Ulmekirjanduse väljakutse 2026: fantaasia? või sci-fi? Eesti
Mulle meeldib lugeda. Meeldib aeg-ajalt ka ulmelisi raamatuid lugeda. Aga ma ei ole kirjandusteadlane ega ulmeekspert. Ma loen raamatuid ja mul on täiesti ükskõik kuhu žanrisse see nüüd peaks kuuluma. Eriti veel ulme juures, mis alamžanr see raamat nüüd ikkagi on, kust jooksevad piirid, eriti kui on kompott, kus on nii ühte kui teist. Seega ma ei tea, kumba alamklassi peaks see lugu nüüd kuuluma. Kosmoseimpeerium - seega sci-fi? Mütoloogilised tegelased - fantaasia?, verised taplused, lapserööv, kummitavad viikingid ja jumalad - õudus?, poja ja maailma päästmine ning armulugu jumalaga - seiklusromaan hoopis? Igatahes loo peategelasel on poeg. Ta röövitakse. Peategelane tormab teda päästma. Siis asuvad tegevusse Skandinaavia mütoloogia jumalad ja viikingid. Kas maailm ja poiss saavad päästetud ja kes siis ikka selle poisi peategelasest ema on? Miks jumalad teda aitavad ja teadagi tasuta lõunaid ei ole, seega veel vähem tasuta jumalate abi, seega mida nad vastu tahavad? Ma päris hästi selle looga ei haakunud. Mul oli lugedes kogu aeg tunne, et kui viskaks sealt ebavajaliku ja vahu välja, siis saaks ühe korraliku kompaktse lühiloo sellest. Aga sain juba aru, et oli vaja romaani. Õnneks mitte 500 leheküljelist. Kuigi mulle meeldib kirjaniku keeleline stiil, siis siin raamatus kohati tundus mulle, et liiga palju keelelist vahtu, läheme nüüd asja juurde. Ja need väljamõeldud sõnad, kogu aeg üritasin aru saada, kuidas need on tuletatud ja mida konkreetselt ikka nagu tähendavad. Ulme on žanr kus muidugi sõnad võivad ka parajalt ulmelised olla. Ühesõnaga loetav, aga seekord mitte päris minuga haakuv ja sobiv. Võib-olla mõnel teisel hetkel oleks paremini peale läinud, hetkel ma ei olnud eriti mütoloogia jumalate ja võimuvõitluste lainel vist.