Kuidas kolme minutiga rääkida lihtsalt keerulistest asjadest

15./62.  Teadus kolme minutiga: 2015-2016

Sari: Elav teadus 

Koostaja: Ebe Pilt

Kirjastus: Argo 2017

208lk./ 2689lk./10990lk.

 

16./63. Teadus kolme minutiga: 2017-2019

Sari: Elav teadus 

Koostaja: Ebe Pilt

Kirjastus: Argo 2019

239lk./ 2928lk./11229lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga märts: kogumik #4 ja 5 (teadus)

 

Väljakutse selgitada oma aastate pikkust tööd ja keerulisi asju teaduses võhikutele kolme minutiga. Mõned said paremini, mõned kehvemini hakkama. Oli nii väga huvitavaid kui igavamaid kolmi minuteid. Eks see olenes kindlasti ka kui keerulise ja tavainimesele arusaamatu asjaga üldse tegeleti. Kuigi raamatus oli võimalik ka lisaks vaadata, siis mina piirdusin vaid lugemisega, kuna ma eelistan alati asjadest lugeda neist kuulamise asemel. Mul lihtsalt on otsetee aju sellesse osasse, mis asjadest asu saab ja mällu talletab ainult silmadest. Kõrvade kaudu on millegipärast selline vastasasuvast kõrvast teabe välja lekkimine ja õigesse kohta mitte talletumine. Millegipärast ühte asja vaadates-kuulates hakkab mul sageli lihtsalt igav või tekib tahtmine midagi muud ka kõrvale teha, aga sama asja lugemisel seda kunagi ei juhtu. 

Raamatud olid huvitavad ja oli mitmeidki põnevaid asju, millest ma midagi ei teadnud. Esimene raamat köitis kuidagi enam, kas oli asi minu jaoks uudsuses või olidki teemad seal mulle rohkem sobivamad. Või siis see, mis minu jaoks oli selles raamatus võib olla isegi kõige köitvam, õpetus, kuidas kolme minutiga hakkama saada, kuidas mitte minna üle aja ja kuidas lihvida oma esinemisoskust. Sest koolis kui on antud ajapiirang 5 minutit igale esitlusele võib kindel olla, et esimesed räägivad oma veerand tundi jutti kui neid ei katkestata ja ka edaspidi saavad vaid mõned üksikud viie minetilise ajapiiranguga hakkama. Juba slaidiesitlused on tavaliselt sellised, mida ei ole isegi lugedes võimalik selle ajaga toime tulla. Probleemiks ongi see, et inimesed ei oska kontsentreerida seda, mida nad tahavad öelda, räägivad laialivalguvalt, pole piisavalt ettevalmistunud, läbi rääkinud oma teksti. Avalik esinemine on keeruline ja seal peab sedavõrd paljude asjadega arvestama. Selles osas olid need teadlasehakatised tublid, et suutsid oma kolme minutiga rääkida oma aastate pikkusest tööst, tuua välja just oluliseima ja seda nii, et tavainimene, kes valdkonnast midagi ei tea, ka sellest aru saab. Sest sageli ei saa tänapäeval enam isegi teine sama valdkonna teadlane põhjalikult aru, millega teine teadlane tegeleb, sedavõrd spetsiifiliseks on kõik muuutunud. Raamatud olid head ja kel vähegi huvi teada saada, millega üldse Eesti teadlased tegelevad, siis tasub kindlasti lugeda. 

 

 

 

 

Mürgine ravim või raviv mürk?

9./37. Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid

Sari: Elav teadus 

Autor: Neil Bradbury

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo 2023

232lk./1885lk./6881lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga veebruar: Äärmused #3 (teadus)

 

Elu ja surm. Ravim ja mürk. Kahed äärmused. Ravim võib samas olla mürgiks ja mürk ravimiks. Oleneb kogusest, kasutusviisist ja inimorganismi olukorrast.  Selle raamatu kangelased on insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor. Mürkide toime uurimine on andnud teadlastele uusi teadmisi inimkeha sisemiste mehhanismide kohta ning see on võimaldanud luua uusi ja tõhusaid ravimeid. Uurimistöö sõrmkübara mürkide mõjust tipnes südameravimi loomisega, teadmised belladonna kohta aitavad ravida mitut häda, sh isegi keemiarelva kahjustusi. Ükski keemiline ühend pole loomuomaselt hea ega halb, oluline on, milleks seda kasutatakse ja milline on tõhus doos. Olgu eesmärk siis elu võtta või säilitada. Mürkide kasutamine raviks nõuab suurt ettevaatlikkust. Tõhus doos ja toksiline doos on sageli väga lähedased, mistõttu on oluline jälgida annustamist ja võimalikke kõrvaltoimeid. Mürke on ajaloo jooksul kasutatud ka paljudes kurikuulsates mürgitusjuhtumides. Raamatus on ohtrasti näited, mis muutsid lugemise põnevamaks, eriti kuna mitmed lood on juba varasemalt läbi ajakirjanduse või raamatute tuttavad. Minu jaoks väga huvitav lugemine. Haakus alles hiljuti loetud raamatuga "Kurjad taimed", kuidas igal aastal väga paljud inimesed hukkuvad kogemata puutudes kokku mürgiste taimedega.

Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

22. Üks meditsiin. Kuidas loomade mõistmine võib päästa inimese elu

Sari: Elav teadus #43

Autor: Matt Morgan

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2023

239lk./4540lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #9 (populaarteadus)

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid. Raamat räägib meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud. Sest teadagi on loodus targem ja osavam kui tema loodud inimene. Aga kui inimesed taipavad võtta loodusest ja loomade funktsioneerimisest eeskuju, siis tuleb nii mõnigi uudne leiutis või avastus, mis päästab paljude inimeste elu ning sageli toob leiutajale ka Nobeli meditsiinipreemia, kuigi ta tegelikult ju spikerdas looduse pealt maha. Aga noh loodus juba seda vaidlustama ei lähe, tal pigem hea meel kui ta loodud ja arendatud inimene lõpuks midagi taipab ja kasutusele võtab. Siin raamatus oli lõpuks soovitus, et inimeste arstid ja loomaarstid peaksid koos õppima, vähemalt mingiski osas. Minu loomaarstist ema ütles ikka, et loomaarstid on targemad kui inimarstid, sest loomad ju ei räägi, kus neil valutab, või mis viga on, või kuidas nad ennast tunnevad. Igatahes saab loomaarst ka inimese ravimisega hakkama, vähemalt oma lapse ravimisega küll, vahel isegi edukamalt kui lastearst. 

Raamat oli huvitav, lugu nii sellest kuidas mõnede ideedeni jõuti, mida loomade juures avastati ja kuidas seda siis inimeste ravimise juures ära kasutati. Iga loo juures on reaalsed patsiendid, keda need meetodid on aidanud. Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele. Raamatu teemad on jagatud nelja plokki: Maa, Õhk, Meri ja Allmaailm. Raamat on kergesti loetav ka ilma meditsiini alaste teadmistega ja üpriski huvitav. 

Miks me ei maga piisavalt kui uni nii kasulik on?

14. Miks me magame? Une ja unenägude vägi

Sari: Elav teadus #16  

Autor: Matthew Walker

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2018

390lk./3305lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga jaanuar: Tervis #3 (populaarteadus)

Ma terve eelmise aasta üritasin seda raamatut kuhugi Argo väljakutse teemasse sokutada, aga ei õnnestunud, nüüd lõpuks sain riiulist võtta ja lõppude lõpuks läbi lugeda. Lugesin ja lugesin ja siis tekkis küsimus, et miks me siis ikka ei maga? Või noh, magame, aga mitte piisavalt. Tegelikult kontrollisin, kuidas ma siis magan, oma nutikella äpist järgi. Kui usaldusväärne see just on, aga mingis osas kindlasti. Jaanuaris olen piisavalt maganud 9 ööl ja 13 ööl mitte. Samas keskmiselt on tulnud uneks 7 tundi ja 50 minutit, seega napilt alla soovitusliku 8 tunni. Alla 7 tunni 3 ööl ja üks öö vaid 5 tundi ja 3 minutit. Tegelikult ma tean küll, kes nendes viimastes mitteväärtuslikes ööunedes süüdi on, ikka see krimkade lugeja, kes mind üldse ei kuula... nii põnev on, ma ei saa... nii natuke on veel lugeda, ainult sada lehekülge veel... Kuigi neid öiseid lugemisi tuleb järjest vähem ette, eriti kui tean, et hommikul tuleb varem tõusta. Kas on lõpuks ema manitsused mõjuma hakanud, mida ta lapse- ja noorukieas mulle pidevalt nagu mantrat oli sunnitud kordama, või on lihtsalt vanadus kallale tulnud, ei tea. See magamise raamat oli küll huvitav, aga siiski suutis oma eesmärki täita ja mõnedki korrad mind magama uinutada. Kusjuures autor ütles, et ta on õnnelik, kui inimesed tema raamatut lugedes magama jäävad, sest uni on sedavõrd kasulik asi. 

Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Eks see uus moodus on magada ja magada täisväärtuslikult igal öösel 8 tundi (täiskasvanu). Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks.

Õppimise osas olen küll ka ise aegade jooksul kuidagi pihta saanud, et öine tuupimine ei aita, tuleb alustada varakult ja ööd kulutada magamisele, siis on tulemus hulga edukam. Aga ma arvasin, et see on kaasnev nähe vanadusega, et öösel pea enam ei võta, aga autor tõestab teaduslikult ära, et see ongi nii. Isegi enne ja pärast magamata ööd mõjutavad, mitte vaid õppimisjärgne. Üldse ei palju juttu teaduslikest eksperimentidest, mis uneuuringute vallas on tehtud. Kohati pani ikka täitsa judisema see mõte, et kuidas me ennast kehvemaks muudkui muudame, et pole aega magada. Aga nii palju on ju huvitavat, mida tahaks kogeda ja seetõttu ei raatsi kulutada aega magamisele. Raamat ei ole keeruliselt kirjutatud, saab teaduslikest asjadest ikka kirjutada (ja tõlkida) ikka nii, et tavainimene ka asjast aru saab. Kohati oli huvitavam, kohati igavam, aga mõtlemapanev igal juhul.

Nüüd läheb see raamat kohustuslikuks lugemiseks teistele perekonna liikmetele, eriti pojale, kellel noore tegusa inimesena pole aega korralikult magada.

Sipelgad vallutavad maailma

14./98. Lugusid sipelgate maailmast 

Sari Elav teadus #38

Autor Edward O. Wilson 

Tõlkinud Tanel Saimre 

Kirjastus Argo kirjastus 2023

168lk./3098lk./21438lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#7)

Maailma tuntumaid loodusteadlasi Edward O. Wilson jutustab sipelgate kireva maailma kaudu oma eluloo alates poisipõlve kohtumistest nende imeliste putukatega Alabama metsades kuni tunnustatud teadlasena tehtud uurimisreisideni kogu maailmas. Wilson viib lugeja avastusretkedele nii kaugetesse paikadesse nagu Mosambiik, Paapua Uus-Guinea ja Dauphini saar Mehhiko lahes, aga ka oma vanemate rohtunud aeda, ja uurib lähemalt 25 sipelgaliiki.  

Raamatus "Lugusid sipelgate maailmast" tutvustab Wilson lugejale sipelgate sotsiaalset struktuuri, kommunikatsioonisüsteeme, tööjaotust ning nende kolooniate keerukat ja organiseeritud eluviisi. Ta avab sipelgate maailma saladused, sealhulgas nende uskumatud kohanemisvõimed, võitlused teiste kolooniate vastu, toidujahi strateegiad ja isegi sipelgate sõdivad käitumismustrid. Raamat pakub mitmeid põnevaid lugusid ja näiteid sipelgate käitumisest ning kuidas sipelgad oma keskkonnas toimivad. Wilson viib otsekui sipelgate maailma, kus saab näha ja mõista nende putukate keerukat ja hämmastavat käitumist. Raamat pakub põnevaid teadmisi sipelgate kohta, pakkudes samal ajal ka sügavamat arusaama looduse mitmekesisusest ja sotsiaalsetest struktuuridest. Raamatut ilmestavad Kristen Orri illustratsioonid ning hulk fotosid Wilsoni noorusajast ja teaduslikelt ekspeditsioonidelt.

Sipelgad on ühed huvitavad putukad ning siit sai palju nende kohta uut teada. Eriti üllatas, et igal pool polegi sipelgad need head putukad ning vahel on vaja nende levikule piir panna, et nad teisi liiki ei lämmataks. Sipelgaliigid võivad samuti olla mõnes kohas võõrliigid, kes tulevad ja vallutavad ning anastavad seal algselt olnute territooriumid ning põhjustavad algsete liikide hukku. Võõrliigid paraku tekitavad kahju ka põllumajandusele ja inimestele, mitte vaid teistele putukatele. Hariv ja huvitav raamat, üsna kerge lugemine. 

Kuidas saavad uued liigid omale nime

5./89. Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik

Sari Elav teadus #40

Autor Stephen B. Heard

Tõlkinud Lauri Laanisto 

Kirjastus Argo kirjastus 2023

262lk./950lk./19290lk.

