Kuvatud on postitused sildiga vangla. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vangla. Kuva kõik postitused

Vahel võib surm olla halastavam kui elu

18./277. Siberi pärapõrgus. Gulagi vangivalvuri päevik
Autor: Ivan Tšistjakov
Tõlkija: Andres Adamson
Kirjastus: Argo kirjastus 2018
208lk./2961lk./48119lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga november: jube lugu #5 (ajalugu)

Ivan Tšistjakov, kirjanduslike kalduvuste ja kunstiandega noormees, sattus Stalini ajal pooljuhuslikult BAMi rajamiseks loodud liikuvatesse sunnitöölaagritesse valvuriks ja väikestviisi ülemuseks, repressiivsüsteemi mutrikeseks. Samuti juhuslikult on säilinud tema päevik 1930. aastate teisest poolest: paari kulunud vihikusse üles tähendatud kirjeldused laagrielust, paiguti kaunistatud omakäeliste looduspiltide ja vinjettidega. 

Kultuurihuvilisel ja intelligentsel inimesel võis olla ikka väga raske sellistes oludes elada ja mõistusele jääda. Päeviku lõpu poole hakkas tunduma, et ta oli käega löönud ja ka tema tase hakkas allapoole nihkuma, ei huvitanud enam ümbritsevast. Loodus oli põhiline, mis pakkus rahu ja rõõmu, aga kui see loodus on pool aastat lumi ja teine pool pori, siis hakkab see loodus ka rõhuma. Eriti kuna sel ajal oli põhiliseks liikumisvahendiks enda kaks jalga ja vahel tuli kuni 50 km päevas maha kõndida. Seda kehva söögi juures. Kellegagi suhelda ei olnud, vangide ja alluvatega ei saanud sõbruneda ja ega seal ei pruukinudki olla neid, kellega oleks saanud intelligentset vestlust pidada, ülemuste käest sai vaid pidevalt sõimata, sest muud moodi nad juhtida ei osanud. Iga hetk ähvardas ennast ise represioonide käest leida ja heal juhul vangina, mitte laibana. Alguses tundus raamat huvitav, aga mida edasi, seda igavamaks muutus, sest sissekanded muutusid järjest tuimemaks ja sarnasemaks. Ootasin rohkem kirjeldust sealsest elust, mitu vangi jälle jalga lasi või mitu lindu/looma õnnestus küttida või kas oli lumi või pori, see lõpuks ei pakkunud enam üldse pinget. Imestama pani, kui visa on ikka see vene hing, keegi teine poleks sellist elu küll vastu pidanud. Külmas ja näljas. Kujutate ette sauna kus on -5 kraadi? Pestes tuleb nahale jääkoorik? Ikka kohutavalt tugev tervis pidi olema sedasi külmas elades, sageli riided märjad, kuid kuivatada ei olnud võimalik, sest kõik oli kütmata ja väljas miinuskraadid. Talvel ikka väga suured miinuskraadid. Seal kus oli juttu soojast oli kirjas, et väljas oli -18 kraadi. Meil kurdetakse kohutava külma üle juba siis, kui on -8 kraadi. Rohkem oleks tahtnud ka ta joonistusi näha, hetkel mõned vaid sisekaanel. Kahju sellistest andekatest inimestest, kelle süsteem ja võim oma hammasrataste vahele keerab ja siis lõpuks tapab. Väga ei soovita seda raamatut, just selle sisu tõttu, liiga sünge. Samas võib olla peaks hoopis rohkem sundima inimesi sellistest asjadest lugema ehk siis saavad paremini ajaloo repressioonidest aru ja kurdavad tänapäeva elu üle vähem.

 

Kui tõenäoline on, et sinust saab tulevikus kurjategija?


13./168. Vangistatud
Autor: Salla Simukka
Tõlkija: Kadri Jaanits
Kirjastus: Pegasus 2022
256lk./2938lk./28439lk.

