Autor Margit Peterson
Kirjastus
Hea Tegu 2011
92lk./4778lk./35248lk.
Made in Pärnu. Oli häid, oli keskpäraseid, oli kehvasid. Aga siiski loetavaid oli rohkem. Võrreldes nendega, mida olen sel kuul lugenud, siis kindlasti üle keskmise.
Kuvatud on postitused sildiga Hea Tegu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Hea Tegu. Kuva kõik postitused
Luulepäkapikk 07.12
17./164. Armastus vaikib mind maha
Autor Aleksandra A. T.(Aleksandra Tšoba)
Kirjastus Hea Tegu kirjastus 2014
86lk./1856lk./32326lk.
Kaanelt: Tema luuletused kirjeldavad intiimselt, isiklikult suhteid isa ja emaga, armastatutega, kuid neis tekstides on oma münt, mis võimaldab lugeda üldisemalt, näha üldinimlikku.
No mulle need luuletused ei meeldinud ja seda münti ma sealt ka kuidagi üles ei leidnud, Minu jaoks olid sisutühjad sõnade read lihtsalt. Ju siis ma polnud õige lugeja või õigel ajahetkel lugeja.
Luulepäkapikk 06.12
Autor: Koits
Kirjastus: Hea Tegu 2016
84lk./ 1498lk./31968lk.
Eelmine õhtu sattusin telerist kogemata nägema just saadet, kus hingelt katkised lapsed rääkisid täiskasvanutena endast. Nende purunenud lapsepõlvest ning pääsemisest oma algsest elust tänu inimestele, kes võtsid nad enda juurde kasvama ning hoolitsesid ja armastasid neid kuni neist said terve hingega inimesed. Samas need lapsepõlve haavad küll armistusid, kuid armid jäid ja aeg ajalt annavad tunda, tuletavad end ikka meelde. Selle raamatu on kirjutanud samasugune katki tehtud hingega laps saades suuremaks.
Autor ütleb ise saateks: "Luuletamine on minu jaoks üks viis, mille kaudu ennast maailmast eraldan ja hingelist valu leevendan. Siin raamatus olevad tekstid on tugevalt seotud lapsepõlvemälestustega ja samuti ka armastusega, mis viimastel aastatel mu ellu vaikselt voolanud on ning päevad päikselisemaks muutnud.Olen tüdruk, kes kirjutab luuletusi selleks, et enese seest välja pääseda ja maailma teistmoodi näha."
Valus lugemine, aga luuletused ise on hästi kirjutatud, tüdrukul on annet. Kahjuks ainult on need tunded suures osas väga valusad, mida ta on kogenud ja mida vajab endast väljakirjutamiseks. Loodetavasti ta edaspidi saab kirjutada rohkem armastusest kui valust.
Luulepäkapikk 02.12
Autor: luuletused ja graafika Mikk Tammik
Kirjastus: Hea Tegu 2019
40lk./158lk./30628lk.
Oh õudust, anna jõudu... Soovitan soojalt autoril edaspidi tegeleda ainult graafikaga ja luuletamisest eriti kaugele hoiduda. Tegelikult olgem täpsed - luuletamisega antud raamatus ei olnud nüüd küll tegemist vaid lihtsalt mingite sõnade ritta panemisega, mis omavahel isegi ei haakunud. Või siis mingite monstersõnade väljamõlemisega. Aga graafika oli suures osas täitsa korralik.
Raamat Islandi loodusest.
13./119.
Imetabane Island
Autor siljalill
Kirjastus Hea Tegu 2019
160lk./3044lk./24048lk.
14./120. 
Arktika – kodu Suure Vankri all
Autor Maris Pruuli
Kirjastus Go Group 2021
224lk./3268lk./24272lk.
Islandi kirjanduse väljakutse september: Raamat Islandi loodusest.
Selle teemaga läks küll väga raskelt, no ei leidnud kuidagi eesti keelset raamatut, mis oleks vaid loodusest rääkinud ja päris fotoraamatut ka ei tahtnud võtta. Paar raamatut tundusid nagu olevat, aga neid ei õnnestunud kuidagi kätte saada, ei päris ega e-raamatuna. Lõpuks läksin oma raamatukokku ja uurisin seal, mis Islandi kohta saada on ja kus oleks ka loodusest juttu. Ega valikut eriti ei olnud, aga võtsin siis kaks, kus mingilgi määral loodusest juttu, sest kuigi käis ka läbi mõte, et ah, jätan pooleli, siis ma eriti aldis midagi pooleli jätma ei ole, ei raamatut ega väljakutset.
Esimene raamat Imetabane Island räägib ühe laulukoori külaskäigust Islandile ja nende kohapealsest ringreisist. Üpriski palju oli ka loodusest juttu. Kaht asja heidan sellele raamatule ette. esimese pigem kirjastajale - no nii uduseid ja halva kvaliteediga fotosid raamatus kasutati 50 aastat tagasi, praeguse aja omas küll ei oleks tohtinud kasutada. Kui paremaks ei õnnestunud tuunida, siis pigem ei oleks üldse pidanud seda fotot sinna panema. Teine etteheide on autorile, ma küll ei tea, kuidas teistele, aga mind tõepoolest ei huvita kust, mida ja kellele osteti. Aga võib olla on viga lihtsalt minus, ega ma tavaliselt ise reisidelt eriti suveniire ka kaasa ei osta, jookidest-söökidest rääkimata.
Teine raamat Arktika – kodu Suure Vankri all rääkis purjelaev Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonile Arktikasse, seda siis proua pootsman Pruuli sule läbi. Siin tuleb fotode kvaliteeti igati kiita. QR koodiga videod olid ka ikka super lisandus sellele! Tegelikult minu jaoks jäi selles raamatus looduse osa veidi napiks, kuigi seda oli seal ikka üsna palju. Aga no, need pildid ja videod täiendasid siis piisavalt seda lugemisega puudu jäänut. Islandi kohta oli ka juttu lisaks Gröönimaale, Fääri saartele, Jan Mayeni saarele (sellisest kohast kuulsin esimest korda elus) ja Teravmägedele. Aga ikka, ega vingumata ei saa ka jätta. Eeldasin, et raamat on Artikast ja laevaekspeditsioonist sinna, aga lugedes tundus, et see oli hoopis raamat Pruulide pojast. Saan aru, et ema kirjutas ja tema armastus poja vastu paistis selles raamatus kaugele, aga siiski, sisututvustuse ja pealkirja järgi, ma oleks ikka tahtnud veidi tasakaalustatumat raamatut lugeda, nüüd jäi mulje, et kogu see ekspeditsioon keerles vaid selle 12 aastase poisi ümber. Aga võibolla see oli jälle vaid minu kiiks ja teistele see sobib. Kokkuvõttes, keda huvitab jää ja külm, sellel tasub küll seda Arktika raamatut lugeda. Ise pidin taaskord tõdema, et tänan, ei, ma eelistan sooja ja kindlat maad jalge all.
Tellimine:
Postitused (Atom)