14./96. Minu Agnes. Naine Albrecht Düreri kõrval
Sari: Ajalooline romaan
Autor: Ulrike Halbe-Bauer
Tõlkija: Gerly Nael
Kirjastus: Kunst 1999
276lk./3642lk./23386lk.
Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse märts: armastuslugu
Huvitav ja üllatavalt ladus ajalooline romaan, mis andis päris hea pildi nii Albrecht Düreri elust kui ka tema abikaasa Agnesest. Tavaliselt kipuvad sellised ajaloolised romaanid olema minu jaoks natuke kuivad, aga seda raamatut oli lihtne lugeda ning tegelased mõjusid elusate inimestena, mitte lihtsalt kuulsate nimedena.
Agnes Dürer elas kuulsa kunstniku kõrval üle kolmekümne aasta ning ega sellise mehe kõrval elu kindlasti lihtne ei olnud. Geniaalsed inimesed võivad olla oma tegemistes väga enesekesksed ja keerulised ning keegi teine peab sageli kogu ülejäänud elu korras hoidma. Agnes oli just see inimene. Tema hoolitses majapidamise eest, tegeles rahaga, korraldas müüki ja aitas mehe tegemistel üldse toimida. Tundus, et tema õlul oli väga suur osa kogu selle kuulsa nime püsimisel.
Raamatus tuli hästi välja ka tolle aja naise roll ühiskonnas. Kui tänapäeval räägitakse palju võrdsusest ja eneseteostusest, siis 16. sajandil oli naise ülesanne üsna selgelt paigas. Naine pidi hoolitsema kodu eest, sünnitama lapsi ja toetama oma meest. Kui lapsi ei olnud, siis vaadati sellele halvasti ning lastetus oli paljude silmis peaaegu nagu puudus või karistus. Agnes ja Albrecht lapsi ei saanud ning eks see jättis kindlasti oma jälje ka nende abielule.
Samas oli Agnes üsna eriline naine oma aja kohta. Ta ei olnud lihtsalt vaikne kodune perenaine. Tal oli hea ärivaist ja arvutusoskus ning ta oskas inimestega suhelda. Ta müüs oma mehe töid laatadel ja reisidel ning suutis ostjatele õiged teosed välja valida. Kohati jäi isegi tunne, et ilma Agneseta poleks Düreri looming nii laialt levinudki, sest eks tegi ta mehe äraolekul tema töödest ise tõmmiseid, et oleks, mida üldse müüa. Tänapäeval oleks sellise organiseerimisoskuse ja ettevõtlikkusega inimene vabalt mõne suure firma juht.
Raamatus näidati tolle aja elu ka laiemalt. Katk, kõrge laste suremus, pidev hirm haiguste ees ja inimeste teadmatus nakkuste levikust, olid tollal täiesti tavaline elu osa. Düreri ema oli sünnitanud väga palju lapsi, aga täiskasvanuks jõudis neist vaid väike osa. Samas inimesed ise ei saanudki sageli aru, miks haigused levivad. Käidi koos iga päev kirikutes, viibiti pikalt kinnises ruumis tihedalt üksteise kõrval ning kui linnas katk puhkes, põgeneti mujale, aidates nii haigusel hoopis edasi levida.
Huvitav oli mõelda ka sellele, kuidas tolle aja abielud üldse toimisid. Tänapäeval peetakse armastust abielu eelduseks, aga siis pandi abielud tihti paika perekondade ja vanemate käsu järgi, vastavalt seisusele või vastastikusele kasule. Armastus võis tulla hiljem või ei tulnudki. Agnes ja Albrecht jäid siiski aastakümneteks kokku ning kuigi me ei saa kunagi päriselt teada, millised nende tunded olid, siis täiesti armastuseta selline kooselu küll ei tundunud. Võibolla ei olnud see suur kirglik armumine vaid pigem vaikne harjumuslik ja toetav kiindumus, mis aastatega süvenes. Lugedes võis küll aru saada, et Agnes armastas oma meest.
