Eesti naiskunstnikud

12./242. Mari Rääk

Autor: Mari Pill

Kirjastus: Kunst 1988

88lk./1504lk./41738lk.

 

13./243. Malle Leis. Maal, serigraafia, akvarell

Autor: Evi Pihlak

Kirjastus: Kunst 1988

96lk./1600lk./41834lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #8 ja #9 (ajalugu)

Kaks raamatut kahest Eesti naiskunstnikust. Kui Malle Leisi nimi ja tööd ei olnud mulle tundmatud, siis Mari Räägu nime kuulsin esmakordselt. 

Mari Rääk (28. oktoober 1907 Tarvastu – 28. august 1986 Tartu) oli eesti keraamik ja metallikunstnik. 1930. aastatel hakkas ta Eestis esimesena maalima keraamikat saviglasuuridega. Metallehistöös ehete valmistamisel kasutas ta tehnikana hõbe- ja vaskpleki kohrutamist, peamisteks dekoorimotiivideks olid inimene ja loodus. 1970.a sai temast Eesti NSV teeneline kunstnik. Raamatus oli ülevaade tema elust ja loomingulisest teekonnast, mis üldsegi ei olnud ilus sirgjooneliselt vaid ülespoole liikuv, kuid siiski loominguline ja katsetav, üha uusi tehnikaid prooviv. Mulle tema keraamika meeldis, metalltööd samas mitte. Jäin mõtlema, et järsku tema elu ja loomingut varjutas siiski suures osas see, millises ajas ta elas. Sündis tsaaririigis, noorusaeg möödus Eesti Vabariigis ja kesk- ning vanemiga Nõukogude Eestis.

Malle Leis (7. juuli 1940 Viljandi – 9. august 2017) oli eesti maalikunstnik. Alates 1969. aastast oli ta Kunstnike Liidu liige. Õppinud kunstnikuks ja kogu elu tegelenud kunstiga. Tema maalidel on üsna äratuntav käekiri. Selliseid kunstnikke ei ole Eestis minu arust väga palju, kelle peaaegu ükskõik millisele tööle peale vaadates võib väita, et tegemist on täpselt selle kunstnikuga. Isegi siis, kui oled üsna kunstivõhik. Mulle tema loomingu juures meeldib, et talle meeldisid värvid ja kontrastsed, tugevad värvid. Lisaks muidugi esmased märksõnad tema loomingu juures on lilled ja hobused. Raamat andis ülevaate tema loomingust kuid kuna ta looming jätkus ka peale seda raamatut, siis võiks isegi ehk anda välja uue, täiendatud raamatu, kus oleks kajastatud ka hilisem looming. 

Mõlemad raamatud meeldisid ja sain teada nii mõndagi nendest naistest ja nende kunstist.
 

Mis on puulõike ja puugravüüri vahe

10./240. Jaapani puugravüür. Ukiyo-e koolkond

Autor: Mart Helme

Kirjastus: Kunst 1977

56lk./1288lk./41522lk.

 

11./241. XV-XVI sajandi saksa puulõikeid Tartu Riikliku Ülikooli teaduslikust raamatukogust

Autor: Tiina Nurk

Kirjastus: Kunst 1988

128lk./1416lk./41650lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #6 ja #7 (ajalugu)

 

Puulõige ja puugravüür. Kas need on üks see sama või mitte? Puulõige ja puugravüür kuuluvad mõlemad kõrgtrükitehnikate alla ja uurides sain teada, et ikka kaks erinevat tehnikat, lihtsalt neid mõlemaid ühendab, et tehakse puidule. ​
​Puulõike tehnikas lõigatakse kujutis piki süüd pehmemasse puusse. Kujutis maalitakse või joonistatakse otse puuplaadi peale ja kõik üleliigne uuristatakse kujutise ümbert ära. Peenikeste detailide jaoks kasutatakse spetsiaalseid nuge, suuremad alad eemaldatakse õõnespeitliga. Reljeefi paksus oleneb soovitud kujutisest: vabad pinnad peab lõikama sügavamale kui peenikesed detailid, et värvimisel värv vabale pinnale ei ladestuks. Puuplaadilt võib erinevate nugadega kiude eemaldada või seda kraapida, et töösse huvitavaid tekstuure luua. Värvilise puulõike jaoks kasutatakse iga värvi jaoks eraldi puuplaati. Puulõike tehnika on üks vanimaid trükitehnika liike. Puulõiget hakati viljelema 9. sajandil Hiinas ja alles 13. sajandil Euroopas. Esmalt kasutati puidust templeid et kaunistada tekstiile ja tänu paberi valmistamise oskusele 15. sajandil, sai alguse raamatute illustreerimine puulõigetes tehtud töödega. Sajandi lõpuks arenes tehnika juba iseseisvaks kunstivormiks. Puulõike tehnikas tehti peamiselt mängukaarte ja religioosseid pilte. Traditsiooniliselt kujundas kunstnik vaid oma puulõikes tehtava töö ning kujutise välja lõikamise jättis hoopis spetsialistide teha.

