Kuvatud on postitused sildiga põlvkondade konflikt. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga põlvkondade konflikt. Kuva kõik postitused

Kui unistused muutuvad kohustusteks.

 

Fotod: Draamateater

Etendus: Meister Solness
Teater: Draamateater
vaadatud: 25.märts 2023
autor: Henrik Ibseni järgi
dramaturg: Siret Campbell
lavastaja: Mehis Pihla
Esietendus 22. oktoobril 2022
Näitlejad: Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangur
 
Tunnustatud arhitekt Halvard Solness soovib oma karjääri suursuguselt lõpetada ning ehitada midagi, millest ta on unistanud kogu elu – linna kõrgeima torni. Ehitus on alanud, aga läheb plaanitust tunduvalt kallimaks ja ähvardab Solnesside pereettevõtte pankrotti ajada. Vanameister on otsustanud ehituse maksku mis maksab lõpuni viia. Solnessi poeg Ragnar ihkab isa varjust välja rabeleda ja end teostada iseseisva arhitektina, Solnessi abikaasa Aline püüab aga perekonda ühe katuse all koos hoida. Solnessi lugu on sellest, kuidas me inimestena käitume siis, kui elu justkui pudeneks peos peeneks ja järele ei jää midagi. Vana arhitekt hakkab teostama seda, mida ta on terve elu teha tahtnud, kuid aeg ja pere on muutunud, mitte miski enam ei soosi teda. Kõik üritavad ennast tõestada. Kõik igatsevad elu. Noored tahavad olla paremad kui vanad. Ja vanad… ei taha olla lihtsalt „vanad”. Igavene põlvkondade konflikt, kus on siiski lootust ja armu. 
Kõigil on omad nooruseunistused, nägemused, kuid paratamatult elu tõmbab tihti neile vee peale. Tihti unistused muutuvad argisteks rutiinideks, kohustusteks. Lavastusest kajabki läbi, millal see muutus kõik kohustuseks? Unistus oma arhitektuuribüroost, oma loomingust, edust, meeldivast tööst ja hall argipäev oma ehitusel tekkivate probleemidega, rahamuredega, loomingu õhulosside maisteks majadeks muutumisega. Võib ju unistada suurelt, aga kui kopp lüüakse maasse, siis muutuvad unistused reaalsusteks ning tihti need pole enam kaugeltki need, mis olid unistustes. 
Põlvkondade konflikt on ellu sisse kirjutatud. Tihti see ongi elu edasiviivaks jõuks kui noored ei taha enam nii, nagu kogu aeg on olnud, tahavad muutusi. Noortel on oma nägemus, vanadel oma. Noored tahavad lennata, jah hoolimata kukkumistest, on siiski vaja noortel lennata üritada ja oma katsumused kätte saada. Vanadel on mälestused enda noorpõlve raskustest ja nad nii kangesti tahaks oma järeltulevat põlvkonda sellest säästa. Elada edasi oma unistustes ja mõelda, et nad pole veel vanad ja mahakantud. 
Väga head näitlejatööd nii vanadelt kui noortelt näitlejatelt. Väga tõetruu. Kõik tegelased olid omaette karakterid, kõik oma vooruste ja puudustega. Kõik mängisid oma osa väga usutavaks, et jah, just nii võiski see elu seal olla. Etendus, mis paneb mõtlema ja kaasaelama nii noortele kui vanadele.