Õppimine on raske töö, ka kunsti õppimine

27./257. Kunstiõpik gümnaasiumile

Autorid: Jaak Adamson, Andres Adamson

Kirjastus: Argo 2002

211lk./4555lk./44789lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #14 (populaarteadus)
 

Kas õpik just on populaarteadus, aga lasteraamat see pole kohe kindlasti. Isegi mul oli seda väga raske lugeda, kohutavalt palju keerulisi ja võõraid sõnu. Mulle isiklikult tundub, et gümnaasiumi õpikus oleks võinud ikka asi lihtsamalt kirja pandud olla. Saab ju keerulistest asjadest rääkida ka lihtsalt, nii, et kõik lugejad, olenemata oma varasematest teadmisest aru saavad. Üks hea õpik võiks olla arusaadav ka siis, kui keegi suur ja tark seda kõrval lahti ei seletaks, kui lihtsalt seda lugeda. Selle õpiku tekst oli küll väga keeruline ja seda isegi siis, kui selgitati lihtsaid asju. Samas ülesehistus  oli hea. Lihtsamatest vormidest keerukamateni, morfoloogiast läbi süntaksi ekspressiooni ja analüüsi. (kujutamisvahenditest läbi kunstiteose ülesehituse ehk kompositsiooni väljenduslikkuse ja analüüsini - neile, kes eelmisest lausest aru ei saanud, tõlge eesti keelde). Iga peatüki, mis ei olnud väga pikk, lõpus olid praktilised ülesanded, mida siis said õpilased ise katsetada ja proovida, mis pidid neile õpitud teadmised kinnistama. Ülesandeid oli küll küllaltki vahvaid ja need oli üsna üksipulgi lahti selgitatud koos näidetega pildilisel kujul. Minu jaoks veidi liiga palju kollaaži, aga sain aru, et seda on lihtsam tunnis organiseerida kui klassis on palju õpilasi korraga tunnis. Ise ma praktilisi ülesandeid järgi ei katsetanud küll. Ma arvan, et kui selle teksti saaks lihtsamaks ära toimetada (rohkem lihtsamasse eesti keelde tõlkida, et need 7 lehekülge olulisemaid võõrmõisteid ei oleks lahti seletatud raamatu lõpus vaid saaks lihtsalt arusaadavaks juba iga peatüki käigus), siis oleks see üks väärt õppimise raamat mitte ainult gümnaasiumi noortele vaid igas eas algajatele kunstihuvilistele.

Kes on kes kunstimaailmas lastele

20./250. Minu esimene kunstiajaloo raamat

Joonistused: Eleonora Barsotti

Tekstid: Mare Toompere

Kirjastus: Otto Wilhelm 2021

48lk./3104lk./43338lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #12 (lasteraamat)

Leidsin veel ühe huvitava lasteraamatu. Hästi lihtsalt ja lühidalt erinevatest kunstistiilidest ja kuulsatest kunstnikest.   Raamat teeb tuttavaks 22 kunstniku või kunstistiiliga kiviajast popkunstini. Igal leheküljel on ka mingi tegevusülesanne lapsele, mis aitab kinnistada, seda, mida ta just luges/talle loeti. Eelkooliealistele ja algklasside lastele sobilik.

Kunst teenib raha või raha teeb kunsti?

18./248. Haip! Kunst ja raha

Autor: Piroschka Dossi

Tõlkija: Hanna Miller

Kirjastus: Argo 2021

269lk./2816lk./43050lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #11 (populaarteadus)

Raamat räägib kaasaegse kunstituru ja selle seotuse kohta rahamaailmaga, kuidas kunsti väärtustamine ja hind on sügavalt seotud majanduslike ja sotsiaalsete teguritega. Autor paljastab, kuidas turumehhanismid, kuulsus ja turundus mõjutavad kunsti väärtust, sageli rohkem kui selle esteetilised või intellektuaalsed omadused. Dossi kirjeldab, kuidas kunstikaupmehed, oksjonimajad, galeriid ja kogujad on koondunud süsteemi, mis loob kunstile hinnalise aura ja samal ajal manipuleerib sellega. Kuid raamatus on ka näiteid kunstnikest, kes selle süsteemi on rakendanud oma kunsti müümiseks ja raha teenimiseks. Autor väidab, et kunstimaailma edu sõltub üha enam sellest, kui hästi suudetakse kunstnik ja tema teosed turule müüa, mitte tingimata nende loomingulisest väärtusest. Mõned kunstnikud, kes on kuulsad oma provokatiivsete ja sageli kallite teoste poolest, on näiteks sellest, kuidas kunst võib muutuda luksusbrändiks. Ja luksusbrändide puhul on nii, et mida kallim, seda ihaldatavam ja seda paremini see müüb. Ta tõstatab olulise küsimuse: kas kunsti eesmärk on endiselt pakkuda kultuurilist ja esteetilist kogemust või on see muutunud vaid varanduse kasvatamise ja prestiiži suurendamise vahendiks? Kas oluline on kunst või raha, kas olemine või omamine? Kunst kui rahapaigutus, staatusesümbol, jahitrofee, elustiili aksessuaar ja spekulatsiooniobjekt. Kas ka kunst kui lihtsalt kunst? Autor pöörab suurt tähelepanu ka sellele, kui vähe on kaasaegne kunstiturg reguleeritud. Ta toob esile, et kunstiteoste hinnad on tihti subjektiivsed ja mõjutatud väheste võimupositsioonil olevate isikute või institutsioonide otsustest, mis võivad suunata kogu turgu. See annab võimsa ülevaate sellest, kui ebakindel ja läbipaistmatu on kunstiturg. Raamat keskendub suures osas kunstituru negatiivsetele aspektidele. See raamat on suurepärane lugemine neile, kes soovivad paremini mõista, kuidas kunsti väärtustamine ja müümine tänapäeva maailmas toimib.

