Kuvatud on postitused sildiga mütoloogia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mütoloogia. Kuva kõik postitused

Kas lohed saavad täita inimeste soove?

25./70. Viimane
Autor: Grethe Rõõm 
Kirjastus: Mugul OÜ 2025
398lk./ 5970lk./17367lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 veebruar: draakonid, lohed

See oli nüüd küll ülikiire lugemine, nelisada lehekülge sai loetud vaid mõne tunniga, käsi juba väsis ära pidevast kiirest lehekülje pööramisest. Tempo oli kogu aeg kõrge, tegevus pidev ning üllatused tulid just siis, kui tundus, et nüüd võiks korraks rahuneda. Päeval, kui Kippen päästab parima sõbra Jumi peninukkide kohutavast rünnakust, ent kukub ise kuristikku ja kaob, muutub kõik. Kas Kippen jäi ellu? Kas Jumi pääseb peninukkide käest ja miks nad teda muudkui järjest ründavad? Unistusest leida üles soove täitev lohe, saab pöörane seiklus elu ja surma peale. Maailm, kus kõrvuti inimestega elavad müütilised olendid. Väga erinevad ning erinevate soovide ning kavatsustega, erineva iseloomu ja suhtumisega inimestesse. Tegelased olid vägagi värvikad, nii inimesed kui müütilised olendid. Lohe ei olnud küll kohe algusest tegev, aga viimases kolmandikus oli ta vägagi oluline tegelane, ilma kelleta oleks palju olnud hoopis midagi muud, kui lugu nüüd oli. Jumi oli sümpaatne tüdruk, kes pidi lisaks seiklustele saama teada nii mõndagi ka enda kohta ning mitmeid kordi seisis valikute ees. Samuti seisis Kippen mitmete valikute ees. Eks see oligi parajalt endast ja maailmast arusaamise ja mõistmise raamat. Raamat kus kiht kihilt tulid erinevad maailmad ja tegelased välja. Kus inimeste maailm põrkus kokku müütilise maailmaga. Kohati oleks tahtnud nendest maailmadest ehk isegi pikemalt ja põhjalikumalt teada saada, sest hetkel jäid nii mõnedki tegelased veidi arusaamatuks, mis siis nende tegelik plaan ja soov oli ning kuidas täpselt nad selle looga haakuvad, aga eks järgmises osas ehk selgub nii mõndagi lähemalt ja hetkel tekkinud küsimärgid saavad vastused. Ja igatahes ma tahaks nüüd juba edasi seda lugu lugeda. 

Sajandite saladused paljastuvad

18./63. Hundipuu
Autor: Laura McCluskey 
Tõlkija: Piret Orav
Kirjastus: Hea Lugu 2025
400lk./3832lk./15229lk.

Lugemise väljakutse 2025:  43. Raamatus toimub tegevus tuletornis või on pealkirjas või kaanel tuletorn

Kaanel on tuletorn ja ka osa tegevusest toimub tuletornis ning see on üks oluline sündmuskoht seal. Salapärane Šotimaa saar, vana tuletorn ja tormine meri lõid kohe pingelise ja kergelt kõheda meeleolu. Lugu algab sellega, et üks noor poiss, Alan, leitakse tuletorni juurest surnuna. Kõik viitab enesetapule, aga juba esimestest hetkedest on tunda, et midagi ei klapi. Miski selles loos on lihtsalt liiga... vaikne ja liiga hästi peidetud. Saarele saabuvad uurijad George ja Richie, et juhtumit lähemalt uurida. Aga muidugi ei võta kõik kohalikud neid sugugi avasüli vastu. Saar on väike ja kinnine, inimesed justkui peidavad midagi. Igaüks tundub kahtlane, aga samas on nad kõik ka nii inimlikud. Sa ei tea kunagi, keda tegelikult usaldada. Saar ise on omaette tegelane. See on karm, metsik ja natuke müstiline. Vana legend kolmest kadunud tuletornihoidjast toob loole juurde natuke ajaloolist mõistatuse hõngu. Mulle meeldis, et tegevus oli mitte liiga kiirustav. Torm hoiab detektiivid saarel lõksus, mis annab loole lisapinget – nad ei saa kuskile minna, nad peavad kogu aeg olema kohal ja tähelepanelikud. See loob kinnise keskkonna, kus saladused ja kahtlused hakkavad aina rohkem pinnale ujuma. Ei osanud alguses sellist pööret oodata tõe päevavalgele tulemisel. Mitte ainult selle pärast, mis juhtus, vaid ka selle pärast, miks see juhtus. See pani mind mõtlema, kuidas mõnikord vanad saladused ja tegemata valikud võivad ulatuda aastakümnete taha ja mõjutada ka neid, kes pole sündinudki siis, kui kõik algas. Soovitan seda raamatut kõigile, kes armastavad põnevust, saari, vanu saladusi. Kogu aeg on midagi õhus, aga sa ei saa päris täpselt aru, mis. Ja lõpuks nagu hea krimi puhul ikka kõik tükid langevad paika. Lugu oli veidi kõhe, aga piisavalt põnev ja ettearvamatu. Tegemist on autori esikromaaniga, ma loodan, et see ei jää tema viimaseks ja järgmised tulevad sama pingelised. 

