Luulepäkapikk 31.12.

 74./221.Viimane raamat. Poslednjaja kniga

Autor Viktor Krivulin

Tõlkija Ott Arder

Illustraator Leonhard Lapin

Kirjastus Umara 1996

48lk./ 7790lk./38260lk.

Peterburi undergroundi tuntud poeet ja esseist  Viktor Krivulin sündis 1944. aastal marssal Tolbuhhini III Ukraina rindel kindrali ja rindearsti pojana. Nüüd ülemaailmset kuulsust koguva poeedi juured võrsuvad ukraina-valgevene juudi kultuursest kogukonnast. V. Krivulin elas ja kujunes Peterburis «põranda all» Ahmatova, Brodski jt. heas seltskonnas. Vaid Jumal säästis ta emigrandi või vangi karmist saatusest. Perestroika alguseni üksnes läänes ja samizdatis trükitud autorist on tänaseks saanud vast enimtõlgitud ja kuulsaim vene poeet. 

Igal leheküljel siis üks luuletus nii eesti kui vene keeles. Üpris raske lugemine. Mõtlesin, et kas tõlkimisega on muutunud selliseks, aga proovisin paari tükki lugeda lisaks vene keeles - need luuletused ongi sellised raskekahurväe omad. Ei sobinud mulle kuidagi. 

Nagu peakirigi ütles, siis see oli minu advendikalendri ja luulekalendri viimane raamat...

Luulepäkapikk 30.12.

71./218. Lahtised lehed

Autor: Ada Otema

Kirjastus: Huma 2005

62lk./7654lk./38124lk.

Kujutav kunst ja luule on Ada Otema loomingus alati käinud käsikäes. «Lahtised lehed» ilmus esimest korda Stockholmis 1963.a. kunsti- ja luulealbumina. Luuletuste vahel on autori linoollõiked ja tušijoonistused. Luuletused on ka väga head, küllaltki helged, aga samas tõsised. Mulle raamat meeldis.
 

Luulepäkapikk 29.12.

 

68./215. Olla olemas kellegi jaoks 

Autor: Helin Viil

Kirjastus: autor 2017

44lk./7526lk./37996lk.

Südamlik luulekogu. On rütmi, on riimi, on helgust, on tõsidust. Mulle meeldis.

Luulepäkapikk 28.12.

 66./213. Neli keelt ''Vanast kandlest''. Setu rahvalaulud
Autor: Jakob Hurt

Kirjastus: Kunst 1989

110lk./7068lk./37538lk.

Neli pikka Seto rahvalaulu, mida Jakob Hurt on redigeerinud. Lisaks ülevaade tema elust ja tegemistest ning rahvaluule kogumisest. 

Ilulaul

Kalmuneid

Lemmeleht

Jeesuse sõit

Tegelikult ega ma eriti ei teadnudki Hurda elust enne peale seda, et ta aktiivselt kogus rahvalaule ja oli eesti keele kallal ametis. Täitsa huvitav lugemine oli ja väärt mees. Need Setu rahvalaulud on aga sellised, et hommikul hakkavad pihta ja õhtul heal juhul lõpetavad, jube pikad ja kordusi täis. Eks nad rohkem olidki sellised leelotused kui laulmised. Ja aasta lõppu lisaks uuemale luulele ning muule kirjandusele, täitsa sobiv ka arhailisemat ning vanaaegsemat värki juurde lisada.

Luulepäkapikk 27.12.

64./211. Loojanguvälu 

Autor: Elle Eha

Kirjastaja: autor 2005

64lk./6926lk./37396lk.

Mõnusad luuletused. Hästi palju luuletusi emast, sest tundub, et see on periood, kus luuletaja ema lahkus teise ilma ja seetõttu oli vaja see valu endast välja kirjutada. Samas ei ole need luuletused vaid leinaluuletused, on mälestused, armastus ja mõtted ning tunded. Ilus luulekogu, soovitan.

 

Luulepäkapikk 26.12.

 

62./209. Mu isamaa on minu arm
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Eesti Raamat 1993

288lk./6824lk./37294lk.

Kogumik «Mu isamaa on minu arm», mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.

Nagu juba eelmise tema luulekogu juurde sai kirjutatud, ta oli väga hea luuletaja, eriti arvestades aega, millal ta elas ja tema looming võistles meestekeskses kirjandusmaailmas. Kahjuks on suurem osa tema loomingust raskuse, mure, kurbuse, igatsuse pitseri all. Aga eks ikka luuletatakse nii, nagu elu hetkel on. Raske on luua rõõmsaid ja helgeid luuletusi kui ise samal ajal kannatada. Aga ikkagi soovitan tema luulet lugeda. Eriti eredad on tal muidugi isamaalised luuletused.

Luulepäkapikk 25.12.

 60./207. Mu süda laulab

 Autor: Marie Under

Kirjastus: Eesti Raamat 1984

440lk./ 6428lk./36898lk.

Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates. Valik avab ühe poeedisaatuse - alates noorusõhinast kuni kõrge ea tõsise ja traagilise elutunnetuseni.

