Esineja: Víkingur Ólafsson (Island)
Kus: Estonia kontserdisaal
Osaletud: 18.veebruar 2023
Kavas: Mozart, Haydn, C. Ph. E. Bach, Cimarosa, Galuppi
Tutvustus: Víkingur Ólafsson on tänapäeva pianismimaailma suurimaid staare. Teda hinnatakse ülivõrdes erakordsete esituste, teedrajavate kontserdikavade ja olulisuse eest muusikamaailma meediakajastuses. Daily Telegraph on Ólafssoni nimetanud „uue ajastu pianismi superstaariks“, New York Times täiendanud: „Icelandi Glenn Gould“; „hingetuksvõtvalt briljantne,“ lisab Gramophone. Ólafsson esineb juhtivate orkestritega ning on resideeriv artist maailma parimates kontserdisaalides ja festivalidel. Ta töötab kõrgelt hinnatud kaasaja heliloojatega, esmaesitab ja salvestab uusi teoseid. Väga hea suhtlejana nii laval kui ka elus on Ólafsson ülisuure jälgijaskonnaga populaarne raadio- ja telesaadete looja. Tema salvestised Reykjavíki erakordselt kaunist, kuid tühjast Harpa kontserdisaalist on leidnud miljoneid vaatajaid-kuulajaid üle maailma. Eestis kõlab Ólafssoni koostatud kontserdikava Mozarti ja tema kaasaegsete heliloojate loomingust.
Pianisti Tallinnas kõlav soolokava „Mozart ja tema kaasaegsed“, mille ta on salvestanud ka samanimelisele plaadile (2021, Deutsche Grammophon), viib kuulaja elavale rännakule 18. sajandi lõpu Kesk-Euroopa klahvpillikunsti maailma, avades ehedalt selle ajastu vaimu. „Olen valinud esitlemiseks mõned oma lemmikud Mozarti klahvpilliteosed ühes valikuga tema ajastu juhtivatelt heliloojatelt,“ räägib Ólaffson. Kaks neist, Carl Philipp Emanuel Bach ja Joseph Haydn, olid Mozartiga tihedalt seotud nii muusika kui vaimsuse kaudu. Ülejäänud kaks, Baldassare Galuppi ja Domenico Cimarosa, asetsesid kaugemal, ent kuulusid samasse 18. sajandi muusika ökosüsteemi. „Minu jaoks tähendavad nad omamoodi ajastu kaja,“ ütleb ta.
Mis ma oskan öelda. Mängis hästi. Oli näha kuidas ta selles muusikas hingas, mida mängis. Klaverihelid olid kord vaiksed, kord täiega klaverist välja löödud. Ta oli valinud teosed, mis omavahel kokku sobisid ja seega ta mängis kõik vaid väikeste pausidega. Tekkis tunne nagu ühest heliteosest. Kui ise mängiks klaverit, siis ehk oskaks paremini arvustada virtuoosust. Nüüd oskan vaid öelda, et jah, maailmatasemel mängija, kes mängis väga hästi.
 |
| Foto: Ari Magg |
Kontserdi fotod. Publiku pildil oleme meie ka äratuntavad (17.rida).
 |
| Fotod: Tiit Mõtus |