Kui minevik ja olevik kokkupõrkavad

7./35. Sanatoorium

Sari: Detektiiv Elin Warner #1

Autor: Sarah Pearse

Tõlkija: Evi Eiche

Kirjastus: Helios 2022

399lk./1437lk./6433lk.

 

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 veebruar: Suletud ruumi krimka

 

Tegevus toimub Šveitsi mägedes kahetuhande meetri kõrgusel kunagises tuberkuloosisanatooriumis, mis nüüdseks on ümberehitatud hotelliks. Hotelli viib vaid üks kitsas mägitee ning juba raamatu alguses algab lumetorm, millele järgneb laviin, mis matab tee enda alla muutes ligipääsu võimatuks. Jätkuva tormi tõttu ei saa ka helikopter sõita hotelli juurde. Suurem osa seltskonnast jõutakse enne evakueerida, kuid jäävad mõned  külastajad ja hotellipersonal. Isoleeritud, kuid muljet avaldav pelgupaik kõrgel Šveitsi Alpides on viimane koht, kus Elin Warner olla tahab kuid kui tema vahepeal võõraks jäänud vend Isaac ja tolle sõbratar Laure kutsuvad teda mägihotelli kihluspeole, pole Elinil põhjust seda kutset tagasi lükata. Elin tunneb otsekohe rahutust – selles hotellis on midagi, mis teda ärevaks teeb. Ja siis kaob Laure ning siis leitakse esimene laip... Kas mõrvar on endiselt hotellis ja kes ta on? Elin üritab hakata uurima kuigi teda jälitavad tema deemonid varasemast elust ning ta on oma uurijatöös Inglismaal võtnud pika puhkuse peale viimast rasket katsumust. Ning siis hakkab selguma, et olevik ja minevik on väga tõsiselt omavahel seotud, kunagised teod mõjutavad olevikku ning sellele järgneb kättemaks, kus kannatavad vahel ka need, kes pole üldse süüdi.

Raamat oli üsna tempokas ja põnev, mitmete keerdkäikudega ning ka ajalooline osa oli huviäratav, sest ma usun, et see ei olnud väljamõeldis, vaid sellel oli reaalne ajalooline alus. Mulle meeldis ja julgen soovitada. 

Tegin, mida kästi, nii hästi, kui oskasin

19./152. Valge snaiper

Autor: Tapio A. M. Saarelainen

Tõlkija: Andreas Ardus

Kirjastus: Helios 2018

216lk./4838lk./33890lk.

Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#11) 

Selle raamatu eest tänan kirjastust Helios, kes selle mulle kinkis.

Uurimuse järgi kulus Esimeses maailmasõjas ühe sõduri tapmiseks keskmiselt 7000 padrunit. Vietnami sõjas läks tarvis juba 25000 padrunit. Sama tulemuse nimel sooritab elukutseline snaiper keskmiselt 1,3 lasku. Simo Häyhä on teada olevalt maailmas kõige enam tapnud mees - 542 surmatud vaenlast. Seda siis otseselt tapnud, iga inimest eraldi tulistades. Tapad ühe inimese - oled mõrtsukas, tapad viissada - oled kangelane. Häyhä võitles Kollaa jõe rindel Karjalas alates Talvesõja (1939-1940) esimesest päevast kuni ränga haavatasaamiseni vaid nädal enne Soome-NSV Liidu rahulepingu jõustumist. Ennastsalgav vastupanu mitmekordse ülekaaluga vastasele Kollaa ümbruses oli Soomele ülioluline nii strateegiliselt kui vaimselt. Seal sündis Talvesõja tuntumaid lendlauseid ”Kollaa kestää” – Kollaa peab vastu. Simo Häyhäst sai selle vastupanu kehastus. 

Raamatus kajastatakse selle mehe elu: lapsepõlvest, kodusest elust, kaitseliidust, jahil käimisest, raskest tööst, snaiperina tegutsemisest, haavata saamisest, tervenemisest, töörügamisest, vanadusest. Ta elas peaaegu sajandi vanaks (1905-2002), aga ega raamatus polnudki suurt midagi temast kirjutada peale tema snaiperi tegevuse. Mees elas tagasihoidlikult ja vaikselt rügades maamehe töid. Ta ei armastanud eriti rääkida sõjast. Täpsuslaskmine oli aga tal veres ja see oli üks vähestest asjadest, mis teda pani sõjast rääkima. Raamatus oli lisaks Simo eluloole ka peatükid snaiperitest, mis nõuded neile on ja millised võistlused tänapäeval toimuvad. Samuti oli peatükk Talvesõja aegsetest püssidest ja võrdlus, kuidas nendest snaiperitel lasta oli. Tänapäeval on igasugu optilisi abimehi püssidel, aga Simo laskis tavalisest raudsihikuga relvast. Lõpus on ka nimekiri maailmas enim tapnud snaiperitest, kus küll suurem osa on Teise maailmasõja aegsed NSVL kodanikud. Simo suutis aga tappa Talvesõja ajal mitmedki Punaarmee snaiprid. Raamat oli täitsa huvitav lugemine, polnud varem mõelnudki kuidas snaiper võitles ning mis tingimused tal olid. Ja kui kusagil kirjutatakse, et snaiper oli puu otsas, siis selle naeraks Simo välja, ta ei usu, et ükski snaiper saaks edukalt puu otsast lasta.