Ma ütleks, et seda nooruseõhinat armastusluule ja looduslüürika näol kaua ei olnud, juba tekkis kurbus, raskemeelsus, mure luuletustesse. Minu kõige suuremad lemmikud siin olid kogust Õnnevarjutus, mis sisaldas ballaade ja legenda aastatest 1924 - 1929. Võib olla sellepärast, et ma eelistan pigem sellist jutustavat luulet kui kirjeldavat. Aga Eesti luule klassika ja väga hea luuletaja. Väga rikkaliku sõnavaraga, järjest olid kasutatud vähetuntud sõnad. 

Luulepäkapikk 24.12.

 

58./205. Tulipunane Vihmavari
Autor: Betti Alver

Kirjastus: Tammerraamat 2012

176lk./5948lk./36418lk.

Valik luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. 

Kuna olen nüüd viimastel päevadel lugenud suures hulgas luulet, eriti kolme Eesti naisluuletaja oma - Betti Alver, Marie Under ja Lydia Koidula, siis kui nende kolme hulgast valida, siis vist meeldivaimaks pean tunnistama just Betti Alveri loomingu. Kuigi kõigil on häid ja väga häid asju, siis Betti luuletused nagu kõnetasid mind kõige enam. Soovitan lugeda kõigil, kes vähegi tahavad Eesti luulega kursis olla. Ikka meie luule vaiendamatu klassik koos kahe eelpool nimetatuga, muidugi on neid veel... 

Luulepäkapikk 23.12.

 

56./203. Valik luulet
Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 1948

232lk./5724lk./36194lk.

Luulevalimiku esimese osa moodustavad isamaalaulud, teises osas on esitatud armastus- ning kolmandas looduslaulud. Neljas tsükkel koondab erineva sisuga mõtisklevaid laule, juhuluulet ballaade jm.
Luuletustele eelneb põhjalik ülevaade L. Koidula elust ja loomingust. Aga vot seda ülevaadet ma kohe kuidagi lugeda ei suutnud, ei suutnud suurt luuletajat Lenini-Stalini õpetuse alusel tundma õppida ja tutvuda. Aga kuna selles raamatus oli eessõnas suudetud teha Koidula looming sobivaks nõukogude ideaalidega, siis sobis ka trükkida tema isamaalisi luuletusi. Tegelikult peab vist tänama seda eessõna kirjutajat, et ta oskas puhuda mulli tollele ajastule meelepäraselt ja tänu sellele niivõrd patriootlik ja isamaaline luule, nagu Koidulal oli, sobis lugeda ka karmi poliitika ajal, kui isamaa ja Eestimaa oli kõigil hoopis Nõukogude Liit, mitte Eestimaa nagu luuletaja kirjutas. Mulle Koidula meeldib. Väga meeldib. Ainult natuke liiga kurb on see tema luule, rõhutud.

Luulepäkapikk 22.12.

52./199. Tuli tulest
Autor: Elle Eha

Kirjastus: Talisman 1999

64lk./5004lk./35474lk.

Keskpärane, aga loetav. Selline, et kord loed, aga samas kohe järgmine päev ei mäleta enam, mida lugesid. Sellepärast ei saagi pikemalt kirjutada, sest ma juba eile lugesin seda, ärge siis tahtke, et ma täna oskaksin sellest midagi tarka kirjutada.
 

Luulepäkapikk 21.12.

 

50./197. Siht/koht
Autor: Silvia Urgas

Kirjastus: Elusamus 2015

46lk./4904lk/35374lk.

Esiteks kehv kujundus - pealkirjad olid loetamatud. Ja ega luulegi minu jaoks midagi erilist ei olnud, suht kehvakene mu arust. Või siis, polnud lihtsalt minu maitsega ühtiv. 

Luulepäkapikk 20.12.

 

48./195. Õitsvate pärnade alleel 

Autor Margit Peterson

Kirjastus Hea Tegu 2011

92lk./4778lk./35248lk.

 

Made in Pärnu. Oli häid, oli keskpäraseid, oli kehvasid. Aga siiski loetavaid oli rohkem. Võrreldes nendega, mida olen sel kuul lugenud, siis kindlasti üle keskmise. 

 

Luulepäkapikk 19.12

 

46./193. Kodulävel
Autor: Vello Jaska
Kirjastus: Litero 2008

80lk./4592lk./35062lk.

Sisukord:
Mõttekilde Eestimaast ja kodukohast
Kujutluspilte loodusest
Lembeluule
Krimmi motiivid
Mõtisklusi

Täitsa loetav luulekogu, ei midagi geniaalset, aga täiesti korralik luule, üle Harju keskmise, või siis Valgamaa keskmise õigemini. Kodust oli kenasid mõtteid luulevormis. 

Luulepäkapikk 18.12

 

45./192. Väike luuleraamat

Sari: Väike Luuleraamat 
Autor: Artur Adson
Kirjastus: Eesti Raamat 1990

136lk./4512lk./34982lk.

