Kas kirjanikuga koos võiksid surra ka tema tegelased?

Tehisintellekt joonistas langenud ingli, aga tuli üsna kaanepildi moodi välja tal.

11./39.  Merikotka karje

Sari: Stieg Larssoni ''Millenniumi'' sarja järg

Autor: Karin Smirnoff

Tõlkija: Tiia Johansson

Kirjastus: Varrak 2023

349lk./2596lk./7592lk.

Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille arvustust sa viimati lugesid

Asendamatuid inimesi ei olevat olemas, või vahel ikka on? Huvitav oleks teada saada, mida Stieg Larsson ise oma järglastest arvaks. Tundub, et uus triloogia siis taas tulekul, kuna esimene raamat jäi väga lahtiste otstega. David Lagercrantzi esimene raamat oli üsna kehvake, edasi läks tunduvalt paremaks. Loodan, et ka Karin Smirnoffi raamatud lähevad edaspidi paremaks. Minu jaoks oli see raamat kuidagi väga kahvatu, verevaene. Või noh, verd oli ikka omajagu, piinamist, vägistamist ja inimerööve ka. Seega verevaene just polnud, ütleme siis, emotsioone mittetekitav pigem. No ei pannud tegelastele üldse kaasa elama, ei ajanud adrenaliini üles ega nutma ja naerma. Minu jaoks oli lihtsalt mingi järjekordne raamat paljude tuttavate tegelastega, aga nad olid mu jaoks pigem sellised luukere moodi tüübid ilma liha ja vaimuta. Ma isegi ei oska öelda, miks see raamat mulle sarnaselt mõjus, äkki olid süüdi ka eelnevalt leotud krimid, mis vererõhu tugevalt tõusma panid ning nüüd see raamat, seda lihtsalt enam ei suutnud, kuna ei üllatanud piisavalt.Ehk järgmise osa kirjutamise ajaks on kirjanik esialgsest Larssoni mantlipärija krambist lahti saanud ja läheb pinevamaks.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva Metsik Lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kättesaamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Ja arvustus, mida ma enne raamatut lugesin on siin: https://raamatud.postimees.ee/7960757/sinijarv-soovitab-krimkat-veider-rootsi-ei-ole-veel-omadega-otsas

 

Me kolmekesi tuleme Põhjamaalt

8./36. Ellujääjad

Sari: Põhjamaade romaan  

Autor: Alex Schulman

Tõlkija: Ruth Laidmets

Kirjastus: Eesti Raamat 2021

216lk./1653lk./6649lk.

Lugemise väljakutse: 10. Raamat sarjast "Põhjamaade romaan"

Raamatus on kaks aega, olevik, mis kulgeb aga tagant ettepoole ja sinna vahele minevik, mis on seotud olevikuga. Olevikus on kolm venda, kes matavad oma ema ja seetõttu sõidavad tagasi oma lapsepõlve maadele. Ning kuidas seoses sellega kõik meelde tuleb. Kuidas oli vendade suhe ja olemised lapsepõlves ja kuidas on need muutunud ajas. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lõpuks jõuavad mõlemad lood välja sõlmpunktini, kus kõik muutus, mis oli sõlmeks. Kui alguses väga häiris see tagurpidi liikuvad oleviku sündmused, siis lõpppunkti jõudes sain aru, miks valis kirjanik just sellise formaadi. Ja kui lõpuni jõudis, siis hakkas see raamat mulle rohkem meeldima kui lugedes. Ja ka peale lugemist on vaikselt ikka mõtted raamatu juurde tagasi läinud. Kuidas miski võib keerata elu peapeale ja kuidas kolm ühe pere venda võivad ikka olla täiesti erinevad oma mõtetelt ja tegudelt nii lastena kui täiskasvanutena. Lemmikute hulka ei jõua, aga ei kahetse, et lugesin.

Tõestus, et kirjanikud peaksid jääma ikka oma žanri juurde

21. Mõrva võti

Sari: Võtme sari (Nyckelserien) #1

Autorid: Alex Ahndoril (Alexandra Coelho Ahndoril ja Alexander Ahndoril)

Tõlkija: Tiina Mullamaa

Kirjastus: Pegasus 2023

250lk./4301lk.

