Lugemise väljakutse 2024: 52. Raamat, mille kaanekujundus meenutab sulle sügist
Eks ikka ühe sügises toimuva raamatu kaanepilt peab ka sügist meenutama, no vähemalt lehed langevad küll seal. Ja lehtede langemise ajal satuvad ajakirjanik Cilla ning ekspolitseinik Rosie taas saarele, seekord küll mitte enam nende enda suvemajadesse, vaid vastavatud spaasse, kus samal ajal toimub ka suur pulmapidu ning üks külalistest leitakse hommikul vannist surnuna. Cilla kirjutab ühele podcast’ile lugusid lahendamata kuritegudest, nagu
näiteks lapseootel Laila Dammi jäljetu kadumine 30 aastat tagasi.Kuidas see lugu aga pulmapeo aegse mõrvaga seotud on, seda peavad juhuslikult samal ajal saarel viibivad naised uurima hakkama, sest politseinikud (ka Cilla sümpaatia/Rosie poeg Adam) on veendunud, et tegemist oli vaid õnnetusjuhtumiga, mitte tapmisega. No aga naised teadagi sellises krimiloos ei saa rahulikult asja pealt vaadata ilma oma nina sinna toppimata... Raamatus on mitu tegevusliini, alguses jäi veidi segaseks, kuidas need kõik omavahel seotud on, aga kõik hargnes ikka ilusti lõpuks välja. Võib olla seetõttu oli natuke vähem põnev lugeda, kuna lugejal ju selge, et niisama midagi seal loos ei räägita, see peab kuidagi teiste lugudega haakuma ikka ja seetõttu siis ka taipamist varem kui tegelastel. Kerge kiire muhekrimi lugemine taas. Ja ega kaks kolmandata või siis jääda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar