Olete kohanud rohelist tuult?

24./69. Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga

Sari: Haldjamaa1 

Autor: Catherynne M. Valente

Illustreerija: Ana Juan 

Tõlkija: Leelo Märjamaa

Kirjastus: Draakon & Kuu 2019

247lk./5572lk./16969lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: Kitty Mamers soovitab

Kui Roheline Tuul ilmub leopardi seljas Septembri akna taha ning kutsub tüdruku endaga Haldjamaale kaasa, ei kõhkle September hetkekski. See kutse avab ukse imelisse ja salapärasesse maailma, mis on täis võlu, kuid ka ohte. Haldjamaal ei ole kõik sugugi nii harmooniline, kui alguses võiks loota. Seal peituvad tumedad saladused ning ootamatud katsumused, mis panevad Septemberi julguse ja nutikuse proovile. Tüdruk satub mitmetesse seiklustesse, kus ta kohtub erinevate tegelastega, kellest igaüks on omanäoline ja omab oma häid ja halbu külgi. Üks peamisi küsimusi on, et kes on see salapärane Markiis, kes seal valitseb ning miks ta on sedavõrd kuri. Markiisi mõjuvõim ning tema salapärased kavatsused loovad  õhkkonna, mis sunnib Septemberi ning tema uusi sõpru astuma vastu raskustele, et taastada rahu ja õiglus. Kas September ja tema kaaslased suudavad olukorda parandada või satuvad hoopis ise hätta ning vangistusse? Kas tüdruk leiab võimaluse tagasi koju naasta või hoopis avastab, et Haldjamaa pakub talle midagi enamat. Teistsugust elu, mis võib osutuda isegi paremaks. Need küsimused hoiavad lugejat põnevil ning kutsuvad kaasa mõtlema, milline on tõeline kodu ja mis teeb elu õnnelikuks. Lugu on lastepärane fantaasiaseiklus, mis on täis mitmekesiseid pöördeid ning eripalgelisi tegelasi. Nooremana oleks see seiklus mulle huvitavam olnud kui hetkel oli, või siis vähemalt põnevam. Kuid loo maailm ja tegelaskond olid piisavalt värvikad ning kaasahaaravad, et ma võiksin lugeda edasi Septembri järgmisi seiklusi, mida tundub, et pole kahjuks eesti keelde tõlgitud.

Sõrmus, mis ühendab ja lahutab

6./36. Sõrmuste isand I. osa. Sõrmuse vennaskond

Autor: John Ronald Reuel Tolkien

Tõlkijad: Votele Viidemann, Ene Aru

Kirjastus: Tiritamm 1996

429lk./1703lk./9318lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 aprill: Age Lahemaa soovitab

Kuidagi ma olen osanud sellest raamatust alati kaarega mööda minna. Isegi ei tea miks. Kääbik sai omal ajal loetud ja meeldis. Sõrmuste isanda osas oli aga mingi tõrge. Filmi ka ei ole näinud. Või õigemini kunagi kui see välja tuli, siis laps oli väga vaimustunud, käis kinos vaatamas ja laenutas kasseti koju ja hakkas õhinaga mulle ka näitama. No ma suutsin peale ehk kolmandikku magama jääda. Mul see probleem filmidega pidevalt, mugavas asendis, pilk kinnitunud ühte punkti ja uni tuleb. Raamatut suutsin ikka palju pikemalt lugeda. Algus läks üsna ludinal, aga lõpp hakkas venima. Kogu aeg oli viimastel päevadel tunne, et loen ja loen viimast peatükki ja see ei lõppegi. Tuli muidugi välja, et vahepeal lõppes ja siis algas uus peatükk, mida ma nüüd viimaseks arvasin olevat. Venis ja venis. Tegelikult üldjoontes oli ju teada ka, mis selles raamatus toimub, sest niivõrd kuulus raamat. Tegelaste nimed olid tuttavad suures osas, aga eks selle aeglase tempo juures saigi rohkem selgemaks, kes nad siis täpselt ikka olid, milline iseloom neil oli ja kust nad pärit olid. Võib olla seetõttu oligi algus rohkem põnevam mu jaoks, et siis ilmus iga nuka tagant mõni uus tegelane, kellest pidi aru saama, kes ta selline on ja kuidas sinna maailma sobitub. Ma usun, et nooremana oleks mulle see raamat rohkem meeldinud, aga see ilmus eesti keelde minu jaoks liiga hilja. Pealegi see oli aeg, kus arvuti jõudis mu ellu ja ma lugesin vähem ja ulmet üldse eriti mitte. Hetkel on küll kaks järgmist osa ka lugemislaua lähedal, aga see ajab juba üle nendest soovitatud ulme raamatutest, mis ma oma riiulist olen välja otsinud ja suurel hulgal on neist ikka mitu osa. Pealegi üsna paksukesed suures osas ka kõik.
 

Haldjad varastasid naise!

30./308. Ravi

Sari: Ajalooline romaan 

Autor: Carlo Gébler

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Argo 2023

301lk./4936lk./53343lk.

Koduriiuli väljakutse 2024 mai: Viimane ost!