Väljakutse punktiir2023 mai: Erilised elukad (#2)

Alates sellest, kui Carl von Linné pakkus 18. sajandil välja binominaalsete liiginimede süsteemi, on teadlased pannud liikidele isikute nimedest inspiratsiooni saanud ehk eponüümseid nimesid, mis võivad avaldada nii austust kui ka autust. Sissevaade selliste nimede ajalukku ja tänapäeva pakub lugejale üllatavaid, liigutavaid ja kohati skandaalseid lugusid teaduslike liiginimede taga. Autori silmis on uutele liikidele nime andmise protsess teadlase jaoks loominguline võimalus. Tema raamat aitab mõista liiginimede taga peituvaid inimesi, nende huvisid ja nõrkusi, mis omakorda laseb teha üldistusi, kuidas inimesed üleüldse loodust näevad ja mil moel nad seda oma vaimusilmas süsteemidesse paigutada püüavad. 

Kas olla meelitatud kui sinu nimi pannakse mõnele jäledale või koledale liigile? Mõnele jäledale või imepisikesele putukale? Näiteks kui saad omanimelise täi? Kahetine asi, ikkagi oled ära märgitud, kuigi ega neid ladinakeelseid nimesid ju eriti keegi ei uuri kui just selle valdkonna teadlane või hobiharrastaja ei ole. Raamat selgitab ilusti, kelle nimesid läbi ajaloo on millistele liikidele pandud ning miks. Täitsa huvitav lugemine oli kuna pole varasemalt nagu sellele teemale üldse mõelnud ja ega suuremast hulgast seal kirjutatud liikidest ka midagi kuulnud. Kellel looduse vastu sügavam huvi, tal kindlasti soovitaks lugeda. 

 

Vulkaanid maas, vees ja kosmoses

 

9./27. Supervulkaanid. Mida need räägivad Maast ja kaugetest maailmadest 

Sari Elav teadus  #37

Autor Robin George Andrews 

Tõlkinud Triin Olvet  

Kirjastus Argo kirjastus  2022

320lk./ 1848lk./ 6204lk.

Väljakutse punktiir2023 veebruar: Elav teadus (#3)

Kui kahte eelmist raamatut ("Lennud unes ja ilmsi" ja "Looduse salajane võrgustik") sai lugeda nagu ilukirjanduslikku raamatut, need olid hästi lihtsalt loetavad, siis selle raamatu lugemine enam nii lihtsalt ja kiiresti ei läinud. Mitte, et see kehv raamat oleks, lihtsalt siin oli ääretult palju tihedat materjali, millest oli vaja ennast läbi närida. Eriti kuna eelnevad teadmised vulkaanide kohta piirdusid sellega, et nad purskavad või ei purska, või siis järsku jälle purskavad. Ja kui purskavad, siis on väga tuline ning laava ning tuhk hävitavad oma teel kõik elava ning väga kiiresti. Arvasin, et raamat räägib ühest suurest vulkaanist teise järel, mis maakeral kunagi on pursanud, kuid suurema osa raamatust oli vaatluse all hoopis vulkaanid teistel planeetidel või kuudel. Ja sellest ei olnud mul veel üldse aimu. Seega väga teadmistevulkaaniline raamat ja loodan, et nendest pursetest mu ajusse ikka kasu ka on. Igatahes hetkel sain küll väga palju uut ja huvitavat teada. 

Vulkaanid ei ole hävitajad, vaid hoopis loojad: vägagi tõenäoliselt on just tulemäed loonud Maal nii lopsaka ja mitmekesise elu. Nad toovad planeedi sügavustest pinnale materjali, mis aitab teadlastel lahti harutada planeetide tekkelugu ja ehk isegi vaadata tulevikku.  Kas Maa vulkanismi mootoril töötav, Päikesesüsteemis ainulaadne laamtektoonika ongi see ime, mis lubas elul tekkida ja püsida? Kui elu suudab eksisteerida isegi vulkaanis, ehk võiks naaberplaneedilgi leiduda mõni veider eluvorm? Vulkaanid on sama värvikad ja vaheldusrikkad nagu nende looming – nad purskavad musta vesist magmat, ehitavad merepõhja klaaslinnu ja Kuu peal tardunud laavajärvi, aga see pole veel kõik. Päikesesüsteemi suurimad vulkaanid suudavad oma koduplaneedi suisa pea peale keerata!

 

Kui tähed said lugudeks...

17.Tähelood. Tähtkujud ja inimesed 

Sari Elav teadus  #25

Autor Anthony Aveni 

Tõlkija Tiina Randus

Kirjastus Argo kirjastus  2020

168lk./3956lk.

