Selle jooksul loetud:
* 54 raamatut
* 12646 lehekülge
* 14 riigi autorid
* vanim raamat 1880
* uusim raamat 2023
* kehvem raamat sai hindeks 4
* parimad raamatud sai hindeks 10 (8 raamatut)
* keskmine hinne 7,9
Blogi raamatutest, teatrist, kinost, näitustest, muudest tegemistest
* keskmine hinne 7,9
Lugemise väljakutse 2023: 41. Raamat sarjast "Varamu"
Esimeses osas vabaneb Therese kohtu alt kuna ta mees tunnistab tema kasuks ning seega kuritöö alust ei ole. Kuigi ka mees teab, et naine üritas teda mürgitada. Edasi saab lugeja vaikselt aimu, mis sellise olukorrani naise viis. Järgneb vaimne ja füüsiline surve. Teises osas elab naine Pariisis. On möödunud 15 aastat ajast kui ta lõpetamise tõttu kohtust vabanes ja arvas, et nüüd on ta lõpuks vaba. Kuid ta ei osanud arvata, et ees ootas teda hulleim vangla... omaenda teo vangla, millest enam põgenema ei pääse.
Autori psühholoogipilku paelub naine, kes provintsikolka kodanluse julmale ja alatule perekonnaterrorile veelgi julmemate vahenditega vastu astub. Thérèse'i deemonlik mõju toob hukatust kõigile, kes selle kiirgusse satuvad. Võime teravapilgulise kõrvalseisjana jälgida oma pahelise loomuse ja armastust januneva südame konflikti.
Raamatud on kirjutatud 1927 ja 1935. Aga ka tolle aja kohta oli raamatus mu arust ikka inimese vanusega väga imelikud lood. Hea küll, esmane, kus noor neiu leidis, et 29.aastane mees on rauk, sellest võib ju veel aru saada, aga teises raamatus, kus Therese oli neljakümnendates, siis rõhutada tema vanadust ja sellest tulenevaid kehalisi nõrkusi, oli mu arust nüüd küll liig. Hea küll, kaasnev südamehaigus ja vaimuhaigus, aga ta polnud ju mingi vanaeit, nagu teda seal raamatus kujutati. Urr.
Esimene osa läks küllaltki aeglaselt ja vaevaliselt, tegelikult otseselt seal ju midagi ei toimunud ka. Teine osa oli juba kiirem ja soravam lugemine, aga eks seal veidi oli rohkem liikumist kuigi tegevust oli vähe. Siiski rohkem vestlusi kui arutlust. Kokkuvõttes mitte just päris minu maitse, aga lugeda kõlbas küll.
Aga selle raamatuga sai nüüd mu lugemise väljakutse 2023 suur väljakutse loetud! Hip-hip-huraa! Korraks juba ei uskunud küll, aga tehtud sain! Üheksas aasta järjest siis tehtud see.
Õpetasin tehisintellekti joonistama põlevat tikku, mil leegi asemel on vesi |
pildid: tehisintellekt |
Lugemise väljakutse 2023: 7. Appi, tellis! Ehk selles raamatus on rohkem kui 700 lehekülge
Verivorst ja seapraad. Vampiirid ja libahundid. Jõulud ja raamatud. Veri vampiiridele. Siga huntidele. Vorst, praad ja raamatud jõuludeks mulle. Ma vist ikka pole selle sarja fänn, sest esimese osa lugesin 2018 ja teised kaks 2020. Ma ei tea kui kaua oleks selle neljanda osaga veel läinud, aga kui kuu alguses tundus mulle, et suur väljakutse jääb sel aastal esmakordselt tegemata, siis natuke enne jõule hakkas tunduma, et see on siiski täitsa tehtav. Aga selleks oli vaja kõige pealt leida seitsmesaja leheküljeline raamat, mille lugemisele ei kuluks rohkem kui kaks päeva... Ja õnneks selline raamat vaatas mul kodus riiulis ilusti vastu ja nii sattusidki mu jõuluaja kaaslasteks vampiirid ja kujumuundajad hundid. Ja raamat sai loetud nii umbes pooleteise päevaga. Nüüd veel jäänud kaks raamatut lugeda ja siis võib aastale joone alla tõmmata.
Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.
Tegelikult see raamat sarjast oli minu jaoks kõige tegevuserohkem ja põnevam. Vahepeal täitsa juba ootasin, et mis pöördeid ja käändeid nüüd kirjanik on välja mõelnud. Oli piisavalt põnevust, kirge, intriige ja verd. Muidugi ulmelist fantaasiamaailma oli selles osas ikka väga palju, kirjanikul oli ikka hea fantaasia küll seda sarja kirjutades, peab mainima. Tegelikult ma isegi vist saan aru, miks noored seda raamatut neelasid ja fännasid. Kui ma oleks ka teismelises eas, siis ehk oleksin ka seda teinud. Nüüdses vanuses ütleks, et jah, täitsa tore ja põnev raamat oli paariks päevaks lugeda, aga rohkem küll mitte. Selle aasta fantaasia norm käes, loeks nüüd realistlikumaid raamatuid edasi.
Taustapilt tehisintellekt |
Taustapilt: tehisintellekt |
Lugemise väljakutse 2023: 16. Ukraina kirjaniku raamat või raamat Ukraina kohta
Kolm sõpra, Danko, Zirka ja Fabian elavad Rondo linnakeses, imelises paigas, kus valitseb rahu ja harmoonia . . . kuni sinna saabub Sõda. Danko, Zirka ja Fabian ei ole inimesed, üks sõpradest on helendav ja näeb välja kui elektripirn, teine õhupallikoer ja kolmas paberist origami lind. Ka Rondo ei ole maapeal asuv linna, vaid kusagil mujal planeedil olev koht. Keset linna on talveaed, kus kasvavad laulvad lilled. Kui tuleb Sõda, siis muutub kogu maailm mustadesse toonidesse ning lilled vaikivad... Aga ükski Sõda ei saa kunagi tulla võitjaks ja nii ka selles raamatus. Aga kuidas see õnnestus, seda peab juba raamatust lugema. Esialgsed laulvad lilled ei olnud moonid. Moonid tulid alles pärast ja raamatus oli ka öeldud põhjus, miks just moonid. Kuna ma sellest ei teadnud, siis uurisin veidi internetis ja leidsin sellise artikli:
Iga novembrikuu algul tärkavad punased moonid kanadalaste rinnas. See
aastakümnete pikkune tava on Kanadas juurdunud, kuid vähesed on
teadlikud selle saamisloost.
Enamus kanadalasi tunneb ka hästi luuletust „In Flander's Fields“,
sest selle luuletuse sõnad leiame Kanada 10-dollarisel rahatähel. See
on samuti üks väheseid luuletusi, mida koolides noortele tutvustatakse.
Poeemi esimesi ridu ja tema autori, kolonel-leitnant John McCrae nime
tunnevad nii kanadalased, inglased, prantslased kui ameeriklased.
Luuletuse kirjutas McCrae Ypres'i läheduses, kus ta teenis arstina
sidumispunktis. 1915. a mais mattis ta seal oma langenud sõbra, leitnant
A. H. Helmeri Ottawast. Hingeliselt murtuna vaatas ta sidumispunkti
kõrval asuvat hauda, kus vaikses tuules hõljusid moonid ning kasutas oma
puhkeajast 20 minutit kõnealuse luuletuse loomiseks, mis ilmus esimest
korda trükis 8. detsembril 1915 ajakirjas Punch Inglismaal. Need
luuleread haarasid lugejate ja kuulajate hingi ning McCrae sõnadest
sündis lahingutes langenud sõdalaste tunnusmärk.
Luuletusega „In Flander's Fields“
tutvus ka YMCA-s töötanud ameeriklanna Moina Michael 1918. aastal.
Loetust emotsionaalselt mõjutatuna lubas ta endale, et kannab alati
punast mooni omapoolse austuse ja tunnustuse sümbolina langenutele
sõdalastele. Kaks aastat hiljem Ameerikat külastanud prantslanna Madame
Guerin tutvus seal punase mooni tähendusega ning koju naastes hakkas
käsitsi valmistatud punaste moonide müügist laekunud summadega toetama I
maailmasõja piirkonna vaeslapsi.
