsimust, sest nüüd ei oleks tal enam olnud võimalik valetada. Võib-olla ongi selles raamatus üks kurvemaid mõtteid see, et kui me saaksime surnutega veel kord rääkida, siis ei küsiks me neilt ilmselt midagi väga suurt. Tahaksime lihtsalt öelda midagi, mis jäi ütlemata, või küsida midagi, millele elus piisavat vastust ei saanud.

Tartumaa paranormaalsused jätkuvad

18./142. Tiuhkamäe. Teine raamat

Autor: Meelis Kraft 

Kirjastus: Sooroheline 2024

237lk./ 4335lk./ 34458lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026: juuli Fantaasia - Eesti

Kui esimene osa keskendus rohkem Tiuhkamäe ja selle saladustele, siis seekord läheb saladuste ring järjest suuremaks. Pärast eelmise suve sündmusi loodab Sara, et Tiuhkamäe jääb minevikku. Üsna kiiresti saab aga selgeks, et sellest paigast nii lihtsalt lahti ei saa. Koos Alari ja Indrekuga tuleb tal taas hakata otsima vastuseid küsimustele, mis jäid esimeses osas lahendamata. Peagi selgub, et keegi jälgib neid ning Tiuhkamäe ümber toimub endiselt midagi, mida tavapärase loogikaga seletada ei saa. Lugu liigub edasi ja panused on suuremad. Kui esimeses raamatus oli peamine küsimus, mis koht Tiuhkamäe üldse on, siis nüüd hakatakse tasapisi aru saama, et tegemist on palju suurema ja ohtlikuma saladusega. Vastuseid küll tuleb, aga iga vastus tekitab omakorda mitu uut küsimust. Müstilised sündmused toimuvad tuttavates paikades ning seetõttu mõjuvad need kuidagi kodusemalt. Pinget hoitakse üleval kogu raamatu jooksul. Mõni niidiots saab küll kokku seotud, aga samal ajal avanevad uued uksed ja tekivad uued mõistatused. Raamatut oli väga ladus lugeda. Peatükid on paraja pikkusega ning tegevus liigub pidevalt edasi. Mõned pusletükid esimesest osast leiavad oma õiged kohad, mõned uued tükikesed kerkivad pinnale ja alles vajavad oma kohta. Saladusi tuleb veel juurde, küsimusi jääb veel õhku ja nii tulebki varsti kolmas osa kätte võtta. 

Õudsad muinasjutud

17./141. JuKu muinasjutud. II osa, Õuduslood

Autor: Juhan Kunder

Kirjastus: Juhan Kunderi Rahvakool 2022

71lk./4098lk./34221lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: Õudus - Eesti

Juhan Kunderi kogutud muinasjuttudest välja valitud just õuduslood. Need ei ole tänapäevased õudusjutud, kus verd pritsib ja koletised igast nurgast välja hüppavad, vaid vanad rahvajutud, kus hirm sünnib hoopis teistsugustest asjadest. Surm, kurat, nõiad, kättemaks, needused ja muud üleloomulikud nähtused käivad lugudest läbi täiesti loomuliku osana. Ja kui julmad võivad vanad rahvajutud tegelikult olla. Tänapäeva lasteraamatutega võrreldes mõjuvad need lood kohati päris ehmatavalt. Samas tuleb meeles pidada, et just selliseid lugusid on inimesed sajandeid üksteisele rääkinud. Need ei olnud mõeldud ainult meelelahutuseks, vaid ka hoiatamiseks, õpetamiseks ja maailma seletamiseks ajal, kui paljudele nähtustele muud selgitust lihtsalt ei olnud. Vahel lõpeb lugu täiesti ootamatult, vahel saab kurjategija karmilt karistada ning mõnikord jääbki tunne, et kõik ei peagi olema loogiline. Kõige rohkem pani see raamat mõtlema sellele, kui palju on muinasjutud ja rahvapärimus aja jooksul muutunud. Oleme harjunud tänapäevaste muinasjuttudega, kus headus võidab peaaegu alati ja kõik lõpeb õnnelikult. Siin seda kindlust ei ole. 