 

Lugemise väljakutse 2024: 15. Eakaaslased. Raamat, mille autor on sündinud sinuga samal aastal

Esimene Alex Ahndoril ehk Alexandra Coelho Ahndoril on minust pool aastat vanem ja sündinud minuga samal aastal, teine Alex Ahndoril ehk Alexander Ahndoril on minust viis kuud noorem ja sündinud minust järgmise aasta alguses. Seega ikka mõlemad täitsa mu eakaaslased. Abielupaar, kes on saanud kuulsaks Joona Linna lugude autori Lars Kepleri nime all. 

Peale selle raamatu lugemist ongi tahtmist öelda neile, et palun jääge oma stiili juurde ja kirjutage edasi Joona Linnast või mõnest teisest, aga ikka korralikult veriselt, põnevalt ja psühholoogiliselt, see tuleb teil hulga paremini välja kui see uus katsetus muhekrimi moodi. Saan aru, et eeskujuks on vist Christie Poirot olnud igatahes jõuab lõpp sarnaselt kokkukogutud inimeste ette ja siis laotakse välja, kes ja miks on mõrvar käies läbi kõik kohalolijad ja lõpuks jõudes välja mõrvarini. Ja kogu eelnev raamat muudkui venib ja venib nagu tatt, sama vähe paistab ka lugu läbi. Ja siis see eradetektiiv Julia Stark, kes kohe alguses mulle täiesti vastu hakkas ja raamatu kulgedes üha edasi aina rohkem närvidele käis oma psühhotrauma ja armuvaluga. Muhekrimit on ka ikka võimalik kirjutada põnevalt ja huvitavalt, kahjuks minu jaoks (ja vesteldes kuulnud ka teistelt sama) läks see esimene vasikas küll aia taha neil. Loodetavasti nüüd läheb edasi see sari paremaks, hetkel pole kindel, kas ikka tahan lugeda kui peaks see eesti keelde tõlgitama. 

Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise. Julia pöördub politseinikust eksmehe poole palvega, et see talle asja uurimisel appi tuleks. Ühtlasi loodab ta mehega suhteid soojendada. Luksuslikus mõisas võetakse Julia ja Sidney vastu kui kauaoodatud külalisi. Nad asuvad tõde välja selgitama, suheldes pereliikmetega, kes kõik võivad teoreetiliselt mõrvaga seotud olla.

Mõrv või õnnetus?

12. Külmad valged talveööd

Sari: Saarestikumõrvad  #3
Autor: Christoffer Holst
Tõlkija: Mari Tuulik
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

246lk./2622lk.

Lugemise väljakutse 2024: 24. Pilves selgimistega. Raamat, mille kaanel on päike või pilved (kaanepildidl või pealkirjas)

Kui nii tihedalt lund sajab, siis ikka võtab aega kuni need pilved ära selginevad ja päike välja tuleb. 

Kolmas raamat saarestikumõrvade sarjast. Seekord siis ei ole tegevuspaigaks küll enam saar, vaid Rootsi mäesuusa kuurort, kuhu Cilla sõbrad ostavad omale majakese. Seekord läheb Cilla jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Ja kui tuleb uudis, et külas on salapärastel asjaoludel saanud surma üks noormees, siis saadab küll Adam sõnumi, et Cilla hoiaks ema sealt eemal, aga juba on hilja. Selle õnnetult surma saanud noormehe leidiski juhuslikult Rosie. Ja muidugi peavad naised siis selguse majja tooma, mis seal siis juhtus ja kes on kes. Taas saab lugeja asjast varasemalt aimu kui tegelased, sest paralleelselt saab lugeda mitut liini, mis lõpuks kokku saavad. 

Kiire ja kerge muhekrimi lugemine. Väga ei pane mõistust proovile, et kuritegu lahendada enne raamatutegelasi. Üpris mõnus sari, eks näis, kas aastaring saab ikka täis ja kevadelugu ka kunagi ilmub...

Tõde tõuseb, vale vajub

11. Sügavmustad sügislained

Sari: Saarestikumõrvad  #2

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Mari Tuulik

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

262lk./2376lk.

Lugemise väljakutse 2024: 52. Raamat, mille kaanekujundus meenutab sulle sügist

Eks ikka ühe sügises toimuva raamatu kaanepilt peab ka sügist meenutama, no vähemalt lehed langevad küll seal. Ja lehtede langemise ajal satuvad ajakirjanik Cilla ning ekspolitseinik Rosie taas saarele, seekord küll mitte enam nende enda suvemajadesse, vaid vastavatud spaasse, kus samal ajal toimub ka suur pulmapidu ning üks külalistest leitakse hommikul vannist surnuna. Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi.Kuidas see lugu aga pulmapeo aegse mõrvaga seotud on, seda peavad juhuslikult samal ajal saarel viibivad naised uurima hakkama, sest politseinikud (ka Cilla sümpaatia/Rosie poeg Adam) on veendunud, et tegemist oli vaid õnnetusjuhtumiga, mitte tapmisega. No aga naised teadagi sellises krimiloos ei saa rahulikult asja pealt vaadata ilma oma nina sinna toppimata... Raamatus on mitu tegevusliini, alguses jäi veidi segaseks, kuidas need kõik omavahel seotud on, aga kõik hargnes ikka ilusti lõpuks välja. Võib olla seetõttu oli natuke vähem põnev lugeda, kuna lugejal ju selge, et niisama midagi seal loos ei räägita, see peab kuidagi teiste lugudega haakuma ikka ja seetõttu siis ka taipamist varem kui tegelastel. Kerge kiire muhekrimi lugemine taas. Ja ega kaks kolmandata või siis jääda...

Ühel jaanipäeval Rootsi saarestikus

Tehisintellekti ettekujutus Bullholmeni saarest

8. Veripunased suveunenäod

Sari: Saarestikumõrvad  #1

Autor: Christoffer Holst

Tõlkija: Tiina Mullamaa

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2021

263lk./ 1717lk.

Krimikirjanduse ja põnevike väljakutse 2024 jaanuar: Kuritegu saarel

See raamat vist jõuab selle kuu saaremõrvade liidriks. Muhekrimi Rootsi ühelt saarekeselt Stockholmi lähedalt. Cilla Stormi mitu aastat kestnud kooselu saab lõpu, kui ta poiss-sõber pakib asjad ja lahkub kodust. Cilla tööelu ajakirjanikuna ei suju päris nii, nagu ta lootis. Murtud südame ravimiseks ostab ta aianduskrundi Stockholmi lähedal asuval idüllilisel väikesaarel Bullholmenil. Cilla pole küll rohenäpp, kuid ta otsustab siiski suveks saarele elama asuda. Kuid kui jaanipäeva hommikul leitakse saarel uputatuna noor naine, võtab Cilla elu uue pöörde. Tema oli juhuslikult viimane, kes naist elusana nägi ja ta tõmmatakse kaasa uurimisse, mida viib läbi nägus ja stiilne politseinik Adam. Seega nagu arvata on, lisaks krimile ka armastuse liin siin raamatus. Samas olid need pooled minu jaoks piisavalt tasakaalus, võib olla mõrva osas oli veidi vähe põnevust, palju oli sellist, mida lugeja juba eeldas, et nii läheb ja selline tugev keerdkäik, kus kõik 90 või 180 kraadi pöördub, jäi olemata. Aga selline hästi kiire ja mõnus lugemine. Vaatamata suvesoojusele saarel sobis täiesti ka külma Eestimaa talve lugemiseks. Ja ega siis järgmised osad ja kuriteod tulemata jää...

Mida teha kui isa on reisil ja ema on kadunud?

2. Ema, isa, lapsed

Sari: Hammarby juhtumid  #2

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2023

329lk./721lk.

Lugemise väljakutse 2024:  47. Raamat, mis jäi eelmisel aastal lõpetamata

Kui nüüd ausalt üles tunnistada, siis vanaaasta õhtul, kui ma viimase 2023.aasta raamatu lõpetasin ja teadsin, et uude aastasse on vaja mingit raamatut, mis jääb lõpetamata, siis igaks juhuks lugesin hästi mitme ootel raamatu algusest paar rida ära, et oleks, mida siia teemasse panna. 