Mulle see raamat väga meeldis, üks selle aasta parimate raamatute topi jõudev raamat. Polegi kunagi paljudele asjadele seoses kunstiga sedasi mõelnud. Rääkisin raamatust oma kunstnikust pojaga, kes ei ole raamatut lugenud ja põhimõtteliselt sain vastuseks, et täpselt nii see asi ongi, ega Eestis pole ka teisiti. Ta tõi näiteks, et ilma Enn Kunilata ei teataks ka Konrad Mäge, kelle maalidest suur osa on Kunila kunstikogus. Kahjuks ongi sageli nii, et kui keegi rikas kunstikoguja ei avasta kunstnikku enda jaoks, siis see kunstnik vaid oma kunstiga jääb vaeseks ja tundmatuks. 

 

Värvid värvivad maailma ilusaks

16./246. Värviõpetus teoorias

Autor: Marje Tammert

Kirjastus: Aimwell 2002

128lk./2308lk./42542lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga oktoober: film, kunst, muusika #10 (populaarteadus)

Kunst ilma värvideta? Jah, saab ikka ja on tehtud ka, aga kui kogu kunst oleks ilma värvideta, siis läheks ju igavaks. Värv on see, mis loob suures osas emotsioone. Kuid kas värv on ainult värv, või see räägib meiega? Mis keeles räägib mingi värv, milliste emotsioonidega on see seotud, mida tähendab erinevates kultuurides ja ajastutel? Kus seda värvi leida võib? Nii palju küsimusi, mis mul oli tekkinud, sest värvid ja nende psühholoogia on mind juba mitu aastat väga huvitanud. Kuid mis on õige parem õppimismeetod? Eks ikka õpetamine. Kui mul avanes võimalus teha Tallinna Keskraamatukogus ürituste sari mingil teemal, siis valisin selleks ühtseks teemaks värvid. Värvide keel kultuuris ja kirjanduses. Toimub kord kuus neljapäeviti. Nüüdseks on läbi uuritud punane ja sinine värv. Mõlemasse uputud, sest ma ei kujutanud ette, kui palju need värvid tegelikult ikka lobisevad. Paotad kusagil pisike prao, piilud sisse ja kolinal langeb sealt see värv kaela. Kui alguses mõtlesin, et ehk ikka  kuidagi tunnikese välja vean, siis nüüdseks võin öelda, et koos erineva illustreeriva materjaliga võiks terve tööpäeva peaaegu ära sisustada. Seda siis ühest värvist, mitte neist kõigist. Värvid on tõesti ühed suured lobamokad. Aga millelegi peab ju toetuma, ei saa päris kõike, mis internetis ka uskuda. Ja nii olen aluseks võtnud mitu värvide teemalist raamatut. See värviõpetuse raamat on üks neist. Kui ma siiani otsisin vaid konkreetse värvi kohta käivaid lõike, siis nüüd otsustasin, et loen otsast lõpuni läbi ja märgin erinevate värvide kohad juba ära, siis edaspidi lihtsam selle raamatuga töötada. Samal autoril on muidugi veel mitmeid värvide teemalisi raamatuid ja ka internetis on tema õppematerjale. Raamat annab värviõpetuse baasteooriast ja mõistetest ülevaate ja räägib ka erinevatest värvidest. Seda raamatut loen tükati kindlasti kuni suveni veel uuesti.

Mida ma olen enda juures avastanud, siis ma näen nüüd järjest igal pool värve. Igas raamatus hüppavad värvinimed kohe eriti ette, nagu oleksid paksus kirjas muu teksti sees. Ja see kuu, millal valmistan järgmise korra värvist rääkima, siis ma näen enda ümber palju enam just seda ühte värvi, hakkab kuidagi eriti silma. Kuni 21.novembrini elan parajalt lillas maailmas.