Õppimine on eriti vajalik eakamatele – see on vaimse tervise tugisammas

Vananev ühiskond. Foto on illustreeriv. Foto: Liis Treimann

Loe artiklit Postimehest

Daire Lüüs, Triin Mitt

23. jaanuar 2024, 17:19

• Novembris esines Tallinna Ülikoolis Saksamaa täiskasvanuhariduse instituudi teadur Susanne Lattke.
• Kõrghariduse omandanud inimesed on õppimisaltimad ka vanemas eas.
• Digitaalne õppimine oli keeruline neile, kes sellega esimest korda kokku puutusid.

Teame, et mõnekümne aasta pärast on iga neljas eestlane 65-aastane või vanem. Kas vanemaealiste osakaalu suurenemine võiks tuua kaasa ka ühiskonna intellektuaalse küpsemise ja elutarkuse kasvu, küsivad TLÜ Haapsalu kolledži magistrandid Daire Lüüs ja Triin Mitt õppekaval «Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas».

Vananeva ühiskonna all mõistame käesolevas artiklis demograafilist rahvastiku vananemist. Kui heita pilk numbritele, on statistikaameti prognoosi kohaselt Eestis 2035. aastaks 65-aastaste ning vanemate inimeste osakaal 25 protsenti ehk iga neljas inimene on pensioniealine. Kui vanemaealistel on lai kogemustepagas, mitmekülgne elutarkus ja enesekindlus suhtlemisel, kas need positiivsed vanemaealisusega kaasnevad omadused kanduvad üle ka ühiskonnale? Kas meie vananev ühiskond on tark ühiskond?

Vestlus Susanne Lattkega

Õppimine on vaimse tervise jaoks oluline igas vanuses, kuid vanemaealistele on see eriti vajalik. Õppimine pakub võimalust omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis aitavad elus toime tulla. See aitab püsida aktiivsena, tunda end väärtuslikuna ning pakub võimalust suhtlemiseks nii tuttavate kui võõrastega. Kõik see aitab hoida ja toetada vaimset tervist.

Novembris Tallinna Ülikoolis toimunud rahvusvahelisel hariduse ja elukestva õppe konverentsil esines Saksamaa täiskasvanuhariduse instituudi teadur Susanne Lattke, kelle uurimisvaldkonda kuuluvad täiskasvanute koolitajate professionaalsus, Euroopa Liidu elukestva õppe poliitika ja rahvusvaheline koostöö. Meil oli võimalus temaga nendel teemadel vestelda.

Täiskasvanuharidus on mõeldud täiskasvanud õppijale, kes soovib oma teadmisi täiendada nii tööalaselt kui ka puhtalt oma huviks. Täiskasvanuharidus on oluline osa elukestvast õppest, mis võimaldab inimestel omandada uusi teadmisi ja oskusi kogu elu jooksul.

Lattke sõnul ennetab ja pehmendab hariduse omandamine elukaare jooksul tekkida võivaid probleeme ning suunab üleüldiselt parema elukvaliteedi poole. Ühtlasi nendib ta, et nooremas eas kõrghariduse omandanud inimesed on õppimisaltimad ka vanemas eas. «Täiskasvanuharidus on oluline just nüüd – globaliseerumise, demograafiliste muutuste ja tehisintellekti ajastul. Võtame näiteks valeuudised – inimestel on vaja arendada kriitilist mõtlemist, et analüüsida infot, mis meieni jõuab,» ütleb Lattke.

Uute teadmiste omandamine aitab kohaneda kiiresti muutuva maailmaga, erinevate poliitiliste ja ühiskondlike muutustega. Digiajastul on üldoskuste täiendamine eriti oluline. Õppimine on elukestev protsess, mis algab lapsepõlvest ja kestab kogu elu. Õpitakse siis, kui tahtmine või vajadus tekib. Õppida võivad nii noored kui vanad. Ka õppimise motivatsioon võib olla erinev.

Lattke sõnul peaks täiskasvanuharidus olema kättesaadav kõigile, olenemata vanusest või sotsiaalsest taustast.

Digitaalne õpe

Covid-19 pandeemia ajal, kui ei olnud võimalik isiklikult kohtuda, hakkasid Saksamaa õppejõud kasutama rohkem digitaalseid õppevahendeid ka selleks, et jõuda vanemaealiste õppijateni. Digitaalne õpe võimaldas vanemaealistel õppida mugavalt oma kodus ja oma tempos. Eriolukorras selgeks õpitud trikid on õppemeetodeid mitmekesistanud ning digivahenditega sügavamat sõprust sõlminud vanemaealised omandasid vajalikke oskusi, mis leiavad edaspidi igapäevast kasutust.