Innustatuna nende kahe naise
tegevusest otsustas Kanada Sõjaveteranide Liit 1921. a võtta punase
mooni kasutusele oma mälestuspäeva sümbolina. Tänapäeval meenutatakse
punase mooniga sõjatandritel langenud 117.000 Kanada sõdurit.
Piirkonnas, kus McCrae kirjutas oma luuletuse, toimus 9. aprillil 1917
Kanada sõjaväe rünnak. Rasketes lahingutes saavutati võit, kuid veelgi
enam — nendes võitlustes tärkas Kanada rahvuslik iseteadvus.
Punased moonid ei ole piirkonnale iseloomulikud igal aastal õitsvad
lilled. Juba Napoleoni sõdade ajal märgati, et sõjatandritel tärkasid
järgmisel aastal punased moonid, mis katsid tihedalt lahingupaiku. Ja
nad õitsesid vaid ühe aasta. Rahvasuus ühendati need õitsemised langenud
sõdalaste hingedega.
Teadlased selgitavad, et kahuritules
ülesküntud pinnas segunes sügavamal asuva lubjakiviga, mille tulemusena
mooni seemned taas tärkasid. Kuid sellel kainel teaduslikul selgitusel
puudub kahjuks hingeline aspekt. Punased mooniõied meie rinnas räägivad
siiski edasi nii langenud sõdalaste hingedest kui ka meie austusest
vabadusvõitlejate vastu.
Tallinna raekoja joonistas Tehisintellekt |
Lugemise väljakutse: 45. Raamat, mille kaanel on raamat(ud) või raamaturiiul(id)
Tallinna oma jõulujutt, kirja pandud küll Ida-Virumaal. Kass meelitab pisikese tüdruku Tallinna Raekojaplatsil asuvalt jõuluturult muinasjuttu, kus kuri nõid külmutab inimeste südameid mängides inimeste ahnuse peale. Kuid on jäänud veel mõned, keda nõid pole kätte saanud ning tüdruku abiga pääseb jõulutaat taas linna ning jõulud on päästetud ning nõid hukatusse saadetud. Lugu on lühike, aga põnevalt ja ladusalt kirja pandud ning oma kodumaine peale kauba. Lisaks jutule on raamatus ka autori väga ilusad pildid. Soovitan lugeda ja lastele jutustada, siis teate, mida teha kui jõulukuuse alt üks valge-mustakirju kass teid raekotta meelitama hakkab... Sest eks neid kivist südamega tegelasi ole ka tänases Tallinnas, mitte ainult muinasjutus. Aga üks väike heategu või rõõm kellelegi teisele ja tehke seda veel nii, et saaja ei teaks, kellelt kingitus tuleb, siis ei teki tal tänuvõla tunnet ning saab oma heateo järgmisele edasi suunata. See muudab teie südame kivistumisele vastupidavamaks, sest see on täis rõõmu, mida ta näeb teise silmadest ja südamest.
Taustapilt: tehisintellekt (muditud minu poolt) |
Lugemise väljakutse 2023: 1. Täiesti uus! Raamat, mis ilmub 2023.aastal.
Siia teemasse siis juba mitmes raamat. Sel aastal jääb suur väljakutse lõpetamata, mõned teemad ei kutsu kohe kuidagi lugema ja selle asemel kipuvad järjest lugemise uued krimkad hoopis. Võtan siis seekord lõdvemalt ning loen seda, mis hetkel tundub, et sobib. Ju see taas õppimise esimese semestri arvestuste pinge vajab kõrvale lõõgastumiseks lihtsamat ja kriminaalsemat lugemist.
See raamat oli nüüd küll hästi kiire sutsakas. Ladusalt kirjutatud ja ei saanud õieti lugema hakatagi kui juba otsa sai. Täielik muhekrimi raamat. Uurijate paar on ka parajalt muhedad. Enam vähem isegi usutav lugu. Ja mõrvari tuvastasin siiski enne raamatust teada saamist kuigi kahtlustasin veidi teist pereliiget juba jupp aega varem. Kes kerget ja kiiret ilma otsese vägivallata lugu soovib lugeda, sellele soovitan. Selline klassikaline inglise muhekrimi. Huvi pärast tekkis küsimus, palju inimesi mõrvatakse Inglismaal igal aastal päriselt ja palju raamatute lehekülgedel?
