Rottide hirm jõetunnelis

9./54.  Elukas

Autor: Silja Aldudóttir 

Tõlkija: Andry Arro

Kirjastus: Nordur 2024

156lk./ 1547lk./12944lk.

 

See raamat oli nüüd küll üks paras laste õudukas. Tekst isegi mitte niivõrd kui need pildid. Aga ega siis kõik lasteraamatud ei peagi olema roosavahulised. Just need lastaraamatud, mis mõeldud tüdrukutele ja see raamat oli tüdrukute raamat. Peategelaseks tüdruk, mitte elukas, nagu pealkirjast võiks järeldada. Üks üsna üksiklane tüdruk, kes kogeb koolikiusamist. Tüdruk, kes pigem põgeneb oma sisemaailma ja raamatumaailma. Elukas oli ka, aga tema ei tundunud kohe mitte üks raas realistlik tegelane olema ja realistlikult käituma. Suuremas osas siis. Tegelikult mulle tundub, et see on pigem selline raamat, mille lugedes on ühed mõtted ja tunded ja ehk isegi ei tundu väga köitev olema, aga hiljem kisub ikka mõtlema ning kusagilt sisemisest kihist hakkab midagi rohkem köitma ja järele mõtlema panema. Täiskasvanute ja laste maailmade kokkupõrge, asjade paremaks pidamine läbi erinevate ajastute ja arusaamade, laste omavahelised suhted ja kokkupõrked, loodus ja loodushoid, erinevad inimesed ja elukad meie maailmas. Üldiselt mulle pigem see raamat meeldis, kui ainult neid jubedaid joonistusi seal poleks olnud. 

Mis on piiriks oma lapse kaitsmisel kiusaja eest?

14./134. Paari kättemaks

Autor: Daniel Hurst

Tõlkija: Ülle Jälle

Kirjastus: Ersen 2024

216lk./2422lk./22734lk.

Vahel satuvad iseenesest mõned raamatud kätte, ilma et oleks plaan neid lugeda või keegi soovitaks. Juhtus, et oli vaja tunnike aega parajaks teha kedagi oodates ning kõige paremaks kohaks selleks oli rahvusraamatukogu. Uudiskirjanduse riiulit uurides nägin kohe seda raamatut, vaatasin, et koolikiusamisest ja panin tagasi. Kui olin kõik läbi vaadanud, siis võtsin uuesti kätte - no ikka põnevik on, mitte ainult kiusamine, no vaatame - hakkasin kohapeal lugema, siis tuli see minuga koju kaasa ja samal õhtul sai kohe ka lõpuni loetud. Raamat aga kummitab mind siiani. Mitte selle pärast, et väga hästi oleks kirjutatud, aga teema oli sedavõrd mõtlemapanev. Eriti kui sul on laps (olenemata tema hetke vanusest). Võib-olla oled ka mingil hetkel (kooli)kiusamisega kokkupuutunud. Tänapäeval räägitakse sellest üsna palju, nii, et kujutage ette, et teil on laps, kes tuleb koju ja te saate aru, et keegi on teda kiusama hakanud, füüsiliselt kiusama. Ja te teate, et see kiusaja ei ole algaja, tal on varemgi ohvreid olnud ning selletõttu on ta ka kooli vahetanud ja hetkel käib teie lapsega koos ühes koolis. Ja nüüd on ta teie lapse oma sihtpunktiks valinud, kelle kallal oma võimu näidata. Mida te teete, mida ette võtate, kui kaugele olete valmis minema, et oma last tema käest päästa? Kas on veel mingit muud võimalust kui kättemaks? Ja kui ei, siis mis oleks sedavõrd mõjus, et oma laps päästa? Väga psühholoogiline põnevik, paneb tihti mõtlema ja võrdlema endaga oma peas. Raamatut on raske käest panna, aga samas ongi ühe päeva lugemise maht tal. Lõpp läks küll minu jaoks usutamatuks, aga sain aru, et kirjanikul oli ju vaja kuidagi see serveerida, et tõde välja tuleks. Tavalistes kriminullides saab lõpuks detektiiv kokku kutsuda kõik ühte ruumi ning siis loo ja tegelaste tegevuse üksipulki lahti rääkida, selles loos seda võimalust ei olnud, seega kirjanik pidi leidma mingi muu lahenduse, aga kas kõige usutavama, see on iseasi. Psühholoogiliste põnevike austajatele soovitan lugeda, aga lahendusena koolikiusamistele kindlasti mitte.

