Roosa jubedus

 9./119. Kaunis sina 

Autor Chuck Palahniuk

Tõlkinud Annika Laas 

Kirjastus Kunst 2014

196lk./1974lk./26010lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuni: Marko Kivimäe soovitab

Hmm mis ma selle kohta öelda oskan? Poole raamatu peal tekkis kahtlus, kas loen ulme väljakutsesse või porno väljakutsesse nüüd. No lõpuks läks ikka natuke ulme žanri poole ka see värk oma nanobotidega. Aga nagu Marko isegi märkis, siis teos, mida kas armastatakse või kirutakse. No ma vist siiski olen selles kirumise poolses osas. Igatahes minu hinnang aitas kaasa Goodreadsis  selle raamatu hinde keskmise allapoole liikumisel. Samas oleks huvitav teada meeste ja naiste keskmist hinnet seal eraldi. Tegelikult ma kartsin seda juba algusest peale, lihtsalt juba kaanepilt oli sedavõrd roosa. Eriti ulme jaoks roosa. Aga paraku oli see ainus raamat, mis tema soovitustest mul ei olnud veel loetud ja oli kättesaadav minu raamatukogudest. Aga eks seal raamatus oli ka mõtlemisainet tagaplaanilt, sest inimesed on manipuleeritavad ka ilma nanobottide organismis ringi liikumisetagi. 

Nooruke juristihakatis Penny Harrigan on alati tahtnud eriline olla. Kui ihaldatud poissmees ja megamiljardär Corny Maxwell ta õhtusöögile kutsub, tundub, et kõik neiu unistused on tõeks saamas. Astudes mehe käevangus kõrgklassi hulka, uude ellu, mis on täis disainerrõivaid, eralennukeid, punaseid vaipu...ja meeletutes kogustes senitundmata seksuaalseid tegevusi, hakkab Penny mängima rolli, mis muudab nii tema kui peaaegu kogu maailma naiste elusid jäädavalt.
Võttes appi tantrismi, nanotehnoloogia ja endale ainuomase süsimusta huumori, maalib Chuck Palahniuk lugejale pildi pseudofeministlikust maailmast, mis pööratakse pea peale kärtsroosas plastikrahulduse jahis ning kus halvaendeliselt kuulutatakse: „Miljard abikaasat asendatakse üsna pea...“ 

Renessansi aegne Itaalia naiste elu

18./82. Isabella d'Este. Renessansi särav täht

Sari: Ajalooline romaan
Autor: Jetta Sachs-Collignon

Tõlkija: Ilme Rebane, Lehte Hainsalu

Kirjastus: Kunst 1999

280lk./4286lk./17924lk.

   Lugemise väljakutse: 49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust 

     Aprilli lugemine sattus mul Lucrezia Borgia tähe alla kuigi ma seda selliselt ei plaaninud. Selle raamatu leidsin oma riiulist ja esialgu plaanisin lugeda punktiiri väljakutsesse, kuid lugedes hakkas tunduma, et see vist võib järsku ka hoopis ilukirjanduslik olla, liiga ladus ja ilmekas lugemine. Tõesti ester.ee andis üheks märksõnaks ilukirjandus. Lugema hakates ei mõelnud üldse, et see võib Lucreziaga seotud olla, aga siis järsku hakkasid tegelased vägagi tuttavaks eelmistest raamatutest muutuma. Viisin siis asjad kokku, tõesti tegemist oli sama ajajärguga ja sama kambaga - Isabella oli Lucrezia neljanda mehe õde. 

Sünnipäev ja -koht: 19. mai 1474, Ferrara, Itaalia

Surmakuupäev ja -koht: 13. veebruar 1539, Mantova, Itaalia

Abikaasa: Francesco II Gonzaga, Marquess of Mantua (abiell. 1490)

Lapsed: Eleonor Gonzaga, Duchess of Urbino, Margherita Gonzaga, Federico II, Duke of Mantua, Livia Gonzaga, Ippolita Gonzaga, Ercole Gonzaga, Ferrante Gonzaga, Livia Gonzaga

Õed-vennad: Beatrice d'Este, Alfonso I d'Este, Duke of Ferrara, Ippolito d'Este, Ferrante d'Este, Sigismondo d'Este

Vanemad: Ercole I d'Este, Duke of Ferrara, Eleanor of Naples, Duchess of Ferrara

Isabella d'’Este oli armastav abikaasa ja ema, kunstide austaja, ajastu juhtiv moedaam, kelle uuenduslikku riietumisstiili järgisid paljud naised. Ent ka naissoost Machiavelliks hüütud tark diplomaat, kellel õnnestus hoida Mantova peaaegu puutumatuna laastavatest sõdadest. Kui avarad olid erakordse naise eneseteostuse võimalused renessansiaegses Itaalias? Millist rolli mängisid Isabella elus ta abikaasa – Mantova valitseja Francesco II Gonzaga ning ajastu suurkujud Leonardo da Vinci, Mantegna, Michelangelo, Ariosto ja Paracelsus, paavstid Aleksander VI ja Julius II, kurikuulus Cesare Borgia ja muidugi Lucrezia Borgia...