Cherringham on vaikne küla Cotswoldsis. Seal ei juhtu kunagi midagi või vähemasti paistab see nõnda, kuni ühel hommikul leitakse jõest naise surnukeha. Politsei kinnitust mööda on tegemist traagilise õnnetusega. Aga kas see vastab tõele? Sarah usub, et juhtunu taga peab olema midagi enamat. Ta leiab partneri Jackis, endises New Yorgi mõrvauurijas, kes on valmis asuma koos temaga juhtumit lahendama. Nad avastavad peagi, et asi pole nii lihtne, kui politsei sooviks ... See on esimene kuritegu, mida Sarah ja Jack, kõige ootamatumad partnerid, ühiselt uurivad.
Lugemise väljakutse 2023: 17. Luule, seda ma küll ei loe! Aga loe vabal valikult üks luuleraamat…
No tegelikult ma ikka vahel loen seda luulet ikka, sel aastal olen lugenud küll vähe, sest pole olnud aega muude väljakutsete vahele lugeda ja eelmise aasta detsembris sai peaaegu kõik kodus olnud luuleraamatud isikliku advendikalendri väljakutse raames läbi loetud.
Aga ikka ma võin öelda, et mulle meeldib riimis luuletused kordi enam kui need riimitud ja rütmitud vabavärsid. Selles raamatus paraku olid aga peaaegu kõik just need riimitud ilmutised. Ja ausalt öeldes järgmisel päeval enam ei mäleta ei nende luuletuste sisu ega isegi mitte emotsioone. Seega järgmine kord tuleb ikka enne rohkem vaadata sisu, mitte võtta esimene ettejuhtuv. Kuna kaanepilt on üpris ilmetu, siis lasin tehisintellektil pealkirjast lähtuva pildi joonistada.
Lugemise väljakutse 2023: 31. Raamat, kus on võlurid või nõiad
Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga.
Pole varem väikesest lohest lugenud, kuigi neid raamatuid olen näinud küll. Ikka päris mitu raamatut selles sarjas. Eelkooliealistele ja algklassi lastele lõbusad ja veidi õpetlikud lood. Seikluslik fantaasialugu kuidas päästeti Pudelimaa kurja ja iseka võluri käest. Mõne selle sarja raamatu võiks isegi veel lugeda.
Lugemise väljakutse 2023: 14. Raamat, mis on avaldatud kirjanikupalka saades
Raamatus on kolmteist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Kõik lood on erinevad, kõige rohkem meeldis mulle "Ilus päev". Mõnede lugude point jäi mulle veidi arusaamatuks. Kuigi ma ei armasta lühikesi jutte, ikka eelistan sellist pikka lugu, siis pean ütlema, et täitsa loetav oli ja sobisid hetkel mingite lühemate aukude täiteks vägagi hästi.
Lugemise väljakutse: 5. Üks raamat "Mirabilia" sarjast
Autoõnnetuses vigastatud, sügavasse koomasse langenud mees, kelle isikut ei suudeta kindlaks teha, viiakse palatisse 127. Mehel pole dokumente, samuti puuduvad tal sõrmejäljed, tema nägu on kohendanud ilukirurg. Politsei kahtlustab, et mängus on maffia. Salapärane patsient satub põetaja Carole Massoni hoole alla, kes tunneb mehe vastu suuremat huvi, kui isegi tahaks tunnistada. Meelemärkusele tulnud, ei mäleta vigastatu midagi ega kedagi, kuid siis hakkab ta mälu taastuma väikeste kildude haaval. Kuid kas kõik, mis meenub on ikka õige? Kes ma olen, kui ma ei mäleta, kes ma olen? Või kui ma mäletan, et olen keegi, aga keegi teine väidab, et ma ei ole see, vaid tema on? Kui ma ei mäleta, et ma oleks see, aga teised väidavad, et ma olen? Kui veel lisaks keegi ei ole kindel, et kas ma ikka ei mäleta või ma lihtsalt teesklen ja valetan, et ma ei mäleta? Üks üsna segane ja keeruline lugu, aga lugeja saab selles selgust ikka küllaltki alguses, kui tegelastel endil ei ole veel midagi selge. Loo teebki põnevaks, et kuidas keegi seda usub või ei usu ja kes kellega kuidas mängib või manipuleerib. Loos on väga mitmeid harusid, aga nagu ühele õigele raamatule kohane, siis lõpuks saab kõik selgeks ja õiglus võidab. Täitsa põnev lugemine oli, mis siis, et juba üsna varakult sai jaole, kes on siis õige mees ja kes valetab. Aga põnev oli ikka lugeda, kuidas said ka asjaosalised teada, kes on kes ja kuidas see lugu tegelikult oli. Kuna on kriminull, siis ilma laipadeta see lugu ei möödu. Üpris põnev leid, julgen soovitada.