Karl Arthur Adson (3. veebruar (vkj 22. jaanuar) 1889 Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ning oli tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus.Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 

Terve raamat vaid murdeluulet. Rütm oli hea, aga palju jäi paraku arusaamatuks, sest mitte möhkugi ei saanud aru. 

Luulepäkapikk 17.12

 

40./187. Luulet
Autor: Tomas Tranströmer

Tõlkija: Jaan Kaplinski

Kirjastus: Eesti Raamat 1989

160lk./ 3948lk./34418lk.

Tomas Tranströmeri (s. 1931) valikkogu, mis hõlmab aastaid 1954-1983. Nobeli preemia sai tunduvalt hiljem. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks ta nii väga tahab luulet kirjutada, sest see, mida ta kirjutab, pole nüüd küll luule. Proosatekst, mis on kujundatud nagu luuletus. Osa tekste olid ilusti jutti, ei olnud nendega mängitud ja teeseldud, et tegemist on luulega. Lühijutukesed on tal, mitte luule. Väga kõrget hinnet mu käest kohe kindlasti ei saa.

Luulepäkapikk 16.12.

 

38./185. Musta hobuse suvi
Autor: Uno Sikemäe

Kirjastus:autor 2002

56lk./3746lk./34216lk.

Küllaltki palju oli luuletusi hobustest, aga ka muudest asjadest ja mõtetest. Mulle üsna meeldisid. Riimi oli, rütmi oleks võinud rohkem olla. Raamatut kaunistavad loodusfotod. 

Luulepäkapikk 15.12

 

35./182. Kui kevadmesilased lendleme

Autor Lagle Metsajärv (Ester Piller)

Kirjastus  autor 2006

52lk./3534lk./34004lk.

 Looduspildis, inimeste elu-olu, mõtisklused elumõtte ja olemuse üle ning autobiograafilised killud. Oli kah. Keskpärane.

Luulepäkapikk 14.12.

 

33./180. Relvarahu

Autor: Merike Hanni

Kirjastus: Kentaur 2005

64lk./3450lk./33920lk.

Luulekogu «Relvarahu» toob autori sõnul lugejani «luuletusi sõjast ja rahust, armastusega.» Kõik need kolm -- sõda, rahu ja armastus -- on autori jaoks sagedased motiivid. Tõsi küll, luuletaja ei astu ise sõtta, pigem registreerib ta tõe -- et sõditakse.
Ja suudab, ehkki sõda mitte heaks kiites, kõiki sõdijaid omal kombel armastadagi. Kättemaksu, mis relvadeni ulatuks, ta ei tunnista. Tema sõjarelvaks on sõnad. Luuletaja liigub kohati maailmas, kus kehtivad pisut vanatestamentlikud seadused -- kui ühiskaevus vesi lõpeb, aetakse eemale vanad inimesed. Ja mida teeb pika puuga eemale aetud luuletaja? Läheb Delfisse oraakliks... Interneti põhjatud sügavused on luuletajale üsna turvaline maa. Seal on kergem sõja ja rahu üle filosofeerida ning eri pooltesse mõistmise ja armastusega suhtuda. Luuletaja pole sõdur ega partisan, tema töömaaks jäävad armastus ja andeksand. Sõltumata sellest, kas sõda toimub paarisuhtes, loomeliidus või riikide vahel.

Polnud päris minu maitse luulekogu. Kõige kehvem ka ei olnud. 

Luulepäkapikk 13.12.

 

30./177. Värviliste liblikate lend
Autor: Edgar Kask

Luuletajad: Minni Nurme, Henrik Visnapuu, Toomas Liiv, Jaan Kross, Viivi Luik, Kersti Merilaas, Eha Lättemäe, Aleksander Suuman, Muia Veetamm, Hendrik Adamson, Lilli Promet, Leili Andre, Juhan Liiv
Kirjastus: Eesti Raamat 1978

94lk./3122lk./33592lk.

Fotoraamat luuletustega. Jagatud neljaks aastaajaks, fotole sobiv luuletus kõrval. Sobisid hästi kokku. Fotod olid head. Tekkis mõte, et kui ilus ja hea see raamat oleks veel siis võinud olla, kui foto- ja trükitehnika tase oleks tänapäevane. Kuigi ka tolleaegsest oli suudetud võtta maksimum, hästi tehtud. Kohati olid küll fotod teralised, aga see tehnika süü, mitte tegija. Luuletused meeldisid ka väga, ikka eesti luule koorekihist olid need valitud.

Luulepäkapikk 12.12

 

28./175. Päikese poolel

Autor Renna Aretha Ali

Kirjastus Miliuseum ry 2020

68lk./2924lk./33394lk.

Käesolev on autori kolmas raamat ja teine luulekogu. Eesti filoloog, meedik, ema ja vanaema Renna Aretha Ali arutleb luulevormis ühiskondlike ja igavikuliste teemade üle. Päikese poolel olemine viitab loodud ja loomatule valgusele.

Enamus luulest riimis ja rütmis. Mitmetel teemadel, isiklikemaid ja üldisemaid. Üldiselt sellest, mida luuletaja on läbi elanud ja tundnud. Loetav, isegi täiesti hea võib öelda.