Ennemuistne põnevik

13./58. Sulid ja Sulased
Autor: Timo Talvik
Kirjastus: Eesti Raamat 2025
215lk./2441lk./13838lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 juuni: Eleri Romantšuk soovitab

See on hoogsa kulgemise ja kujundirikka keelekasutusega fantaasiaromaan, põimib Eesti rahvapärimuse ja ajaloolise õhustiku kaasakiskuvaks seikluseks. Alustuseks tundub kõik vägagi argine. Noor Kärp valvab turvaliselt turuplatsil, püüab leida vargaid ja petiseid. Ta on terase taibuga, märkab detaile, mida teised ei näe. Üks ootamatu kokkupuude viib ta maailma, mis on täis muistseid olendeid, nõidust ja maagilisi objekte. Oskuslikult loodud maailm, mis tugineb Eesti rahvapärimusele. Kohad on kirjeldatud väga visuaalselt, lugedes tekib kohe pilt silmade ette. Tegelaskond on värvikas. Mõni satub loosse ootamatult, mõni ilmub korduvalt. Ja sain selge vahe teada, mis on pisuhännal, kratil ning puugil. Lugu on tempokas ja piisavalt põnev ning keerdkäikudega. Siin on seiklust ja mütoloogiat. Esimene pool meeldis mulle rohkem, siis oli lugu nagu rohkem selge, lõpus hakkas liiga palju tegelasi tekkima, kes siis veel muutusid ja asja veidi segaseks ajasid, aga äkki siis tuleb sellele veel järg, sest tavaliselt need segasemaks minekuga raamatud lähevad veel edasi. Aga üldselt võib öelda, et mulle vägagi meelepärane raamat. 

Mis vahe on draakonil ja lohel?

3./18. Väike draakon ja lohe Moneywald
Autor: Leelo Tungal
Illustraator: Kairit Krikk
Kirjastus: AS Kalev 2006
80lk./344lk./4193lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 veebruar: draakonid, lohed

Nii kui uue kuu teemat nägin, tuli meelde, et mul oli ju kusagil ootel see Tungla raamat, mille pealkirjas olid mõlemad. Leidsin üles ja lugesin läbi. Lastefantaasiaga siis tegu, kus jõulujutus tegutsevad nii draakon kui lohe. Ühel õnnestub siis see hea tegelane olla ja teisel paha. Ja ikka see tüüpiline Grinchi jõulujutt, kus keegi üritab jõulud pihta panna ehk siis selles loos rahaks teha. Räägitakse ka kuidas Mullivaldist sai Moneywald ja kes on kommidraakon. Üks armas väike jõululooke, õnneks lugemise päeval oli korraks lumi maas, seega tuli veidi jõulutunnet lugemisse sisse. Lastele ja lastemeelsetele täitsa sobilik lugemine ning polegi oluline, kas parajasti on jõulud käes või ei. Juba autori nime nähes teadsin, et see saab olema üks kerge mõnus lugemine ja nii oligi. 
 

Nõidade missivõistlus


22./300.  Milline nõid?
Autor: Eva Ibbotson
Tõlkija: Tiia Rinne
Kirjastus: Tiritamm 2005
192lk./3229lk./51636lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 veebruar: raamat kirjastuselt Tiritamm

Musta maagia meister Arriman soovib endale järeltulijat ja korraldab seetõttu kohalike nõidade hulgas iludusvõistluse formaadis konkursi. See nõid, kes teeb kõige jubedama musta maagia-alase imeteo, saab tema naiseks. Nõidade hulgas on ka kaunis Belladonna, omamoodi tuhkatriinu, kes ka kangesti tahab kuri olla, kuid millegipärast ei tule tal ükski kuri nõidus välja, kõik loomad armastavad teda, lilled puhkevad õide ja üldse muutub maailm tema ümber tahes-tahtmata kaunimaks. Belladonna armub Arrimani esimesest pilgust ja teeb kõik selleks, et konkurssi võita. 