Ladusalt kirjutatud, sai rohkem aimu tolleaegsest ühiskonnast ja naise seisundist seal kui eelmistest kuivemalt kirjutatud biograafiatest. Kuidas juba laste vahel sõlmiti abielu kokkuleppeid, laste endi käest ei küsinud keegi midagi. Nooreks naiseks sirgununa pidid abielluma, kelle vanemad olid sulle välja vaadanud poliitilisest olukorrast lähtuvalt, hoolimata, kas sa üldse suutsid taluda seda meest. Ja kuidas see kõik uuesti jätkus sinu lastega. Kuidas esmasündinud poisslapsi võeti pantvangi st. kasvatada teises kojas, et nende perekondadel ei tekiks soovi hoopis poliitiliste vastastega liituda kuna Itaalia oli jagunenud väikesteks riikideks, kes kõik madistasid omavahel lisaks Prantsusmaa ja Hispaania vallutustele. Kuidas mehed suhtusid ettevõtlikesse naistesse ja kuidas nad suutsid ennast teostada vaatamata meeste ülemvõimule nii perekonnas kui riigis. Minu jaoks väga huvitav lugemine.

Salapärane vaarao, keda me teame, aga kellest me ei tea

13./77. Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm 

Sari Kuningaraamat

Autor Paul Doherty  

Tõlkinud Matti Piirimaa 

Kirjastus Kunst 2004

220lk./3110lk./16748lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse aprill: 

Märtsis lugesin Eesti naisautori raamatut, mille tegevus toimus Egiptuses, Kreekas, Eestis, Saksamaal ja Lätis. Kõige suurem osa tegevusest oli Egiptuses ja Eestis. Et natuke saatuseseppa õrritada, siis ei läinud turvalisemat Eesti teed, vaid valisin Egiptuse. Pealegi sai märtsi raamatu sündmused alguse just sealt ning sellega oli kõik seotud kuni lõpuni. 

Egiptus ja mees - kohe esmalt tuli pähe - järelikult mõni vaarao. Ja ega me väga palju ei teagi neid Egiptuse vaaraosid, vaid üksikud on tavainimesele teada. Rohkem kui 3000 aastat pärast noore Egiptuse vaarao Tutanhamoni surma tunneb kogu tsiviliseeritud maailm ta nägu ja teab tema viimset puhkepaika. Lootsin sellest raamatust siis teadmisi juurde saada. Sain. Eelkõige seda, et tema kohta on rohkem küsimusi ja spekulatsioone kui vastuseid. Too laps-vaarao tõusis troonile Egiptuse ajaloo tormilisel, usulistest vastuoludest tulvil perioodil. Enne läänekaarde Osirise kuningriiki rändamist pidanuks ta valitsema kaua ja edukalt, kuid suri mõistatuslikult juba kaheksateistkümneaastaselt. Mis põhjustas ta ootamatu surma? Miks maeti ta kiiruga ja jäeti haud tähistamata? Miks leiti ta hauakambrist teistest kuninglikest matmispaikadest pärit aardeid? Kes ta oli ja kas ta üldse valitses või oli vaarao ainult oma nime poolest ja tegelikult valitses hoopis keegi teine? See raamat oli täis küsimusi. Mõned vastused olid ka, aga pigem stiilis, et autor arvab, et... Arvatakse, et... Igatahes sain nii mõndagi teada, mida varasemalt ei teadnud. Ja arvamuspilt, mille autor Tutanhamonist kirjutas, on minu arust täiesti usutav. Aga siiski äratas see raamat rohkem uudishimu ja tahtmist ka teisi arvamusi rohkem uurida kui andis ammendava vastuse. Kuid niikaua kuni ajamasinat, millega saab ajalukku tagasi vaatlejana rännata, ei ole veel leiutatud, siis me ei saagi täie kindlusega teada, mis juhtus, kes ta oli ja miks nii ja hoopis mitte teisiti.

 

Luulepäkapikk 28.12.

 66./213. Neli keelt ''Vanast kandlest''. Setu rahvalaulud
Autor: Jakob Hurt

Kirjastus: Kunst 1989

110lk./7068lk./37538lk.

Neli pikka Seto rahvalaulu, mida Jakob Hurt on redigeerinud. Lisaks ülevaade tema elust ja tegemistest ning rahvaluule kogumisest. 