See ei ole kindlasti raamat kõige väiksematele lastele. Pigem sobib see vanematele lastele, noortele ja täiskasvanutele, keda huvitavad vanad rahvajutud sellisena, nagu neid kunagi räägiti. Väljaandja on jätnud alles vanaaegse kirjapildi ja sõnastuse. Mingil määral tekitab see lugejas ehedust, aga samas on selle raamatu lugejateks ikka pigem lapsed ja neile võib see tekitada segadust ning raskusi lugemisel. Pigem oleks ehk võinud ikka kirjapilti ja sõnastust veidi kaasajastada, siis läheks ehk tähelepanu rohkem sisule. Samas kui lubati vanaaegset kirjapildi säilumist, siis ma juba lootsin, et jee, üks gooti kirjas raamat nüüd, aga seda siiski see polnud, siis oleks vist üsna vähe neid lugejaid järgi jäänud, sest vaevalt peale minu neid palju on, kes gooti kirja ja selles kirjas olevate raamatute lugemist fännavad. 

Lastelt lastele veidi õudusjutte

16./140. Mootorsaega lepatriinu ja veel 99 eesti lapse jubejuttu

Koostanud: Ilona Martson 

Kirjastus: Tänapäev 2023

152lk./4027lk./34150lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: Õudus - Eesti

Vaatasin oma ulmekirjanduse väljakutse alamžanrilisuse üle ja selges suures vähemuses olid õudukad. Ega ma neid eriti ei armasta lugeda jah, sest mulle pigem tunduvad need igavad, paraku mitte õudsad. Aga nagu teada, siis ei peagi üks õudukas olema lugejale õudne, peaasi, et on tegelastele õudsad. Ja no ehk ka siis autorile. Seega tuulasin veidi õudukate kategoorias ringi ja üritan siis mõned lugeda lisaks, et tasakaalu suurendada. Esimesena sattus kätte laste jubejutud. Ega ma enne raamatu avamist ei süvenenudki, kelle kirjutatud need olid. Kui laste ju siis ikka lastele mõeldud, sellised kergemad ja vähem jubedad. Aga selgus, et mitte ainult, need olid samal ajal ka laste endi kirjutatud. Raamatusse on kogutud Eesti laste endi kirjutatud fantaasiarikkad, humoorikad ja kõhedad lood, mis saadeti ajakirja Täheke jubejuttude võistlustele aastatel 2018–2021. Mõned olid tõesti pigem naljakad, mõned veidi igavad, samas mõned võisid küll lastele kõheduse peale ajada. Huvitav, kuhu kaob laste fantaasia kui nad suuremaks kasvavad? See raamat oli ju täis lühikesi laste fantastilisi fantaasia ilminguid. Ja autoriteks ikka väikesed, algklasside lapsed. Mõned lood vägagi asjalikud. Mõned vägagi originaalsed. Mõned lapselikud. Mõned oleks vajanud veel veidi lihvi, aga polnud ühtegi otseselt halba jutukest. Aga eks need on ka välja valitud parimad lood, mis olid saadetud võistlusele. Ning taas arusaam, et alati ei ole pikkus oluline, äge ja kõhe lugu võib olla ka vaid üks lause pikk! 

Maagilised kirjutusmasinad

15./139. Jumalikud rivaalid

Sari: Lummuskirjad #1

Autor: Rebecca Ross 

Tõlkija: Hana Arras

Kirjastus: Rahva Raamat 2026

399lk./ 3875lk./ 33998lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: fantaasia maailm

Tegemist on noorte fantaasiaromaaniga, kuid tegelikult on selles sama palju ka romantikat, sõjaromaani ja ajakirjandus/kiriromaani.Samas pigem ikka fantaasia- ja muude sugemetega armastusromaan oleks täpseks žanriks. Olgu, maagia ja mütoloogia on olemas, järelikult ikka fantaasiaromaan koos armastusega. 

Tegevus toimub maailmas, mis meenutab kahekümnenda sajandi alguse Euroopat. Samal ajal käib aga sõda, mille taga ei ole tavalised inimesed, vaid iidsed jumalad, kes on pärast sajanditepikkust und taas ärganud. Kuigi tegemist on fantaasiaga, ei mõju maailm üleliia keerulisena, maagia sulandub igapäevaellu täiesti loomulikult. 