Puugravüüri tehnikas graveeritakse kujutis kõvemast puidust lõigatud puuklotsile süüga risti. Kujutise graveerimiseks kasutatakse spetsiaalset graveerimise nõela ehk uuritsat. Puugravüür võimaldab peenekoelisemat käsitlust ja suuremat tiraaži kui puulõige. Jaapani puugravüür erines tunduvalt Euroopa meistrite omast. ​Kõige tuntum Jaapani meister puulõike alal oli Hokusai (1760–1849). Ta oli äärmiselt produktiivne kunstnik, kes tegi oma eluajal ligikaudu 35 000 joonistust ja tõmmist. Oma loomingus huvitas teda nii ajalugu, mütoloogia, loomad kui ka maastik. Jaapani puugravüürid on oma tasapinnalisuse, mahedate värvide ja eksootilisusega mõjutanud ka juugendstiili kunstnikke. Viimane suur meister Jaapanis oli Hiroshige (1797–1858), kes kujutas oma loomingus peamiselt maastikke, lilli ning loomi. Oma töödes püüdis ta tabada kaduva hetke olemust. 

Saksa puulõiked raamatus olid must-valged, Jaapani puugravüürid nii must-valged kui värvilised. Isegi teadmata, mis nende tehnikate vahe on, siis oli arusaadav, et need on ikka üsna erinevad. Peab mainima, et mulle meeldisid enam need Saksa lõiked, kuidagi harjumuspärasemad silmale vaadata. Mõlemas raamatus oli juttu eelkõige kunstnikest, kes neid teinud on ja tutvustatud nende töid. Lisaks tekstile ka muidugi palju pilte. Mõlemast raamatust sai üsna hea ülevaate asjast. Kui alguses võtsin kätte, et need kaks raamatut räägivad ju ühest ja samast ja panengi kokku, siis olles raamatud läbi lugenud sain aru, et tegemist ikka jah üsnagi erineva asjaga.

Kunstnik põrgust ja taevast ühekorraga

1./212. Eduard Viiralt. Inimene ja nägemus. Loodus ja fantaasiad

Koostanud: Tõnis Vint

Kirjastus: Kunst 1983

64lk./64lk./36658lk.

Eesti ajaloo väljakutse september: Eesti kujutav kunst ja kunstnikud.

Mulle meeldis selle raamatu avalause: " Viiralt - saatanluse selgeltnägija ja valgusingellik kunstnik". Tema tööd on jah põrgust taevani, vahepeal maa peale ka ära eksivad. Pean tunnistama, et minu lemmikkunstnike hulka ta ei kuulu, kuid tal on mõned väga head tööd. Olgu, ju tal on neid häid töid ikka hulga rohkem, kui neid, mis mulle meeldivad. Selles raamatus oli nii ühte kui teist. Teksti oli vähevõitu, rohkem räägib ju kunstnikust ikka tema teosed kui jutt. Kuid tema kunstnikuteekond oli ka raamatus ilusti kirjas. Vaieldamatult on te Eesti kujutava kunsti tiptegijate seas. Lugedes jäin mõtlema, et mis temast oleks saanud, kui ta oleks pidanud piirduma Eestimaaga, kui ta poleks saanud minna edasi Pariisi õppima ja kunsti tegema? Kas temast ikka oleks tulnud kuulus Eesti kunstnik? Mulle on alati tundunud, et Viiralt elas kunagi väga väga ammu ja nüüd ta sünniaastat vaadates avastasin, et mu vanaisa oli tema sündides mõne kuune... ja vanaisa oli ju minu lapsepõlve aegne, kes mitte ei elanud väga väga ammu. Kuidas lähedane ja kauge võivad olla inimese jaoks hoopis erinevas proportsioonis ajas paigutatud.
 

Roosa jubedus

 9./119. Kaunis sina 

Autor Chuck Palahniuk

Tõlkinud Annika Laas 

Kirjastus Kunst 2014

196lk./1974lk./26010lk.