Lugemise väljakutse 2024: 46.Tõlkinud Kadri Jaanits

Kui tõenäoline on, et tõenäolsusteooria on tõene? Kuidas leida üles need, kes võiksid tõenäoliselt kunagi tulevikus sooritada kuriteo? Ja kui tõenäoline on, et nad selle teostavad, kui nad hetkel isegi ei tea, et nad seda teevad, veel vähem, mida nad äkki teeksid? Kui nad nüüd vangi panna enne kui nad on kuriteo teinud ja neid niikaua survestada kuni nad on üles tunnistanud oma tulevikus tehtava kuriteo, kas siis jääb kuritegu tegemata? Aga kui neil pole aimugi, et nad tulevikus midagi korda saadavad? Kui nad on tavalised noored, kes elavad, õpivad ja tegutsevad? Mis saab, kui nad kokku koguda ja eksperimendi korras tõenäolsusteooria alusel igaks juhuks vangi panna? „Vangistatud“ on jahmatav noorteromaan maailmast, kus teismelised vahistatakse kuritegude eest, mida neid arvatakse tulevikus sooritavat. Selles moodsa tehnoloogiaga varustatud, ent ühegi valvurita vanglas on noored ühiskonnast täielikult ära lõigatud. Samal ajal jälgib see sama ühiskond kujunevaid võimu- ja sõprussuhteid sotsiaalmeedias kui kõigi aegade suurejoonelisimat tõsielusaadet.Noored seda muidugi ei tea, nemad arvavad, et muul maailmal pole vähimatki aimu, mis toimub, või kuhu need noored viidi ja miks. Kuidas muutuvad või säilivad erinevad suhted, uued tutvused? Kuidas inimesed muutuvad, kuidas tuleb päevavalgele erinevad käitumisjooned kui oled vangistatud. Mis saab neist noortest, kas nad on tõesti potentsiaalsed kurjategijad või vaid süütud ohvrid? Mõtlemapanev raamat, kiire lugemine. Õnneks, siiski vaid ulme ja loodetavasti jääb ka ulmeks.

Süüa või mitte süüa?

 


 
14./135. 1600 kõhtu
Autor Luc Lang
Tõlkinud Urmas Rattus
Kirjastus Tänapäev 2001
214lk./3298lk./27778lk.
Lugemise väljakutse: 38. Raamat, mille tegevus toimub laboris, hullumajas või vanglas
Liverpoolis asuvas Strangeway vanglas puhkeb mäss ja vangla kokk näeb hiilgavat äriideed: kuna ta maja asub täpselt vangla vastas, avaneb sealt suurepärane vaade toimuvale ning mees hakkab oma akendest avanevat vaadet müüma ajakirjandusele ning muudele huvilistele. Raamatu tegevus toimubki osaliselt vanglas, õigemini vangla katusel ja suures osas vangla kõrval asuvas koka majas. Sündmuste arenedes hakkab selguma paljugi kummalist koka elust, salakirgedest ja tööst vangla sööklas.
Täitsa huvitav lugemine oli, mitmed ettearvamatud käigud ja koka isiksuses selgusid ikka vägagi üllatavad varjuküljed. Samas pani ka mõtlema, et kui palju me tegelikult usaldame kokkasid, täiesti võõraid inimesi meie jaoks. Me sööme, vahel kiidame, vahel laidame, aga me sööme teadmata millest ja kuidas see söök tehtud on. Ja kuidas mõjuvad erinevad toiduained inimorganismile. Kuidas on võimalik inimorganismidega manipuleerida, eriti kui olla kokk asutuses, kus on valida, kas süüa või nälgida. Ja mis tulemus on vanglaõhu seisukohalt kui näiteks 1600-le mehele sisse sööta näiteks hernesuppi... Aga lisaks vangide seedesüsteemi peal manipuleerimisest on sellel kokal veel hingel nii mõnigi luukere... Ja erootikaraamatuna läheb ka täitsa kirja. Tippteos ei ole, aga minu arust oli täitsa huvitav lugemine.