Ka Eestis asendati füüsilised loengud ja töötoad suures osas digitaalsetega, mis muutis täiskasvanuhariduse kättesaadavamaks ka inimestele, kes ei ela linna lähedal või kellel ei ole aega või võimalust osaleda traditsioonilistes õppevormides.

Digitaalne õppimine oli keeruline neile, kes sellega esimest korda kokku puutusid. Aja möödudes ning juhendajate toetusega vanemaealised kohandusid. Raamatukogud hakkasid pakkuma tuge digitaalse õppimise jaoks. See hõlmas tehnilist tuge, nõuandeid ja juhendamist. Spetsiaalsed õppeprogrammid aitasid vanemaealistel inimestel oma õppevajadusi paremini rahuldada. Paljud täiskasvanud on avastanud, et õppimine on lõbus ja rahuldust pakkuv tegevus, mida nad saavad teha igas vanuses.

On valdkondi, mida praegused vanemaealised omal ajal koolis kindlasti ei õppinud, kuid mida läheb täna vaja iga päev, sealhulgas digitehnoloogia ja küberturvalisus. Sama kindel on ka, et praegused 30-aastased ei oskagi ette kujutada, milliseid oskusi läheb neil vaja kolmekümne aasta pärast. Harjumus õppida on see, mis aitab uutes tingimustes kohaneda. Meie vanemaealised on üha enam huvitatud täiendkoolitustest ja elukestvast õppest. Statistikaameti andmetel osales 2022. aastal erinevates täiendusõppe programmides 63 protsenti Eesti täiskasvanutest.

Õppimise väärtus

Jaanuari esimesel nädalal toimus Kaereperes Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži magistriõppekava avalik õppepäev. Tudengid esitlesid põlvkondadeülese koostöö projekte, mille abil kaasata kogukondade võrgustikku senisest enam vanemaealisi.

Üks põlvkondadeülese koostöö projekt on pensioneerumisega seotud toetuskogukonna loomine, kus tudengid jagavad oma teoreetilisi teadmisi ja annavad infot võimalike toetuste, tugisüsteemide, õppevõimaluste ja muu vajamineva kohta neile, kes on siirdumas pensionile. Vanemaealised omakorda jagavad pensioneerumise väärtuslikke kogemusi, mis aitab tudengitel oma töö väljundeid fokusseerida.

Öeldakse, et vanusega kaasneb tarkus. Kas see on lihtsalt levinud ütlemine, mida oleme harjunud kasutama, või on see tõesti nii, et vanusega muutuvad inimesed targemaks?

«Üldistada on keeruline, kuid vanemaid inimesi iseloomustab tihti elukogemusest tulenev tarkus. Vananemine toob endaga kaasa teatud lõõgastumise ning avatud ja positiivse suhtumise,» sõnab Lattke. Elukogemus on see, mis annab inimesele võimaluse mõista maailma sügavamalt ja õppida ka vananemisest endast.

Õppimine loob suhteid ja hoiab neid. Enesetäiendamine aitab vanemaealistel teistega suhelda ja tunda end osana ühiskonnast. Suhtlemine ja gruppi kuulumine vähendavad üksildust ja toetavad vaimset tervist ning üldist heaolu. Seetõttu võib järeldada, et õpihimuline elanikkond on ka targem. Mida targem on elanikkond, seda targem on ka kogu ühiskond.

Väärikas vananemine - müüt või tegelikkus?

17./204.  Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus
Autorid: Taimi Tulva, Indira Viiralt 
Kirjastus: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus 2003
96lk./2964lk./44230lk.