"Hammarby põnevikud" sarja esimene raamat

8./232. Piparkoogimaja

Sari: Hammarby põnevikud #1

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

304lk./1682lk./50732lk.

Eesti Raamatu väljakutse detsember: toit

Lisaks sellele, et pealkirjas on mainitud praegu väga ajakohast toitu, siis raamatus on ka kirjeldatud kuidas peategelane uurija Conny Sjöberg valmistab süüa koos oma kolme lapsega. 

Ingrid Olsson tuleb Stockholmi haiglast koju ja leiab oma köögist mehe. Kunagi varem pole ta seda sissetungijat näinud. Mees ei kujuta endast siiski enam mingit ohtu – ta on surnud. Kriminaaluurija Conny Sjöbergi meeskond tuvastab, et surnu on keskealine pereisa. Aga miks ta seal oli? Ja kes ta tappis? 

Juba üsna varakult saab lugeja aimu, et tegemist on koolikiusamise looga, mis sai alguse aastakümneid varem, kui lapsed olid vaid kuue aastased. Kas kiusamise eest vastutavad lapsed või hoopis täiskasvanud, kes ükskõikselt sellest kõrvale vaatavad ja lasevad lastel teha, mida need tahavad ja välja suudavad mõelda. Kes lapsena kiusajast või kiusamise ohvrist kasvab, kui ta saab täiskasvanuks? Kas nad mäletavad oma lapsepõlve kiusamisi? Palju mõjutab lapsepõlv inimese elu?

Psühholoogiline kriminull elust koolikiusamise taagaga. Kuidas ühest inimesest saab lõpuks mõrvar. Uurimise lugu ka muidugi kõrvale kuigi lugeja taipab juba hulga varem, kes siis tapja on. Piisavalt põnev ja mõtlema panev lugu.

Mõtlematu tegu

 

2./123. 

Väljatõugatu

Sari Klipid elust #2

Autor Daniel Höra

Tõlkinud Triin van Doorslaer

Kirjastus Petrone Print 2016

88lk./640lk./25120lk.

Noortekirjanduse väljakutse oktoober: Noorteraamat, mis räägib vaimsest tervisest või selle probleemidest.

Raamat algab sõnadega: "Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu." Ei, peategelane ei surnud füüsiliselt. Ta suri vaimselt. Kuigi raamat ise on pühendatud 15.aastasele tüdrukule, kes võttis endalt kiusamise tõttu elu. Suri mitte ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Selles raamatus niikaugele asi siiski ei lähe. Raamat räägib ühe noormehe loo, kes satub kiusamise alla. Ja peaaegu mitte keegi ei usu teda ega toeta, kaasaarvatud tema kõige lähedasemad, pereliikmed ja sõbrad. Keegi teeb impulsi ajel ühe teo - pildistab peategelase laokile jäetud mobiiliga ning postitab selle tema nime alt internetti. Keegi ei usu, et tema seda ei teinud. Täiskasvanud, kes peaks seda tegema, ei süvene, pidades seda vaid noorte üheks mööduvaks probleemiks. Aga probleem muudkui süveneb ning peategelase depressioon muudkui kasvab.

Väike, õhuke raamatuke, kiire lugemine, aga kindlasti mitte kerge ja mõtlemisainet on seal küllaga. Soovitatav lugemine nii lastele, lastevanematele kui täiskasvanutele, kes töötavad laste või noortega.