10./197. Kuidas mägrapoiss mesilasi üle luges ehk metsalood
11./198. Mutijahi päev ehk õuelood
Lugemise väljakutse: 35. Antoloogia (ükskõik, kas siis nt mingi perioodi, regiooni, žanri või teema kaupa koostatud)
Isiklik: "Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas" lugemised #1 (kohustuslik)
Uurisin esmalt wikist, mis siis täpselt see antoloogia on. "Antoloogia ehk valimik on valitud tekstide kogu, mis on koostajate poolt koondatud kui teatavat valdkonda esindav parim valim. Antoloogiad võivad esindada ka mingi teadusharu parimate tekstide valimit." Seega on lisaks õpikule see raamat ka antoloogia, sest siia on koondatud gerontoloogia parimate asjatundjate asjalikumad tekstid. Gerontoloogia ehk vananemisteadus on bioloogia haru, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. Järgmised kaks aastat hakkab mu lugemislaual olema hulganisti raamatuid, mis on seotud vananemisega või kogukonnaga või vananemisega kogukonnas või kogukonnatööst vananevas ühiskonnas. Esialgu üritaks neid siis veel lugemata väljakutsete punktide alla ka kuidagi paigutada.
Lugesin just Aivar Mäe artikli pealkirja, see meeldis sedavõrd, et artiklit ennast ei hakanudki lugema: „Kui sa oled juba päikeseloojangueas – nimetame seda nii, siis pead hakkama midagi täiesti uut õppima.“ Mina ennast selles eas olevaks veel ei tunne, aga eks ma olen ka mitu aastat noorem veel ning paraku meestele saabub see päikeseloojang enamasti varem ka kui naistele. Täiesti uude valdkonda aga sisenesin selle aasta alguses ja nüüd seoses sellega hakkasin ka seda uut asja õppima. Õppima kuidas seda päikeseloojanguiga meeldivamaks muuta kuidas seda pikendada tervemana elatuna. Eriti kuna eakate inimeste osakaal rahvastikus üha suureneb, jõudes mõnede aastate pärast 25%ni rahvastikust. Kõigest sellest räägib ka see raamat. Mida me saame teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas? Kas ja kuidas peaks eakad inimesed õppima ja miks see vajalik on. Põlvkondade vaheline õpe ja koostöö. Laialdast sihtrühma silmas pidades on püütud eriala probleemid lahti seletada nii, et need oleksid mõistetavad ka tavalugejale ja õppijale. Kuna raamatus on väga paljude erialaspetsialistide peatükid, siis on nende stiilid kõrvutatavad. Eks teemad ole ka erinevad ja mõnda valdkonda ongi raskem tavainimese keeles selgitada kui teist, aga ikka oli erinevate autorite peatükke väga erinev lugeda. Mõni kasutas palju spetsiifilisi sõnu, teine seletas lahti lihtsalt ja arusaadavalt. Mõnda lugesid ja närisid, teine oli nii huvitavalt ja ladusalt kirjutatud, et ei märganudki kui peatükk läbi. Eks mõnda peatükki sealt raamatust tuleb veel korduvalt lugeda kuna on mitmes aines kohustusliku kirjanduse osa. Eestis on vananemise ja kogukonnatöö alaseid raamatuid üpris vähe kirjastatud, enamus kirjandust on kahjuks vaid inglise keeles.