Hoogne, mõnus, humoorikas, kõhedusttekitav lugu nii lastele kui täiskasvanutele. Kindlasti tuleks sellest raamatust hea film, kogu tegevus on hästi filmilikult kirja pandud, pidev tegevus, maagia, samas inimsuhted või siis õigem oleks öelda nõiasuhted. Kõik tegelased on omapärased tugevalt välja kirjutatud karakterid, sellised ülevõlli tegelased. Nõialugude ja mustade nõidade paroodiat on kõvasti. Mõnus lugemine, sobib ka neile, kes nõidadesse ei usu ja neist tavaliselt ei kipu lugema. Mina nautisin mõnusat õhtut selle raamatuga. Realistidele küll ei soovita.

Kes on nõidur?

19./278. Viimane soov
Sari: Nõidur 1  
Autor: Andrzej Sapkowski
Tõlkija: Aarne Puu
Kirjastus: Varrak 2021
288lk./3249lk./48407lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 november: Raul Sulbi soovitab

Olen palju kuulnud ja lugenud sellest sarjast, aga ise kätte võtnud veel ei olnud. Seetõttu mulle meeldivad need väljakutse soovitused, et lõpuks ometigi jõuan nende raamatuteni, mida võiks lugeda, aga kogu aeg on teised ees olnud ja pole lugemislaua lähedalegi jõudnud. Õnneks see raamat nüüd jõudis. Midagi taas minule meeldivat ulmet. Seiklusulme, kus parajalt madinat, parajalt psühholoogiat, parajalt tundeid, parajalt intriige, parajalt kangelaslikkust, parajalt üleloomulikkust, parajalt nõidust ja parajalt fantaasiat. Kõike parajalt, ei midagi liiga palju või midagi täiesti puudu. Sel aastal olen avastanud mitu Poola kirjanikku ja kõik on meeldinud, kaasaarvatud see raamat ja kirjanik. Millal nüüd leida see aeg, millal edasi Nõiduri tegemistest lugeda, kuigi raamat läks üllatavalt kiiresti ja ladusalt, õhtul oli raske käest ära panna.

Rahus ja tasakaalus maailm - kas see on ulme?


16./202. Hingede aeg
Sari: Neetud taevakivi 3 
Autor: Tuuli Tolmov
Kirjastus: Fantaasia 2024
297lk./3513lk./34590lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia

Aulembi ja Säde seiklused saavad otsa. Kas neil õnnestub tuua maa peale tagasi rahu ja tasakaal. Eelmises osas Põhja nõid eksis ja Maaema peatamise katses hoopis tegi asja hullemaks ning elevate ja surnute vaheline piir kärises. Nüüd on maa täis Toonelast lahkunud kodukäijaid, külmkingi ja hingeudu. Kokkupuutel elavatega  viimased haigestuvad ja surevad. Ravi selle vastu ei ole. Kas kogu inimsugu hävib või suudavad noorukid maailma päästa ning mis on selle hind? Kolmas raamat seikluslikust etnofantaasia sarjast. Kolmest raamatust meeldis see mulle kõige enam. Kuidagi selgem ja konkreetsem oli lugu, osa tegelastest ka juba siitilmast lahkunud ning seetõttu vähem erinevaid liine kirja panna. Enam polnud ka teadmatust, mis siis maailmas ikka toimub ja millised on taevaisa, maaema, teiste jumalate, haldajate, surma ja inimeste vahelised jõujooned, tahtmised ning piirid. Palju oli Eesti mütoloogiat, aga ka Skandinaavia oma. Meeldis ka, et lõpus oli järelsõnana autor selgitanud oma inspiratsiooni allikaid, milliseid kohti pidas silmas, kui need loosse kirjutas ja kes on kes Eesti mütoloogias, keda ta kasutas antud sarjas. Raamatusari mulle meeldis, selline parajalt seikluslik, parajalt müsteeriline, parajalt reaalne, parajalt õudne. Loodetavasti maailmas ikka jääb tasakaal säilima.