Ilulaul

Kalmuneid

Lemmeleht

Jeesuse sõit

Tegelikult ega ma eriti ei teadnudki Hurda elust enne peale seda, et ta aktiivselt kogus rahvalaule ja oli eesti keele kallal ametis. Täitsa huvitav lugemine oli ja väärt mees. Need Setu rahvalaulud on aga sellised, et hommikul hakkavad pihta ja õhtul heal juhul lõpetavad, jube pikad ja kordusi täis. Eks nad rohkem olidki sellised leelotused kui laulmised. Ja aasta lõppu lisaks uuemale luulele ning muule kirjandusele, täitsa sobiv ka arhailisemat ning vanaaegsemat värki juurde lisada.

Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?

 

8./155. Unenägude aegadest. Austraalia põlisasukate müüte
Sari: Muinaslugusid kogu maailmast
Autor: Charles P. Mountford
Tõlkija: Boris Kabur
Kirjastus: Kunst 2007
132lk./698lk./31168lk.

 Kauges minevikus, nn. unenägude aegadel sündinud lood sellest, kuidas tekkis maailm, loodi taevas ja maa, inimesed ja loomad. Raamatu kaanetutvustus lubab küll lugemislusti nii väikestele kui suurtele ning raamat ise näeb välja ka nagu lasteraamat, aga minu arust on väikeste lugejate jaoks ikka liiga vägivaldne see raamat, liiga palju vorme sõnast tapmine. Samas muidugi kuidas omaaegsed inimesed said aru muutusest - eks üks suurimaid oli elu ja surm. Et kui surid, siis muutusid millekski või kellekski, sest sa ju polnud enam see inimene, kes sa enne olid. Raamatu järelsõnas väidetakse, et need lood on 30 tuhat aastat vanad. Tegelikult, kui fantaasiarikkad pidid olema tolleaegsed inimesed, kes meie arust olid vägagi piiratud. Nad küll ei teadnud kosmosest võrreldes meieaegse inimesed midagi, aga ometi olid neil müüdid pea iga tähe või tähtkuju jaoks, mis näitab, et nad uurisid taevast tähelepanelikult ja suutsid seal näha mitte ainult tähti, aga ka tähtedest koosnevaid kujusid. Hea samuti, et jagus jutuvestjaid, tänu kellele need lood on jõudnud aastatuhandete tagant meieni vaid suusõnaliselt. 

9./156. Agnes ja unenägude võti
Sari: Agnes #1
Autor Tuutikki Tolonen
Tõlkinud Hille Lagerspetz
Kirjastus Eesti Raamat 2020
184lk./882lk./31352lk.

Argo lastekirjanduse väljakutse detsember: Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?

 Kuna see esimene loetud raamat minu arust siiski päris lasteraamatuks ei kvalifitseeru, pigem ehk vanemale koolieale, siis viskasin endale kättesaadavatele teistele raamatutele ka pilgu peale, kus siis tegu oleks veel unega. Sattus lugemisse raamat, millest ma enne avamist mitte midagi ei teadnud ja lõppes see sellega, et laupäeva öösel ei saanud enne magama kui raamat läbi ning pühapäeva hommikul ei saanud enne tõustud kui selle raamat järgmine osa oli loetud. Kolmas osa on ka, aga seda pole veel eesti keelde tõlgitud kahjuks.
Kui Agnes näeb ühel hauakivil kummalist kirja, ei anna see talle enam rahu. Tasahilju hakkab põnev müsteerium lahenema ja puudutab üllataval kombel ka Agnese elu. Kõik saab alguse päeval, mil Agnes avab surnuaia värava. Ta on äsja kolinud igavamast igavamasse Harmala külla ning jätnud seljataha Helsingi ja vanad sõbrad. Kummaline sündmuste ahel tõmbab aga Agnese kaasa ja tema elu muutub põnevamaks kui kunagi varem. Kiri hauakivil ajab tal kananaha ihule, peagi hakkab ta unes nägema vanamoeliselt riides tüdrukut, kes peidab kuskile aeda ühe võtme. Kui selgub, et see aed asub Harmalas, tunneb Agnes, et peab võtme üles otsima. Oli tõesti põnev raamat ja midagi sellist, mida ei osanud esialgu nagu oodata. Lugedes tekkisid puzzletükid, aga alguses pilt, mille need koostasid, oli hoopis midagi muud kui see, mis lõpuks välja tuli. Kirjanik jagas vihjeid, aga nii varjatult, et ei osanudki tihti seda alguses kas üldse pilti sobitada või vähemalt mitte õigele kohale. Seda sarja soovitan küll, eriti tüdrukutele.

Selle raamatuga on minu Argo lastekirjanduse väljakutse lõppenud. Teemasid: 12 Raamatuid: 19 Lehekülgi: 1748.