Läti kaasaegse luule alusepanija

2./190.  Mind ärge lugege

Autor: Eduard Veidenbaums 

Tõlkija: Contra 

Kirjastus: Jumalikud Ilmutused 2014

135lk./358lk./46036lk.

 

Eduard Veidenbaums oli läti luuletaja ja tõlkija, kes elas väga lühikese elu. Ta sündis 1867. aastal ja suri juba 24-aastaselt. Tema luule ilmus trükis alles pärast tema surma. Ometi on ta jäänud üheks tuntumaks läti luuletajaks ning tema värsse teatakse Lätis tänaseni. Eestiga seob Veidenbaumsi eelkõige Tartu. Ta tuli 1887. aastal Tartu ülikooli õigusteadust õppima ja veetis siin mitu aastat. Tartus osales ta aktiivselt läti üliõpilaste tegemistes ning oli 1888. aastal loodud läti üliõpilaste kirjanduslik-teadusliku seltsi üks asutajaid. Õpingud jäid tal haiguse ja majanduslike raskuste tõttu lõpetamata. Tartu ülikool nimetab teda tänini üheks tuntud lätlaseks, kes siin õppinud on. 

Tema luules on palju ühiskonnakriitikat, irooniat, trotsi, aga ka nukrust ja mõtisklusi inimese elu üle. Ta kirjutab inimestest, rahast, vaesusest, võimust, ebaõiglusest, silmakirjalikkusest, armastusest ja surmast. Mõnes luuletuses on ta päris terav ja isegi vihane, teises jälle kurb ja lootusetu. Ta ütleb üsna otse välja, mida arvab. Need ei ole sellised luuletused, mille puhul peab pikalt mõtlema, mida autor nüüd tegelikult öelda tahtis. 

Mulle tema luuletused meeldisid. Sattusin aga teda lugema täiesti juhuslikult. Tegin tööl ürituse, kus tutvustasin Lätit ja eriti Läti kirjandust. Vaja oli leida ka mõned luuletused illustreerimaks. Otsisin internetist ja komistasin Veidenbaumsi luuletuste otsa. Ühe lugesingi ette ja siis võtsin terve selle luulekogu lugeda. Etteloetud luuletus jäigi mu lemmikuks. 

 

Kõige üle naera ikka,
Nutt las jääda teistele,
Kui sul hea on, siis jää paika,
ja kui ei, siis sääred tee.

Sääred tee, sest paigal seistes
Roiskud nagu umbes tiik,
Küllap ilma otstes teistes
Leidub sinu rõõmuriik.

Kuid kui raha vähevõitu,
Maga vaid ja päevi loe,
Oota paradiisi sõitu,
Nõrgaks jää ja mulda poe.