Loo peategelane on kaheksateistkümneaastane Iris Winnow, kelle elu pole sugugi kerge. Vend on sõtta läinud ja kadunuks jäänud, ema püüab leinaga toime tulla alkoholi abil ning Iris peab pere ülalpidamiseks töötama ajalehes. Seal konkureerib ta noore ajakirjaniku Roman Kittiga, mõlemad soovivad saada sama ametikohta. Alguses on nende omavaheline suhe üsna terav ning mõlemad püüavad tõestada, et just nemad väärivad seda kohta. Iris kirjutab oma kadunud vennale kirju, lootes, et need kuidagi imekombel temani jõuavad. Maagilise kirjutusmasina tõttu satuvad need hoopis kellegi teise kätte, kes hakkab talle anonüümselt vastama. Nende kirjavahetus kujuneb tasapisi kogu loo üheks kõige tugevamaks osaks. Oli huvitav jälgida, kuidas kaks inimest õpivad teineteist tundma ilma teadmata, kellega nad tegelikult suhtlevad. See muutis nende suhte palju usutavamaks kui tavaline armastus esimesest silmapilgust. Taustal käiv sõda on aga pidevalt olemas ning mõjutab kõiki tegelasi. See annab loole tõsidust ja paneb mõtlema, kui kiiresti võib tavaline elu täielikult muutuda. Samas ei muutu raamat liiga süngeks, sest kogu loo jooksul jääb alles lootus. 

Algus on küll rahulikum ning keskendub maailma ja tegelaste tutvustamisele, kuid mida edasi, seda rohkem pinge kasvab. Algus läkski veidi liiga vaevaliselt, loed ja loed ja nii vähe olulist toimub, eriti fantaasiamaailma osas, põnevus puudub. Raamatu lõpp tekitab kohe soovi järgmist osa lugeda, sest jääb ju nii selgelt lugu pooleli. Päris lemmikuks ei saanud, aga lugeda võis. 

Paranormaalne noorteromaan Tartumaalt

14./138. Tiuhkamäe. Esimene raamat. 

Sari: Tiuhkamäe 1 

Autor: Meelis Kraft 

Kirjastus: Sooroheline 2022

287lk./ 3476lk./ 33599lk.

 

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuli: fantaasia - Eesti

 

Paranormaalseid noorteromaane Eesti autoritelt just väga sageli ei kohta. Lisaks tegevus ei toimu kuskil väljamõeldud maailmas, vaid täiesti tavalises Eestis. Kui tegevus toimub tuttavates paikades, mõjub kogu lugu palju usutavamalt. Kohati tekkis isegi kõhe tunne, et äkki võikski kuskil mõni selline salapärane koht päriselt olemas olla. Loo keskmes on Tartu lähedal asuv ilmetu Tiuhkamäe küngas, mida kohalikud on aastaid kartnud ja võimalusel vältinud. Keegi ei oska enam päris täpselt öelda, miks, aga tunne ütleb, et sinna pole mõtet minna. Juba esimestest lehekülgedest on selge, et tegemist ei ole tavalise paigaga. Sündmused liiguvad kahel ajaliinil. Ühes neist satub lugeja 1961. aastasse, kui kolhoosi maisipõllul hukkub kummalistel asjaoludel noor tööline Nikolai. Teine liin toimub tänapäeval ja viib kokku Tallinna koolitüdruku Sara ning kohaliku noormehe Alari.  Nad hakkavad koos uurima, mis seal tegelikult toimub. Mida rohkem nad vastuseid otsivad, seda rohkem uusi küsimusi tekib. Loo jooksul tulevad mängu vanad uskumused, seletamatud nähtused ja isegi salapärane faunusbotaanika. Viimane kõlas alguses küll üsna veidralt, aga tekitas huvi, mis see siis on. Õnneks on kõik raamatus ilusti lahti selgitatud, ei pea minema kuhugi sõna- või mõisteseletust otsima.  Pinget kasvatatakse tasapisi ning iga peatükiga tuleb juurde mõni uus infokild, mis paneb edasi lugema. Ka tegelased mõjusid usutavalt. Nad ei ole mingi superkangelased, kes kõik kohe ära lahendavad, vaid täiesti tavalised noored inimesed, kes satuvad olukorda, millest nad ise ka aru ei saa. 

Autor ei ürita lugejat lihtsalt ärahirmutada. Kõhedus tekib hoopis teadmatusest ja sellest tundest, et Tiuhkamäel kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui ülejäänud maailmas. Kuna tegemist on triloogia esimese osaga, ei saagi kõigile küsimustele vastuseid. 

Mulle see raamat meeldis. See oli põnev, parajalt salapärane ja ladusalt loetav. Kuigi tegemist on noorteraamatuga, usun, et seda võivad sama huviga lugeda ka täiskasvanud. Järgmine osa on juba lugemises.  