Kolmeaastane Hanna ärkab ja mõistab peagi, et on kodus luku taga. Ta teab, et tema isa on Jaapanis, aga kuhu on kadunud ema ja väikevend? Ema ei jätnud teda ju lihtsalt maha? Järgmisel hommikul leiab politseinik Stockholmi metsaalusest teadvuseta beebi ja kohe pärast seda prügikasti peidetud ema surnukeha. Kummalisel kombel pole keegi nende kadumisest teatanud. Just siis, kui politsei hakkab asja uurima, saabub teade, et kruiisilaeval on mõrvatud teismeline tüdruk. Kui politsei ohvri kodu külastab, selgub, et ohus võib olla ka tema õde. Kas Hammarby kriminaalkomissar Conny Sjöberg ja tema meeskond suudavad juhtumid lahendada enne, kui on liiga hilja? 

Põnevust oli piisavalt ja kahtlaseid tegelasi samuti. Õnneks kõik tegelased ei olnud pahad ja kahtlased, oli ka neid, kes olid headuse poole peal. Samas kohati politsei jälle ei näidanud oma hoolivust ja inimeste uskumist piisavalt hästi ja seega sai nii mõnigi asi juhtuda. Eks kirjanik hoidis ka sellega põnevust üleval ja ajas kohati lugejat segadusse, et kes siis on tegelikult kes ikka. Ega ka politseinike eraelu ei möödu just ilma keerdkäikudeta ning ka seal on omad mustad lambad mängus. Lugemise ootel on juba ka sarja kolmas raamat (esimesed read ka juba loetud).

 

"Hammarby põnevikud" sarja esimene raamat

8./232. Piparkoogimaja

Sari: Hammarby põnevikud #1

Autor: Carin Gerhardsen

Tõlkija: Heidi Saar

Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2022

304lk./1682lk./50732lk.

Eesti Raamatu väljakutse detsember: toit

Lisaks sellele, et pealkirjas on mainitud praegu väga ajakohast toitu, siis raamatus on ka kirjeldatud kuidas peategelane uurija Conny Sjöberg valmistab süüa koos oma kolme lapsega. 

Ingrid Olsson tuleb Stockholmi haiglast koju ja leiab oma köögist mehe. Kunagi varem pole ta seda sissetungijat näinud. Mees ei kujuta endast siiski enam mingit ohtu – ta on surnud. Kriminaaluurija Conny Sjöbergi meeskond tuvastab, et surnu on keskealine pereisa. Aga miks ta seal oli? Ja kes ta tappis? 

Juba üsna varakult saab lugeja aimu, et tegemist on koolikiusamise looga, mis sai alguse aastakümneid varem, kui lapsed olid vaid kuue aastased. Kas kiusamise eest vastutavad lapsed või hoopis täiskasvanud, kes ükskõikselt sellest kõrvale vaatavad ja lasevad lastel teha, mida need tahavad ja välja suudavad mõelda. Kes lapsena kiusajast või kiusamise ohvrist kasvab, kui ta saab täiskasvanuks? Kas nad mäletavad oma lapsepõlve kiusamisi? Palju mõjutab lapsepõlv inimese elu?

Psühholoogiline kriminull elust koolikiusamise taagaga. Kuidas ühest inimesest saab lõpuks mõrvar. Uurimise lugu ka muidugi kõrvale kuigi lugeja taipab juba hulga varem, kes siis tapja on. Piisavalt põnev ja mõtlema panev lugu.

Põhjamaa, me sünnimaa, nii võib laulda mitmel maal

13./146. Põhjamaad. Ühe regiooni portree

Autor: Rasso Knoller

Tõlkija: Hanna Miller

Kirjastus: Argo kirjastus 2019

192lk./3236lk./32288lk.

Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#6) 

Põhjanaabriks ei pea eestlane vaid Soomet, ikka ka teisi põhjamaid, eeskätt Rootsit, aga ka Norrat. Selles raamatus oli lisaks eelpoolmainitutele ka Taani koos Gröönimaa ja Fääri saarte ning Islandiga. Vaatepilt, mis nendes riikides avaneb sakslase pilgu läbi. Sarnasused ja erinevused, kummalisus ja tuttavsus. Peatükid igast riigist eraldi ja peatükid mingist eripärast või suhtumisest teatud asjadesse, näiteks loodusesse. Lisaks ka lühidalt nende riikide ajaloost. Usun, et eestlase jaoks ei olnud midagi eriti ahhetama panevat võrreldes sakslasest või lõunaeurooplasest või muu maailma lugejast. Meil on ikka palju suhtumisi ellu sarnased põhjamaadele. Raamat oli ladusalt kirja pandud ja lugedes igav ei hakanud kuigi midagi väga põrutavat ka teada ei saanud. 