Lõpuks õnnestus ikka ka see miniväljakutse lõpetada! Mai kuu teema jäi pikalt vinduma, sest esiteks, ma väga harva ostan raamatuid ja tol hetkel viimane ost ehk siis raamatu ja roosi päeval tasuta saadud roosi eest tasuta ostetud raamat ei hakanud kuidagi minema. Sain vaid mõned leheküljed raamatu algusest loetud ja siis liikusin edasi põnevamate väljakutsete juurde. Siiski sel aastal tegin kaks raamatute ostu, mõlemad Argo kirjastusest. Esimese ostsin eelmisel aastal võidetud kinkekaardiga, sain lapsele sünnipäevakingi probleemi lahendatud ja teise siis, kui kutsuti üles kolimiseelsele tühjendusmüügile. Ravi raamat oli üks nendest, mis minu ostukorvi tol korral sattus. Ja see oli selline raamat, mis kuidagi enam venima ei jäänud. Taaskord pean tõdema, et need reaalse elu alusel kirjutatud ajaloolised romaanid on ikka palju suuremad õudukad kui need õuduskirjanike omalooming. Vähemalt need viimased pole eriti mulle mõjunud, kuid see raamat on nüüd küll selline, et mida lõpupoole, seda enam vererõhk ja käekarvad tõusevad. Oh, need haldjad, mis tempe nad on inimestega küll teinud, nende mõistuse täitsa ära pööranud. Vähemalt iirlased on küll läbi ajaloo nendega väga tugevas sidemes olnud. Poiss palub haldjaid, et need ta ema minema viiks ja järgmisel hommikul ongi ema kadunud. Keegi, kaasa arvatud mõne päeva pärast koju jõudnud ema, ei räägi lapsele, kus ta tegelikult oli ja mis juhtus. Lapsel lastaksegi jääda uskuma, et haldjad viisid ema ära. Pole siis ime, et lapses kasvab teadmine kurjadest haldjatest, kes inimesi minema viivad või ära vahetavad. See teadmine ei muutu ka poisi kasvades meheks, pigem rohkem kinnistub. Ja kui mehe naine jääb haigeks ega parane kuidagi... No kui ikka rohtu ei saa haiguse vastu, siis ongi raske ju iseenesest paraneda. Tipperary rahvas kaldub üha enam arvama, et Bridgetiga toimub midagi väga kummalist ja mängus on sootuks teisest maailmast pärit vägi, liiguvad sosinad haldjatest, keegi mainib kurje vaime. Külarahvas alustab ravimist. Aga kas see ravi aitab või hoopis tapab? Ajalooline romaan põhineb tõestisündinud lool 1895. aastast, mil Martin Cleary astus Iirimaal kohtu ette süüdistatuna oma naise Bridgeti surnuks põletamises. 

Raamat on hea, aga väga sünge ja rõhuv. Raske on soovitada, aga see on selline raamat, mis jääb kuhugi ajusügavusse tiksuma, mida tunnetad kogu oma olemusega, nagu oleksid abitult kuhugi võrku kinni jäänud, aga sa oled vaid lugeja, sul ei õnnestu seda võrku katki rebida ja loo kulgu muuta. 

Kas mõõgad on alati neetud?

7./266. Murtud mõõk

Sari: Maailma fantaasiakirjanduse tippteosed  

Autor: Poul Anderson

Tõlkija: Eva Luts

Kirjastus: Fantaasia 1999

194lk./936lk./46094lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 juuni: Raamat kirjastuselt Fantaasia 

 

Jätkan siis ulmeseikluste rajal. Kuna Moorcock sain ühele poole, siis alustasin Andersoniga. Kohe võin öelda, et Andersoni lugemine läks mul kiiremini ja kergemini. Kuigi lugedes tuli hästi palju paralleele mu jaoks mõlema kirjaniku teostest. Selles loos siis tegevad nii inimesed, haldjad kui trollid. Ja inimesed, need on nii haldjate kui trollide poolt lükata tõugata ja manipuleerida. Kui me muidu oleme harjunud lugema, et haldjad on sellised õrnad ja head ja ilusad, siis selles loos pole nad midagi etemad kui trollid. Just haldjapealik on see, kes munsterdab valmis vahetise, kelle ta jätab vastsündinu asemele, kelle ta siis omale koju kasvatada võtab. Vahetis - trolli ja haldja laps, kasvab inimperes ja keegi ei saa aru, miks ta on pahatahtlik ja miks loomad teda ei salli. Loo käigus muidugi jõuavad poisid vastakuni ja seda erinevate poolte ridades. Kui palju loevad ikkagi geenid ja kui palju kasvatus, kas trollid ongi haldjatest palju erinevad, kaos ja kord, kas kumbki pool saab võidu? See kaose ja korra vastuolu oli juba Moorcocki raamatutes ja ka siin raamatus on kord üks, siis teine peal. Kas seda just kaoseks ja korraks siin nimetatakse, aga nimeta kuidas tahad, maailm on ikka kahest poolest olenev, ei saa üks ilma teiseta eksisteerida. Selle loo juures on ainsad sümpaatsemad tegelased inimesed, kes aga on nõrgad ja ei suuda muude olendite maailmas ennast kehtestada. Lugu oli haarav ja nüüd ootab veel mitu sama autori raamatut kapi peal lugemist.