Esineja: Eesti Rahvusmeeskoor, Pärnu Linnaorkester, Siret Lust
Dirigent: Mikk Üleoja
Kus: Estonia kontserdisaal
Osaletud: 12.veebruar 2023
Kavas: laulud meeskoorile, kontsert kontrabassile, koorile ja orkestrile „Farewell to St Petersburg“
Tutvustusest:
"Inglise helilooja Gavin Bryars tegi endale muusikamaailmas nime ikooniliste teostega „The Sinking of Titanic“ (1969) ning „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet“ (1971), mille 1990. aastate ülimenukad uussalvestised ja suisa 12 tunnini küündinud elavad esitused tõstsid ta üheks enim müüdud süvamuusika autoriks.
Rahvusmeeskooriga on Bryars töötanud 2006. aastast ning kirjutanud neile kuus laulu. Esimene neist oli „Silva Caledonia“, millele järgnesid 2008. aastal „Memento“ ja „The Summons“. Autor pühendas lood meeskoorile ning selle tollasele peadirigendile ja oma sõbrale Kaspars Putniņšile. Laulude tekstid valis ta šoti poeedi Edwin Morgani (1920–2010) kogumikust „40 sonetti Šotimaalt“, milles luuletaja kasutab Petrarca sonettide ülesehitust. Bryars on toonitanud, et tekstil on tema jaoks eriline tähtsus ning et ta kulutab sobivate tekstide otsimisele ehk rohkemgi aega kui muusika kirjutamisele, kuna need kaks poolt peavad omavahel ideaalselt kokku sobima. Talle hingelähedaste Edwin Morgani sonettide poole pöördus helilooja uuesti meeskoorilauludes „Post-Glacial“, „A Golden Age“ ja „The Mirror“ (kõik aastast 2008), mis kõlavad Eesti kontsertidel esiettekandes.
Koostööst rahvusmeeskooriga on inspireeritud ka lauda 31 „Ogn’om canti“ ja lauda 32 „Omne homo“ (2006), mille tekstid on pärit 13. sajandi itaalia vaimulike laulude kogumikust „Laudario di Cortona“. Mõlemad teosed kõlasid rahvusmeeskoori esiettekandes 6. aprillil 2006 Tallinnas Kaspars Putniņši dirigeerimisel.
Kontserdi teises osas kõlav kontsert kontrabassile, koorile ja orkestrile „Farewell to St Petersburg“ („Hüvastijätt Peterburiga“) valmis 2002. aastal tellimustööna BBC Šoti Sümfooniaorkestrilt inglise kontrabassisolisti Duncan McTieri jaoks ja on viimasele pühendatud. Solistina astub üles Londonis resideeriv kontrabassimängija Siret Lust, kes on tegev pea kõikides sealsetes suurtes orkestrites, samuti mitmesugustes kammerkoosseisudes. Ta osaleb regulaarselt ka Eesti kollektiivide töös."
Esimeses pooles kõlanud laulud ei olnud just selline meeskoorilaul nagu mulle oleks meeldinud, minu maitse on natuke tagasihoidlikum, mitte nii kunstiline. Aga minema ka just ei peletanud. Teises pooles kõlanud kontsert oli üpriski huvitav. Polegi varem kuulnud kontrabassi soolopillina orkestri ja koori taustal. Omapärane ja ka teos ise oli küllaltki huvitav, ei meenutanud mingeid muid teoseid. Kullaltki sünge ja raskepärane aga tundus olema, kontrabassi jäme madalate helidega soolo võimendas seda veelgi. Seda tasakaalustasid ja elavdasid aga vahepeal kõlanud kellahelid, nagu oleks kirikukellad löönud.
Helilooja oli ise ka oma sünnipäevakontserdil kohal.