Ulmekirjanduse väljakutse juuni: Marko Kivimäe soovitab

Hmm mis ma selle kohta öelda oskan? Poole raamatu peal tekkis kahtlus, kas loen ulme väljakutsesse või porno väljakutsesse nüüd. No lõpuks läks ikka natuke ulme žanri poole ka see värk oma nanobotidega. Aga nagu Marko isegi märkis, siis teos, mida kas armastatakse või kirutakse. No ma vist siiski olen selles kirumise poolses osas. Igatahes minu hinnang aitas kaasa Goodreadsis  selle raamatu hinde keskmise allapoole liikumisel. Samas oleks huvitav teada meeste ja naiste keskmist hinnet seal eraldi. Tegelikult ma kartsin seda juba algusest peale, lihtsalt juba kaanepilt oli sedavõrd roosa. Eriti ulme jaoks roosa. Aga paraku oli see ainus raamat, mis tema soovitustest mul ei olnud veel loetud ja oli kättesaadav minu raamatukogudest. Aga eks seal raamatus oli ka mõtlemisainet tagaplaanilt, sest inimesed on manipuleeritavad ka ilma nanobottide organismis ringi liikumisetagi. 

Nooruke juristihakatis Penny Harrigan on alati tahtnud eriline olla. Kui ihaldatud poissmees ja megamiljardär Corny Maxwell ta õhtusöögile kutsub, tundub, et kõik neiu unistused on tõeks saamas. Astudes mehe käevangus kõrgklassi hulka, uude ellu, mis on täis disainerrõivaid, eralennukeid, punaseid vaipu...ja meeletutes kogustes senitundmata seksuaalseid tegevusi, hakkab Penny mängima rolli, mis muudab nii tema kui peaaegu kogu maailma naiste elusid jäädavalt.
Võttes appi tantrismi, nanotehnoloogia ja endale ainuomase süsimusta huumori, maalib Chuck Palahniuk lugejale pildi pseudofeministlikust maailmast, mis pööratakse pea peale kärtsroosas plastikrahulduse jahis ning kus halvaendeliselt kuulutatakse: „Miljard abikaasat asendatakse üsna pea...“ 

Renessansi aegne Itaalia naiste elu

18./82. Isabella d'Este. Renessansi särav täht

Sari: Ajalooline romaan
Autor: Jetta Sachs-Collignon

Tõlkija: Ilme Rebane, Lehte Hainsalu

Kirjastus: Kunst 1999

280lk./4286lk./17924lk.

   Lugemise väljakutse: 49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust 

     Aprilli lugemine sattus mul Lucrezia Borgia tähe alla kuigi ma seda selliselt ei plaaninud. Selle raamatu leidsin oma riiulist ja esialgu plaanisin lugeda punktiiri väljakutsesse, kuid lugedes hakkas tunduma, et see vist võib järsku ka hoopis ilukirjanduslik olla, liiga ladus ja ilmekas lugemine. Tõesti ester.ee andis üheks märksõnaks ilukirjandus. Lugema hakates ei mõelnud üldse, et see võib Lucreziaga seotud olla, aga siis järsku hakkasid tegelased vägagi tuttavaks eelmistest raamatutest muutuma. Viisin siis asjad kokku, tõesti tegemist oli sama ajajärguga ja sama kambaga - Isabella oli Lucrezia neljanda mehe õde. 

Sünnipäev ja -koht: 19. mai 1474, Ferrara, Itaalia

Surmakuupäev ja -koht: 13. veebruar 1539, Mantova, Itaalia

Abikaasa: Francesco II Gonzaga, Marquess of Mantua (abiell. 1490)

Lapsed: Eleonor Gonzaga, Duchess of Urbino, Margherita Gonzaga, Federico II, Duke of Mantua, Livia Gonzaga, Ippolita Gonzaga, Ercole Gonzaga, Ferrante Gonzaga, Livia Gonzaga

Õed-vennad: Beatrice d'Este, Alfonso I d'Este, Duke of Ferrara, Ippolito d'Este, Ferrante d'Este, Sigismondo d'Este

Vanemad: Ercole I d'Este, Duke of Ferrara, Eleanor of Naples, Duchess of Ferrara

Isabella d'’Este oli armastav abikaasa ja ema, kunstide austaja, ajastu juhtiv moedaam, kelle uuenduslikku riietumisstiili järgisid paljud naised. Ent ka naissoost Machiavelliks hüütud tark diplomaat, kellel õnnestus hoida Mantova peaaegu puutumatuna laastavatest sõdadest. Kui avarad olid erakordse naise eneseteostuse võimalused renessansiaegses Itaalias? Millist rolli mängisid Isabella elus ta abikaasa – Mantova valitseja Francesco II Gonzaga ning ajastu suurkujud Leonardo da Vinci, Mantegna, Michelangelo, Ariosto ja Paracelsus, paavstid Aleksander VI ja Julius II, kurikuulus Cesare Borgia ja muidugi Lucrezia Borgia...