Väljakutse punktiir2023 veebruar: Elav teadus (#10)

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #6 (vabatahtlik)

Selles raamatus on artiklid gerontoloogia (teadus vananemisest) teemadel. Ja teadagi inimene ei saa kuidagi vananeda kui ta elus ei ole, seega on gerontoloogia täitsa elav teadus, eriti veel arvestades seda, et kogu maailma elanikkond vananeb väga kiiresti ning eakate arv võib jõuda peatselt veerandini kogu maailma elanikkonnast. Kuna õpin hetkel just vananemisega seotud erialal, siis püüan ka juurde lugeda erinevaid raamatuid sel teemal. Kuigi see raamat on välja antud 20 aastat tagasi, siis kõik see, mis seal kirjas, kehtib täiesti ka tänapäeval. Tundub, nagu need stereotüübid ei taha kohe kuidagi muutuda. Ennast huvitas seal toodud teemadest just eriti vanemaealiste õppimine ja õpetamine, kuna sellega olen ka oma töös tihedalt kokku puutunud. Ikka jääb küsimusi, kas ja kui palju peaks vanemaealised õppima. Mis on need motivaatorid, mis panevad teda õppima? Mida peab õpetaja arvestama kui tal on vaid vanemaealiste grupp või siis, kui on erinevas eas täiskasvanute õppegrupp? Kuidas oleks kõige efektiivsem vanemaealisi õpetada? Ja kas neil ongi üldse vaja õppida? Mis teie arvate?

Vananemine kogukonnas ja kogukonnata

9./181. Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele

Autorid: Kai Saks, Toivo Maimets, Riin Tamm, Raivo Uibo, Mati Pääsuke, Tiia Tulviste, Annely Soots, Luule Sakkeus, Tiina Tambaum, Marju Medar, Taimi Tulva, Anne Murov

Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus 2016

460lk./1354lk./39688lk.

Lugemise väljakutse: 35. Antoloogia (ükskõik, kas siis nt mingi perioodi, regiooni, žanri või teema kaupa koostatud)

Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #1 (kohustuslik)

Uurisin esmalt wikist, mis siis täpselt see antoloogia on. "Antoloogia ehk valimik on valitud tekstide kogu, mis on koostajate poolt koondatud kui teatavat valdkonda esindav parim valim. Antoloogiad võivad esindada ka mingi teadusharu parimate tekstide valimit." Seega on lisaks õpikule see raamat ka antoloogia, sest siia on koondatud gerontoloogia parimate asjatundjate asjalikumad tekstid. Gerontoloogia ehk vananemisteadus on bioloogia haru, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. Järgmised kaks aastat hakkab mu lugemislaual olema hulganisti raamatuid, mis on seotud vananemisega või kogukonnaga või vananemisega kogukonnas või kogukonnatööst vananevas ühiskonnas. Esialgu üritaks neid siis veel lugemata väljakutsete punktide alla ka kuidagi paigutada. 

Lugesin just Aivar Mäe artikli pealkirja, see meeldis sedavõrd, et artiklit ennast ei hakanudki lugema: „Kui sa oled juba päikeseloojangueas – nimetame seda nii, siis pead hakkama midagi täiesti uut õppima.“ Mina ennast selles eas olevaks veel ei tunne, aga eks ma olen ka mitu aastat noorem veel ning paraku meestele saabub see päikeseloojang enamasti varem ka kui naistele. Täiesti uude valdkonda aga sisenesin selle aasta alguses ja nüüd seoses sellega hakkasin ka seda uut asja õppima. Õppima kuidas seda päikeseloojanguiga meeldivamaks muuta kuidas seda pikendada tervemana elatuna. Eriti kuna eakate inimeste osakaal rahvastikus üha suureneb, jõudes mõnede aastate pärast 25%ni rahvastikust. Kõigest sellest räägib ka see raamat. Mida me saame teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas? Kas ja kuidas peaks eakad inimesed õppima ja miks see vajalik on. Põlvkondade vaheline õpe ja koostöö. Laialdast sihtrühma silmas pidades on püütud eriala probleemid lahti seletada nii, et need oleksid mõistetavad ka tavalugejale ja õppijale. Kuna raamatus on väga paljude erialaspetsialistide peatükid, siis on nende stiilid kõrvutatavad. Eks teemad ole ka erinevad ja mõnda valdkonda ongi raskem tavainimese keeles selgitada kui teist, aga ikka oli erinevate autorite peatükke väga erinev lugeda. Mõni kasutas palju spetsiifilisi sõnu, teine seletas lahti lihtsalt ja arusaadavalt. Mõnda lugesid ja närisid, teine oli nii huvitavalt ja ladusalt kirjutatud, et ei märganudki kui peatükk läbi. Eks mõnda peatükki sealt raamatust tuleb veel korduvalt lugeda kuna on mitmes aines kohustusliku kirjanduse osa. Eestis on vananemise ja kogukonnatöö alaseid raamatuid üpris vähe kirjastatud, enamus kirjandust on kahjuks vaid inglise keeles.