Maaema on endiselt kuri


33./153.  Põhja nõid
Autor: Tuuli Tolmov
Kirjastus: Fantaasia 2021
322lk./4786lk./25098lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia

Järg raamatule Neetud taevakivi. Kuigi neetud taevakivi on hävitatud ja haldjad pole enam inimestele ohtlikud, on Maaema veel ärkvel, valmis kättemaksuhimuliselt vastaseid hävitama. Võetakse ette teekond kuulsa Põhja Nõia juurde, et leida viis, kuidas Maaemast jagu saada. Muidugi ei lähe teekond lihtsalt ja ladusalt, vaid ette tuleb palju seiklusi ja tagasilööke. Ja kes siis on see kuulus Põhja nõid? Üks surematu erivõimetega ülbik? Vähemalt sellise mulje ta kipub selles loos jätma. Raamatu ainseks on Eesti ja põhjamaade mütoloogiad. Seekord siis seigeldakse mööda Soomet üles põhja poole, läbi külma ja lume. Raamat on üsna tempokas ja isegi kui midagi väga ei toimu, siis midagi ikka toimub. Ka psühholoogiliselt tegelastel omavahel või enesesse vaadates. Muinasfantaasia maailm tundub täitsa usutava fantaasia maailmana, see ei ole liiga keerukas, aga samas on kõik nagu paigas. Tegelased on oma heade külgede ja puudustega usutavad. Ei ole, et tegelased oleks vaid head või vaid halvad, igas on mõlemat poolt. Raamatus on nii reaalsust kui müstikat, kohtutakse erinevate mütoloogiliste tegelastega, aga ka satutakse ka reaalsete orjakaupmeestega kokku. Mulle meeldis see osa rohkem kui esimene. Vaatasin ka oma päevikus, mida olen kirjutanud esimese osa kohta. Seal oli kirjas: "Kokkuvõttes oli aga ladus kiire lugemine ja kindlasti mitte halb. Arenguruumi on ja kuna raamat lõppeb nii, et aimata on järge, siis loodetavasti tuleb teine raamat veel parem. Lugeda võivad aga isegi need, kes tavaliselt fantaasiakirjandust ei loe." Seega võin küll kinnitada, et areng on toimunud ja teine osa on samuti kiire ja ladus ning täitsa hea. Kolmanda osa võtan ka varsti lugemisse kindlasti, sest vaja ju teada kuidas Säde ja Aulembi seiklused lõppevad. 

Igavikulõpulahing

3./227. Täheraua saaga
Sari: Orpheuse Raamatukogu 2022/8(66) 
Autor: Manfred Kalmsten
Kirjastus: Fantaasia 2022
122lk./650lk./49700lk.

Ulmekirjanduse väljakutse detsember: Raamat, mille autoriks on üks aasta jooksul lugemissoovitusi jaganud ulmetähtedest

Selle raamatu eest pean tänama autorit ja fortuunat, võitsin selle, aga nagu ikka igasugu väljakutsed ei ole lasknud kohe lugemisse võtta. Samas nüüd oli selle väljakutse jaoks kohe teada, mida lugeda. 

Põhjala saagade stiilis ulmejutt, kus ühele emale antakse valida kas kohe kaotada oma sündiv tütar või tulevikus on võimalus, et kaotab oma pojad. Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit, millest võivad saada vennatapusõja tööriistad. Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud. Jumalad on läbi mütoloogia ajaloo olnud need, kes tavainimestega manipuleerivad ja omi ihasid ning võimu nende peal väljamängivad. Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, kohati verine, aga milline põhjala saaga siis ei olnud verine või sõjaline? Samas on see raamat ka emaarmastusest. Olid jumalded ja nende lapsed Heleden ja Harlahal lõid koos maailmu ja pöörasid siis omavahel tülli. Kuid kui need kõrgemad olendid mütoloogilises maailmas omavahel tülli lähevad, siis kannatavad need alamad olendid ehk inimesed, keda on sageli väga kerge ümber sõrme keerata ja kui nad on veel piisavalt ambitsioonikad ja ahned, siis seda kergem veel on nendega mängida, neid motiveerida tegutsema just nii, nagu kõrgem olend seda soovib. Minu jaoks oli vaatamata verisusele üpris kerge lugemine ja põnevust oli ka, et kuidas see ikkagi lõppeb ja ehk ikka veresidemed inimeste vahel on tugevamad kui jumalad...