Lood tagurpidimaailmast

11./135. Kukerpall

Sari: Peadpööritav sari 1  

Autor: Vuokko Hurme 

Tõlkija: Kristiina Kass

Kirjastus: Rahva Raamat 2026

222lk./2797lk./ 32920lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: Fantaasia maailm

Kujutage ette, olete kodus, lamate oma voodis ja loete raamatut. Järgmisel hetkel teeb maailm kukerpalli. Te lamate laes ja voodi on teie peal. Kui oli raske voodi, siis võib olla olete lömastunud. Aga kui läks õnneks ja suudate pehme kerge voodi enda pealt ära lükata ja püsti tõusta, siis seisate laes laelambi kõrval ja vaatate aknast välja ning näete taevast - ei mitte pilku üles tõstes nagu tavaliselt, vaid hoopis pilku alla lastes, seal, kus varasemalt oli maapind. Nüüd on maapind üleval - või see, mis sellest järel on, sest kõik lahtine, mis maapinnal oli, see kukkus alla, taevasse. Kui teie maja ei olnud tugevalt vundamendiga maa küljes kinni, siis lendasite koos majaga. Kui olite õues, siis tõenäoliselt te sattusite vabalangemisse kuhugi, millest keegi ei tea kuhu täpselt. Seega kõik, mis enne oli põrandal on nüüd laes. Kõik mis oli lahtiselt maapinnal, seda enam pole. Sündmus, mida kutsuti Kukerpalliks, oli kõik sassi ajanud. Sellest hoolimata olid inimesed õppinud oma pahupidi maailmas toime tulema ja edasi elama, isegi lapsi saama. Lenna on elanud kõik oma elu 8 aastat Kardumi linnas, maailmas, mis oli pöördunud tagurpidi. Lenna elab koos isa, ema, nelja aastase õe ja kanaga suures seitsme korruselises majas, kus elab veel kaks inimest, abielupaar ja sageli toob isa naabermajas elava sama vana poja sinna, kuni ise käib toitu, vett ja muud eluks vajalikku hankimas. Linnas saab ringi liikuda mööda trosse, mis on pandud majade vahele, kuid vahel võivad need ka katkeda. Lenna jutustab oma elust, mõtetest, arusaamadest, kohatud inimestest ja kõigest muust. Milline saatus Lennat ja ta pere ees ootab? Kuidas on võimalik tagurpidimaailmas elada ning kas see on jätkusuutlik või langeb ühel hetkel kõik teadmatusse? 

Tore lugemine oli, parajalt kõhe, parajalt põnev, parajalt köitev, parajalt huvitav, parajalt lihtne, parajalt kiire, parajalt mõtlemapanev, parajalt lapselik, parajalt kõike, mis ühes heas laste fantaasiaraamatus olema peab. Aga ei ole sugugi igav ka suurele lugejale, eriti kui suuta seda endale silme ette kujutada. Igatahes treppe ma nüüd hakkan eriliselt silmitsema, kas on ikka ilusti poolsed või mitte (järelikult pole projekteerija sugugi maailma kukerpalliga arvestanud). Ootan juba järge sellele raamatule. 

Viiekümnendad Näljamängud

2./126. Lõikuspäeva päikesetõus

Sari: Näljamängud 

Autor: Suzanne Collins  

Tõlkija: Evelin Schapel

Kirjastus: Tänapäev 2025

392lk./840lk./30963lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: fantaasia - maailm

Viiekümnendate Näljamängude koidikul haarab Panemi ringkondi hirm. Sel aastal võetakse nende kodudest Vaigistusveerandsaja auks kaks korda rohkem tribuute. Haymitch Abernathy on üks, kes peab 12. ringkonna eest võistlusse minema, surema või jääma ellu. Kes on sarja peatriloogiat lugenud, need teavad, kes nende konkreetsete mängude võitja on ja seetõttu ehk veidi on lugedes pinge maas. Samas ikkagi on põnev kuidas, mis jutus ja mis pärast sai, miks Haymitch selliseks muutus. Väga verised raamatud, julmad ja näitavad, kuidas allutatud rahvastel pole eriti võimalusi, vähemalt mitte seni kui nad üritavad ükshaaval. Raamat julmusest, halastamatusest, manipuleeritavusest, pimedast vihkamisest, abitusest, hirmust. allaandmisest. Samas on see raamat hoolimisest, üksteise toetamisest, eneseohverdusest, sõprusest, armastusest, visadusest. leppimatusest. Raamat kaotusest ja võidust, võidust, mis vahel võib olla suurem kaotus kui kaotus ise. Üks osa sellest sarjast on veel lugemata, kindlasti saab tulevikus ka see loetud. 