Ladusalt kirjutatud, sai rohkem aimu tolleaegsest ühiskonnast ja naise seisundist seal kui eelmistest kuivemalt kirjutatud biograafiatest. Kuidas juba laste vahel sõlmiti abielu kokkuleppeid, laste endi käest ei küsinud keegi midagi. Nooreks naiseks sirgununa pidid abielluma, kelle vanemad olid sulle välja vaadanud poliitilisest olukorrast lähtuvalt, hoolimata, kas sa üldse suutsid taluda seda meest. Ja kuidas see kõik uuesti jätkus sinu lastega. Kuidas esmasündinud poisslapsi võeti pantvangi st. kasvatada teises kojas, et nende perekondadel ei tekiks soovi hoopis poliitiliste vastastega liituda kuna Itaalia oli jagunenud väikesteks riikideks, kes kõik madistasid omavahel lisaks Prantsusmaa ja Hispaania vallutustele. Kuidas mehed suhtusid ettevõtlikesse naistesse ja kuidas nad suutsid ennast teostada vaatamata meeste ülemvõimule nii perekonnas kui riigis. Minu jaoks väga huvitav lugemine.

Salapärane vaarao, keda me teame, aga kellest me ei tea

13./77. Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm 

Sari Kuningaraamat

Autor Paul Doherty  

Tõlkinud Matti Piirimaa 

Kirjastus Kunst 2004

220lk./3110lk./16748lk.

Saatusesepp vol.2 väljakutse aprill: 

Märtsis lugesin Eesti naisautori raamatut, mille tegevus toimus Egiptuses, Kreekas, Eestis, Saksamaal ja Lätis. Kõige suurem osa tegevusest oli Egiptuses ja Eestis. Et natuke saatuseseppa õrritada, siis ei läinud turvalisemat Eesti teed, vaid valisin Egiptuse. Pealegi sai märtsi raamatu sündmused alguse just sealt ning sellega oli kõik seotud kuni lõpuni. 

Egiptus ja mees - kohe esmalt tuli pähe - järelikult mõni vaarao. Ja ega me väga palju ei teagi neid Egiptuse vaaraosid, vaid üksikud on tavainimesele teada. Rohkem kui 3000 aastat pärast noore Egiptuse vaarao Tutanhamoni surma tunneb kogu tsiviliseeritud maailm ta nägu ja teab tema viimset puhkepaika. Lootsin sellest raamatust siis teadmisi juurde saada. Sain. Eelkõige seda, et tema kohta on rohkem küsimusi ja spekulatsioone kui vastuseid. Too laps-vaarao tõusis troonile Egiptuse ajaloo tormilisel, usulistest vastuoludest tulvil perioodil. Enne läänekaarde Osirise kuningriiki rändamist pidanuks ta valitsema kaua ja edukalt, kuid suri mõistatuslikult juba kaheksateistkümneaastaselt. Mis põhjustas ta ootamatu surma? Miks maeti ta kiiruga ja jäeti haud tähistamata? Miks leiti ta hauakambrist teistest kuninglikest matmispaikadest pärit aardeid? Kes ta oli ja kas ta üldse valitses või oli vaarao ainult oma nime poolest ja tegelikult valitses hoopis keegi teine? See raamat oli täis küsimusi. Mõned vastused olid ka, aga pigem stiilis, et autor arvab, et... Arvatakse, et... Igatahes sain nii mõndagi teada, mida varasemalt ei teadnud. Ja arvamuspilt, mille autor Tutanhamonist kirjutas, on minu arust täiesti usutav. Aga siiski äratas see raamat rohkem uudishimu ja tahtmist ka teisi arvamusi rohkem uurida kui andis ammendava vastuse. Kuid niikaua kuni ajamasinat, millega saab ajalukku tagasi vaatlejana rännata, ei ole veel leiutatud, siis me ei saagi täie kindlusega teada, mis juhtus, kes ta oli ja miks nii ja hoopis mitte teisiti.

 

Luulepäkapikk 28.12.

 66./213. Neli keelt ''Vanast kandlest''. Setu rahvalaulud
Autor: Jakob Hurt

Kirjastus: Kunst 1989

110lk./7068lk./37538lk.

Neli pikka Seto rahvalaulu, mida Jakob Hurt on redigeerinud. Lisaks ülevaade tema elust ja tegemistest ning rahvaluule kogumisest. 