„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult – eelkõige siis, kui ta Taani juurde kuuluvana selle saatusest sõltus.“
 

Ei saa me läbi Soometa

 

2./135. Soome lühiajalugu

Autor: Matti Klinge

Tõlkija: Piret Saluri

Kirjastus: Otava (Helsingi) 1992

160lk./344lk./29396lk.

 

Väljakutse punktiir2023 juuli: Põhjanaabrid (#1) 

Eelmise kuu viimane punktiiri loetud raamat oleks nagu sissejuhatus juba sellesse kuusse saanud. Iga kord kui loed mõnda Argo kirjastuse raamatut, siis tuleb mõte, aga äkki ma loen seda liiga vara ning mõne kuu pärast on see juba punktiiri kohustuslikuks raamatuks. Seekord läks veel õnneks, ei olnud. :)

Aga põhjanaabrite teemaga tegelemiseks on ju paslik alustada nende üldise ajalooga tutvumist ning lugeda läbi juba pikalt kodus riiulis olnud raamat. Oli seda, mida juba varasemalt teadsin, oli natule teadmatut, aga põhimõtteliselt eks ikka Soome ja soomlased on olnud kahe suure vahel ning kordamööda mõlema poolt allutatud: Rootsi ja Venemaa. Soomlased on ikka üritanud teha päris oma riiki ja võidelda mõlema poolega. Eks nüüd lõpuks on see neil enamvähem õnnestunudki. Raamatust sai kiire põgusa ülevaate. Minu jaoks veidi liiga vähe oli vast varasemat ajalugu, mis mu jaoks vähem tuttav. 20.sajandi ajaloost on juba saanud rohkem lugeda, sellele oli ka siin raamatus pühendatud rohkem ruumi ning räägitud põhjalikumalt.Sissejuhatus tehtud, eks nüüd tuleb erinevate ajaloo järkudega juba täpsemalt tutvust tegema hakata.

Lapsepõlve piltide maailm

 3./67. Ilon Wiklandi maailm 

Autor Enno Tammer

Kirjastus Tammerraamat 2007

342lk./812lk./14450lk.

 

Väljakutse punktiir2023 aprill: Kuulsad naised (#1) 

 

Ilon Wiklandiga ei seondu minul ainult tema võrratud illustratsioonid raamatutes, mis oli minu lapsepõlve osa. Temaga seob meid ka Haapsalu. Ning majas, kus ta lapsena vanaema-vanaisa juures elas olen ma küllaltki palju käinud, nüüd elab selles mu klassiõde oma perega. 

Raamatus on Enno Tammeri intervjuud kuulsa kunstnikuga, puudutatud on eelkõige tema lapsepõlve mälestusi, aga ka elust Rootsis ja tema töödest. Ilon räägib oma mõtetest ja tunnetest ning hirmudest erinevatel eluetappidel. Kuid kogu elu jäi teda kummitama nõukogude võimu hirm. Ta räägib ka oma kokkupuudetest erinevate kirjanikega ja muidugi koostööst Astrid Lindgreniga. Ta rõhutab korduvalt, et tema edu taga ei ole vaid anne, ta on teinud väga palju tööd selle nimel ning töötab pidevalt ka nüüd, kuigi ta elu on rahaliselt kindlustatud. Teeb tööd st. joonistab, sest talle see meeldib, see on osa temast. Raamatus olevad tema tööd on kronoloogilises järjestuses jälgides tegelaskujude sündi liikudes ajas raamat raamatu haaval. Seal ei ole vaid Lindgreni teoste illustratsioonid, ta on illustreerinud väga paljude lastekirjanike teoseid. Kahjuks enamik neist ei ole eesti keeles ilmunud ja seega on eesti lapsed jäänud ilma headest raamatutest võrratute piltidega. Need raamatud peavad olema head, sest nagu ta isegi ütleb, käsikiri peab teda kõnetama, et ta selle üldse töösse võtaks ning ma usaldan täiega tema maitset. Raamatu lõpetavad Iloni pildid nii temast endast kui tema perekonnast. Ääretult ilus raamat, mis aga ei ole pelgalt kunstiraamat, vaid ka Iloni elulooraamat. Sain siit nii mõndagi tema kohta uut teada.