Metsik jaht läbi kokkukukkuva maailmadekorra

23./122. Susikiuste

Autor: Manfred Kalmsten 

Kirjastus: Fantaasia 2026

175lk./5856lk./29810lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026: fantaasia? või sci-fi? Eesti   

Mulle meeldib lugeda. Meeldib aeg-ajalt ka ulmelisi raamatuid lugeda. Aga ma ei ole kirjandusteadlane ega ulmeekspert. Ma loen raamatuid ja mul on täiesti ükskõik kuhu žanrisse see nüüd peaks kuuluma. Eriti veel ulme juures, mis alamžanr see raamat nüüd ikkagi on, kust jooksevad piirid, eriti kui on kompott, kus on nii ühte kui teist. Seega ma ei tea, kumba alamklassi peaks see lugu nüüd kuuluma. Kosmoseimpeerium - seega sci-fi? Mütoloogilised tegelased - fantaasia?, verised taplused, lapserööv, kummitavad viikingid ja jumalad - õudus?, poja ja maailma päästmine ning armulugu jumalaga - seiklusromaan hoopis? Igatahes loo peategelasel on poeg. Ta röövitakse. Peategelane tormab teda päästma. Siis asuvad tegevusse Skandinaavia mütoloogia jumalad ja viikingid. Kas maailm ja poiss saavad päästetud ja kes siis ikka selle poisi peategelasest ema on? Miks jumalad teda aitavad ja teadagi tasuta lõunaid ei ole, seega veel vähem tasuta jumalate abi, seega mida nad vastu tahavad? Ma päris hästi selle looga ei haakunud. Mul oli lugedes kogu aeg tunne, et kui viskaks sealt ebavajaliku ja vahu välja, siis saaks ühe korraliku kompaktse lühiloo sellest. Aga sain juba aru, et oli vaja romaani. Õnneks mitte 500 leheküljelist. Kuigi mulle meeldib kirjaniku keeleline stiil, siis siin raamatus kohati tundus mulle, et liiga palju keelelist vahtu, läheme nüüd asja juurde. Ja need väljamõeldud sõnad, kogu aeg üritasin aru saada, kuidas need on tuletatud ja mida konkreetselt ikka nagu tähendavad. Ulme on žanr kus muidugi sõnad võivad ka parajalt ulmelised olla. Ühesõnaga loetav, aga seekord mitte päris minuga haakuv ja sobiv. Võib-olla mõnel teisel hetkel oleks paremini peale läinud, hetkel ma ei olnud eriti mütoloogia jumalate ja võimuvõitluste lainel vist. 

Androidide mäss Maal! Põgenege kosmosesse!

20./119. Tehnozombid. Põgenemine Maalt

Sari: Tehnozombid #1 

Autor: Bobbie Peers

Tõlkija: Annika Kupits

Kirjastus: Helios kirjastus 2026

258lk./5195lk./ 29149lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: sci-fi maailm

Kui tahta midagi põnevat ja seikluslikku lastele, siis on Bobbie Peers kindla peale minek. Kiired, tempokad, põnevad lasteulmekad. Ma olen kõik tema eesti keelde tõlgitud raamatud siiani lugenud ja nüüd siis on taas uus põnev lasteulme sari alustatud. Androidid hakkavad mässama ning inimesed peavad Maalt põgenema. Noa pääseb kosmoselaevale, aga tema vanemad jäävad maha. Seega peab Noa üksi hakkama saama kosmoses. Kuid ega nad ei lase ka seal inimestel rahus olla, selgub, et ka kosmoselaevas käib võimuvõitlus. Noa on kistud seiklustesse ja temast oleneb kogu kosmoselaeva hukk või pääsemine. Peadpööritavad seiklused, uued tutvused, humoorikad vahejuhtumid. Kes siis ikkagi on nende mässude taga ja kas inimesed pääsevad. Esimene raamat on vaid sissejuhatus, eks need seiklused ja võitlused lähe veel edasi. Mulle meeldib selle kirjaniku stiil ja tema raamatud. Ootan juba järgmist osa.