12./200. Miniatuure
Autor: Anton Hansen Tammsaare
Kirjastus: Eesti Raamat 1977
48lk./2360lk./48038lk.
Lugemise väljakutse 2026: 39. 100 aastat "Tõe ja õiguse" esimese osa ilmumisest. Loe osa, mis veel lugemata, või mõni muu Tammsaare teos
Sellega on minu selle aasta suur väljakutse tehtud!
Tammsaaret teame eelkõige tema romaanide järgi, aga ta on kirjutanud ka päris lühikesi lugusid. Selles väikeses kogumikus on neli miniatuuri, mis esmapilgul meenutavad lihtsaid muinasjutte. Tegelikult on neis aga päris palju mõtlemisainet nii inimese olemuse, soovide, armastuse kui ka elus tehtavate valikute kohta.
Kõigis neljas mõistuloos on oluline koht loodusel ja loomadel, kuid tegelikult räägib Tammsaare ikka inimestest. „Kuningas ja ööbik“ ning „Ööbik ja lilled“ käsitlevad igatsust ja ilu, aga ka seda, kui keeruline on vahel saavutada seda, mida kõige rohkem soovitakse. „Kaaren ja pojad“ puudutab vanemate ja laste suhteid ning „Poiss ja liblikas“ räägib poisist, kes ilusat liblikat taga ajades tallab märkamatult puruks lilled, mida ta imetles.
Need lood on kirjutatud rohkem kui sada aastat tagasi (ilmusid esmakordselt aastal 1915), kuid neis käsitletavad probleemid pole sugugi vananenud. Inimene tahab ikka seda, mida tal pole, ei oska alati hinnata olemasolevat ning teeb oma soovide nimel vahel päris rumalaid asju. Inimene võib mõne ihaldatud eesmärgi poole püüeldes hävitada selle, mis tal juba olemas on. Ja kui ta sellest lõpuks aru saab, võib olla liiga hilja.
Hea loo jutustamiseks pole alati vaja sadu lehekülgi. Mõnikord piisab mõnest leheküljest, et panna mõtlema. Tegelikult olid küll kõik lood juba kunagi mõnest teisest väljaandest loetud, aga tasus ikka uuesti üle lugeda.