Väljakutse punktiir2023 jaanuar - Võõrad taevad (#3) 

Tähtkujudega mul väga suurt tutvust ei ole. Neid kõige tavalisemaid ikka on keegi kunagi näidanud, aga selles osas mul küll fantaasiat napib, et näha neis tähtede kogumikes midagi muud kui lihtsalt kaootiliselt asetsevaid tähti. Aga aegade jooksul on inimestel ikka fantaasiat jagunud ning nad on näinud taevas tähtedest moodustuvaid isikuid või esemeid. Ja fantaasiarikkamad inimesed on loonud sinna juurde ka jutte, mis on põlvkondade kaupa tänapäeva välja jõudnud. Kindlasti on ka lugusid, mis on aegade jooksul kaduma saanud. Siin raamatus olid mõningad nendest lugudest. Huvitav oli just see, et kuidas inimesed üle maailma seostasid tähekogusid mingite lugudega, kusjuures need lood olid täiesti erinevad. Näevad ju tähtkujusid inimesed erinevatel pikkus ja laiuskraadidel ka erinevalt. Ja kuidas osati lugeda taevatähtede paiknemist ajal, kui polnud veel mõõteriistu ja täpseid kellasid. Tänapäeval kipub see oskus küll kaduma. Ütle mõnele purjetajale, et ta peab vaid taevatähtede järgi orienteeruma ookeanil, sõitma ilma gps-ide ja muude navigeerimisriistadeta ja jõudma välja täpselt õigesse kohta, kuhu teel oli. Tänapäeval ei saa paljud enam mindud mõne tänava kauguselegi ilma navigeerimata telefonis. Või peaks mingeid põllutöid alustama just siis, kui tähed on mingis kindlas asendis, mitte vaatama kalendrist järele, mis päev on.  Huvitav oli lugeda, aga ega ma sellegi pärast ei suuda taevas tähtkujusid paremini ära tunda ega näha neis muud, kui hunnikut tähti. 

 

Tumeaine ja dinosaurused

 

5./126. Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed

Sari Elav teadus

Autor Lisa Randall

Tõlkija Vahur Lokk

Kirjastus Argo 2017

408lk./1224lk./25704lk.

Reis ümber maailma ehk argonaudi väljakutse oktoober: Käi kuu peale! või ka kaugemale - maailmaruumi.

Tumeaine ja dinosaurused - kumbagi pole oma silmaga näinud. Mõlemast olen midagi kuulnud. Ühes kontekstis ei osanud neid näha, kuigi sellest dinosauruste väljasuremise loost olen juba ühest teisest raamatust lugenud. Ja kui ikka mitu autorit ühte ja sama väidavad, ju siis peab tõde olema, et üks suur taevakeha need vaesed loomakesed hukutas. Samas see raamat väidab, et inimsugu ei oleks saanud üldse arenema hakata kui dinosaurused poleks oma lõppu leidnud, seega ehk isegi hea, et nad välja surid omal ajal. Nende loomadega on selgem see lugu, neid on pildi ja kinolina peal nähtud ning ettekujutus on olemas, isegi mõned nende kondid on kusagil välja kaevatud, seega tõestus olemas, et nad kunagi eksisteerisid ja tõenäoliselt on teada ka nende tegelik välimus, söögieelistused ning iseloom. Tumeainega on lugu keerulisem. Tänu raamatule tean nüüd, et ma pole ainus, kes ei tea, mis asi see tumeaine tegelikult üldse on. Tegelikult ei tea seda maailmas täpselt mitte keegi, kõik vaid spekuleerivad selles osas ning pakuvad erinevaid hüpoteese välja. Uurivad, aga kuna otseselt käega seda ammutada ei saa ja katseklaasi toppida, siis võidakse veel väga pikaks ajaks seda uurima ja selle kallal mõistatama jäädagi. Igatahes tänu sellele raamatule sain kindlama teadmise dinosauruste huku põhjusest, aga tumeaine jäi endiselt väga tumedaks ja arusaamatuks. Ei olnud lihtsalt loetav raamat, ikka üsna läbinärimine oli minu jaoks, pigem selline edasijõudnute raamat, mitte algajatele kosmoseuurijatele. Minu jaoks jäi kuivaks ja kohati arusaamatuks ning igavaks - kui kaua on võimalik ühest ja samast asjast kirjutada kui sa tegelikult ise ei tea ka, millest sa täpselt kirjutad ning vaid loobid õhku mingeid ideid ja hüpoteese, mida oled üritanud kellegagi kunagi tõestada. Ok, mõned asjad vist võisid olla ka tõestatud kunagi ja kusagil. Sain veel kord tõestust, et ihu ja hingega teadlased ei oska lihtsale inimesele, kes asjast eriti midagi ei tea, asja lihtsalt selgeks ja huvitavaks kirjutada. Aga ehk mingid teadmised siit ikka ajukurdude vahele sattusid.