Raamat andis päris hea ülevaate nii tolle aja olustikust kui ka Düreri perekonna elust. Kuigi nad ei olnud kindlasti päris tavalised inimesed oma ajastus ja olid mõnes mõttes teistest eespool, mõjus nende elu ikkagi usutavalt ja inimlikult. Sain rohkem teada nii Albrecht Dürerist kui ka naisest, kes tema kõrval väga olulisel kohal olemas oli.
Agnes Dürer elas kuulsa kunstniku kõrval üle kolmekümne aasta ning ega sellise mehe kõrval elu kindlasti lihtne ei olnud. Geniaalsed inimesed võivad olla oma tegemistes väga enesekesksed ja keerulised ning keegi teine peab sageli kogu ülejäänud elu korras hoidma. Agnes oli just see inimene. Tema hoolitses majapidamise eest, tegeles rahaga, korraldas müüki ja aitas mehe tegemistel üldse toimida. Tundus, et tema õlul oli väga suur osa kogu selle kuulsa nime püsimisel.
Raamatus tuli hästi välja ka tolle aja naise roll ühiskonnas. Kui tänapäeval räägitakse palju võrdsusest ja eneseteostusest, siis 16. sajandil oli naise ülesanne üsna selgelt paigas. Naine pidi hoolitsema kodu eest, sünnitama lapsi ja toetama oma meest. Kui lapsi ei olnud, siis vaadati sellele halvasti ning lastetus oli paljude silmis peaaegu nagu puudus või karistus. Agnes ja Albrecht lapsi ei saanud ning eks see jättis kindlasti oma jälje ka nende abielule.
Samas oli Agnes üsna eriline naine oma aja kohta. Ta ei olnud lihtsalt vaikne kodune perenaine. Tal oli hea ärivaist ja arvutusoskus ning ta oskas inimestega suhelda. Ta müüs oma mehe töid laatadel ja reisidel ning suutis ostjatele õiged teosed välja valida. Kohati jäi isegi tunne, et ilma Agneseta poleks Düreri looming nii laialt levinudki, sest eks tegi ta mehe äraolekul tema töödest ise tõmmiseid, et oleks, mida üldse müüa. Tänapäeval oleks sellise organiseerimisoskuse ja ettevõtlikkusega inimene vabalt mõne suure firma juht.
Raamatus näidati tolle aja elu ka laiemalt. Katk, kõrge laste suremus, pidev hirm haiguste ees ja inimeste teadmatus nakkuste levikust, olid tollal täiesti tavaline elu osa. Düreri ema oli sünnitanud väga palju lapsi, aga täiskasvanuks jõudis neist vaid väike osa. Samas inimesed ise ei saanudki sageli aru, miks haigused levivad. Käidi koos iga päev kirikutes, viibiti pikalt kinnises ruumis tihedalt üksteise kõrval ning kui linnas katk puhkes, põgeneti mujale, aidates nii haigusel hoopis edasi levida.
Huvitav oli mõelda ka sellele, kuidas tolle aja abielud üldse toimisid. Tänapäeval peetakse armastust abielu eelduseks, aga siis pandi abielud tihti paika perekondade ja vanemate käsu järgi, vastavalt seisusele või vastastikusele kasule. Armastus võis tulla hiljem või ei tulnudki. Agnes ja Albrecht jäid siiski aastakümneteks kokku ning kuigi me ei saa kunagi päriselt teada, millised nende tunded olid, siis täiesti armastuseta selline kooselu küll ei tundunud. Võibolla ei olnud see suur kirglik armumine vaid pigem vaikne harjumuslik ja toetav kiindumus, mis aastatega süvenes. Lugedes võis küll aru saada, et Agnes armastas oma meest.
Raamat andis päris hea ülevaate nii tolle aja olustikust kui ka Düreri perekonna elust. Kuigi nad ei olnud kindlasti päris tavalised inimesed oma ajastus ja olid mõnes mõttes teistest eespool, mõjus nende elu ikkagi usutavalt ja inimlikult. Sain rohkem teada nii Albrecht Dürerist kui ka naisest, kes tema kõrval väga olulisel kohal olemas oli.