Ilulaul

Kalmuneid

Lemmeleht

Jeesuse sõit

Tegelikult ega ma eriti ei teadnudki Hurda elust enne peale seda, et ta aktiivselt kogus rahvalaule ja oli eesti keele kallal ametis. Täitsa huvitav lugemine oli ja väärt mees. Need Setu rahvalaulud on aga sellised, et hommikul hakkavad pihta ja õhtul heal juhul lõpetavad, jube pikad ja kordusi täis. Eks nad rohkem olidki sellised leelotused kui laulmised. Ja aasta lõppu lisaks uuemale luulele ning muule kirjandusele, täitsa sobiv ka arhailisemat ning vanaaegsemat värki juurde lisada.

Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?

 

8./155. Unenägude aegadest. Austraalia põlisasukate müüte
Sari: Muinaslugusid kogu maailmast
Autor: Charles P. Mountford
Tõlkija: Boris Kabur
Kirjastus: Kunst 2007
132lk./698lk./31168lk.

 Kauges minevikus, nn. unenägude aegadel sündinud lood sellest, kuidas tekkis maailm, loodi taevas ja maa, inimesed ja loomad. Raamatu kaanetutvustus lubab küll lugemislusti nii väikestele kui suurtele ning raamat ise näeb välja ka nagu lasteraamat, aga minu arust on väikeste lugejate jaoks ikka liiga vägivaldne see raamat, liiga palju vorme sõnast tapmine. Samas muidugi kuidas omaaegsed inimesed said aru muutusest - eks üks suurimaid oli elu ja surm. Et kui surid, siis muutusid millekski või kellekski, sest sa ju polnud enam see inimene, kes sa enne olid. Raamatu järelsõnas väidetakse, et need lood on 30 tuhat aastat vanad. Tegelikult, kui fantaasiarikkad pidid olema tolleaegsed inimesed, kes meie arust olid vägagi piiratud. Nad küll ei teadnud kosmosest võrreldes meieaegse inimesed midagi, aga ometi olid neil müüdid pea iga tähe või tähtkuju jaoks, mis näitab, et nad uurisid taevast tähelepanelikult ja suutsid seal näha mitte ainult tähti, aga ka tähtedest koosnevaid kujusid. Hea samuti, et jagus jutuvestjaid, tänu kellele need lood on jõudnud aastatuhandete tagant meieni vaid suusõnaliselt. 

9./156. Agnes ja unenägude võti
Sari: Agnes #1
Autor Tuutikki Tolonen
Tõlkinud Hille Lagerspetz
Kirjastus Eesti Raamat 2020
184lk./882lk./31352lk.

Argo lastekirjanduse väljakutse detsember: Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?

 Kuna see esimene loetud raamat minu arust siiski päris lasteraamatuks ei kvalifitseeru, pigem ehk vanemale koolieale, siis viskasin endale kättesaadavatele teistele raamatutele ka pilgu peale, kus siis tegu oleks veel unega. Sattus lugemisse raamat, millest ma enne avamist mitte midagi ei teadnud ja lõppes see sellega, et laupäeva öösel ei saanud enne magama kui raamat läbi ning pühapäeva hommikul ei saanud enne tõustud kui selle raamat järgmine osa oli loetud. Kolmas osa on ka, aga seda pole veel eesti keelde tõlgitud kahjuks.
Kui Agnes näeb ühel hauakivil kummalist kirja, ei anna see talle enam rahu. Tasahilju hakkab põnev müsteerium lahenema ja puudutab üllataval kombel ka Agnese elu. Kõik saab alguse päeval, mil Agnes avab surnuaia värava. Ta on äsja kolinud igavamast igavamasse Harmala külla ning jätnud seljataha Helsingi ja vanad sõbrad. Kummaline sündmuste ahel tõmbab aga Agnese kaasa ja tema elu muutub põnevamaks kui kunagi varem. Kiri hauakivil ajab tal kananaha ihule, peagi hakkab ta unes nägema vanamoeliselt riides tüdrukut, kes peidab kuskile aeda ühe võtme. Kui selgub, et see aed asub Harmalas, tunneb Agnes, et peab võtme üles otsima. Oli tõesti põnev raamat ja midagi sellist, mida ei osanud esialgu nagu oodata. Lugedes tekkisid puzzletükid, aga alguses pilt, mille need koostasid, oli hoopis midagi muud kui see, mis lõpuks välja tuli. Kirjanik jagas vihjeid, aga nii varjatult, et ei osanudki tihti seda alguses kas üldse pilti sobitada või vähemalt mitte õigele kohale. Seda sarja soovitan küll, eriti tüdrukutele.

Selle raamatuga on minu Argo lastekirjanduse väljakutse lõppenud. Teemasid: 12 Raamatuid: 19 Lehekülgi: 1748.