5./23. Tavaline surm
Autor
Marje Ernits
Kirjastus
Eesti Raamat 2022
144lk./1006lk./5362lk.
Eesti Raamatu väljakutse veebruar: Eesti autori raamat
Olen Marje Ernitsa Ira Teveri krimisarja kõik raamatud läbi lugenud ja need mulle meeldisid. Nii otsustasin seekord tutvuda mõne tema teise raamatuga, sest ta on ju üks produktiivsemaid eesti kirjanikke, tuvastasin, et tal on ilmunud 46 raamatut. Näppu sattus see koroonast inspireeritud raamat.
Raamatus on tegev tavaline perekond: ema, isa, tütar ja poeg. Tütar õpib gümnaasiumi viimases klassis, poeg Kultuuriakadeemias, ema on stjuardess ja isa börsimaakler. Perekond, mis teoreetiliselt elab koos ja on üks, kuid praktiliselt elab igaüks oma elu ning vaid ööbitakse ühise katuse all. Isegi puhkusel käidi viimati koos kuus aastat tagasi. Ja siis tuleb koroona ning suured koroonapiirangud, mis paiskavad pereelu sassi ning sunnivad kõik koos pidevalt ühe maja raamisesse. Lapsed lähevad distantsõppele, isa teeb magamistoast kodukontori, kust ei välju oma ekraanide tagant isegi söögiaegadeks ning ema koondatakse kuna lennuliiklus seiskub. Omavahelised suhted lähevad teravateks ning depressioon võtab maad. Ja siis tabab perekonda surm ning kõik veel teravneb. Kes suudab vastu pidada ja kes murdub? Kas väljapääsmatust olukorrast on väljapääse? Kes on sõbrad ka halbadel aegadel? See on lugu meie endi keskelt, ühe tänapäevase perekonna lugu. Lugu, mille tegelasi tahaks aegajalt raputada, et nad tuleks mõistusele ja hakkas normaalselt käituma. Aga mis on alati normaalne käitumine? Kuidas suudaksid ise lahendada probleeme, kas alati õigesti ja mõistlikult? Suutlikus eluraskustega toime tulla on erinevatel inimestel erinev. Ja alati ei ole kõik must valge, elus on enamuses hoopis mingid pooltoonid, hallide erinevad varjundid. See on nüüd ilustamata romaan elust enesest. Algus tundus igavana ja vahepeal oli tahtmine kellele üks nätakas anda, et tule nüüd mõistusele. Aga kokkuvõttes oli mõtlemapanev lugu, sest see koroona lõigi paljude inimeste elud täiega sassi ning depressioon hävitas mõistuse ning tõi selguse, kes olid perekonnad ka hingeliselt ja kes vaid formaalselt.