Katastroofidest õppimiseks ei tohi neid unustada

30./185. Katastroofid

Sari: Imelise ajaloo raamat

Autorid: Imeline ajalugu

Kirjastus: Äripäev 2024

90lk./5296lk./30797lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuli: oht #7 (ajalugu)

Suured õnnetused ja hävitavad loodusnähtused.

• Tšornobõl: ajaloo suurim tuumakatastroof
• Antiikaja ökokatastroofid
• Kaksiktornide 15. korruselt kukkunu jäi ellu
• Väljasuremised on Maad tabanud vähemalt 5 korda
• Tšiili kaevurid 69 päeva lõksus
• Piibli 10 nuhtluse teaduslikud seletused
• Orkaan Katrina külvas surma ja kaost
• Eesti viimased näljahädad
• Haitil järgnes maavärinale kooleraepideemia
• Ajaloo suurim lennukatastroof
• Lennuõnnetused parandavad turvalisust
• Mis juhtuks, kui inimesed Maa pealt kaoksid?

Läbi ajaloo on inimesi tabanud erinevad ohud, mille tagajärjeks on suured katastroofid, kus on hukkunud palju elavat, mitte vaid inimesi, vaid ka loomi. Juba enne inimese siia maailma tekkimist tabas maakera mitu sedavõrd gigantset katastroofi, mille puhul enamus tol hetkel elanud loomariigist lihtsalt suri välja. Kuid kellelgi ikka õnnestus siiski ellu jääda ja uued liigid vallutasid maakera. Ka hiljem on loodus üritanud inimesest lahti saada, suurte looduskatastroofidega, siiani pole see õnnestunud veel. Kuid paljudes suurtes õnnetustes on süüdi inimesed ise, keegi, kes ei kannata oodata, keegi, kes ei usu, et midagi saaks valesti minna, keegi, kellel ongi pahatahtlikud kavatsused, keegi, kes enesele teadmata tekitab ohu. Sageli ka looduskatastroofidel oleks väiksemad hävituslikud tagajärjed, kui need toimuksid puutumatus looduses, mitte seal, kuhu inimese käsi on sekkunud, kuhu on ehitatud linnad, kus pole arvestatud looduse eripärasid. Kui inimene üritab olla looduse kroon ja selle allutada, mõtlemata looduse toimimisele, siis varem või hiljem midagi juhtub ja süüdi jääb ikka loodus, mitte inimene, kes vallutas looduselt maad, mida ei oleks pidanud muutma. Enamik nendest lugudest selles raamatus olid juba tuttavad, neist on palju kirjutatud-loetud. Raamatusse on koondatud erinevad artiklid katastroofidest ja näebki välja nagu kõvakaaneline üheteemaline Imelise ajaloo ajakiri. Minu jaoks olid kõige huvitavamad lood piibli nuhtluste teaduslikest seletustest ja sellest, mis juhtuks kui ühel heal päeval kõik muu jääks alles, peale inimese.

Ohtlik ja ohutu ilm

24./179. Täitsa tore taiburaamat: ilm ja kliima

Autor: Rosie Cooper

Tõlkija: Triin Olvet

Kirjastus: Argo kirjastus 2021

64lk./4455lk./29956lk.

 

25./180.  Ilm ja kliima

Sari: Mitmepalgeline maailm  

Autor: Theodore Rowland-Entwistle

Tõlkija: Ene-Liis Linno

Kirjastus: Koolibri 1995

64lk./ 4519lk./30020lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga juuli: oht #5 ja #6 (lasteraamat)

Kaks raamatut täpselt ühel ja samal teemal lastele. Üks mõeldud pigem pisematele ja teine suurematele lastele. Aga sisu kattus suures ulatuses, Koolibri omas küll pikemalt ja põhjalikumat ja natuke rohkem ka. Uusi teadmisi sain ka. Et veised võivad olla ohtlikud. 2014, aasta jaanuaris lendas Saksamaal õhku lehmalaut. 90 lehma puuksudest, krooksudest ja sõnnikust tekkinud metaani pani plahvatama staatiline elekter. Seda, et loomad on ohtlikud, ma tean juba varajasest lapseeast saadik, kui ma olevat nelja aastaselt keeldunud maal autost välja tulemast kuna seal kõndisid ringi kanad.  Ausalt öeldes, ma ei usalda loomi siiani, eriti kanu. Aga ilma ohtlikuses ei tasu ka kahelda, seal on ikka selliseid nähtusi, mis tapavad ja hävitavad. Samas ma äikest ei karda, kuigi vist võiks. Juba lapsena oli nii põnev vaadata kui välkus ja mürtsus, kuidagi ei saadud mind akna juurest eemale. Aga olen ka näinud välgutabamuse tagajärgi ja seal ei olnud enam põnevust kusagil. Õnneks neid suuri tornaadosid, taifuune, liivatorme, orkaane, tsunaamisid jne meil siiski veel ei esine, vähemalt mitte sellisel määral kui troopilistes piirkondades. Kliimast oli ka mõlemas raamatus juttu ja selle inimetegevuse tõttu tekkinud ohtudest. Kasvuhooneefektist on kõik kuulnud ja ega me täpselt ei oska siiski ennustada, milliseks meie kliima saja aasta pärast on kujunenud. Kuid kindlasti me ei ole oma lastele kliima ja looduse seisukohast jätnud planeeti paremas seisuses, kui me ise selle oma esivanematelt saime.

Kui elava looduse ainus eesmärk on hävitada inimsugu

6./53. Surmailm I

Sari: F-sari 

Autor: Harry Harrison

Tõlkija: Urmas Alas

Kirjastus: Varrak 1997

143lk./1178lk./9479lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 märts:  Arvi Nikkarevi soovitused

Planeetidevaheline mängur Jason dinAlt saab pakkumise, millest on võimatu ära öelda. Sündmuste käik viib ta kummalisele planeedile nimega Pyrrus, kus kogu elav loodus näib eksisteerivat ainult ühe eesmärgiga - hävitada inimesi. Inimesed on omakorda kohandunud samaga vastama ning nõnda käibki lõppematu sõda. Kõik võtavad seal sõda paratamatusena ja keelduvad nägemast tõde, et inimsugu jääb loodusele alla. Keegi ei mõtle sellele, kuidas see sõda on üldse hakanud ja kas saaks midagi teha, et see sõda kunagi lõppeks. Miks loodus üldse neid sedavõrd ründavad. Pyrruslased on veendunud, et nemad on need õiged ja head ja loodus on see paha. Kui nüüd Jason hakkab mõtlema, siis pole see paljudele meelepärane, sest nende veendumusi rünnatakse. Aga kas ta leiab sõja alguse põhjuse ja viisi, kuidas seda peatada? Kuna tegu on kolmeosalise raamatuga, siis mõtlesin, kui palju mahub sinna esimesse õhukesse raamatukesse ning kas lugema hakkamisega ei tee ma endale karuteenet, st. ei pea leidma kohest võimalust ka kahte teist osa oma lugemisse kiirkorras sokutada. Esimene osa jõudis aga õnnelikult teatavasse punkti, kus sai loo pooleli hetkel jätta ja panna lootus järgnevatele soovitajatele, kes teisi osi edasi soovitaks. Vaatamata sellele, et raamat oli õhuke, jätkus sinna palju ja mitmetasandilisi sündmusi, raamat oli tempokas ja kiiresti loetav. Ning lõppude lõpuks ka mõtlemapanev - kuidas ka inimsugu on suhtunud ja suhtub loodusse, kelle territooriumile ta on tunginud. Ka reaalses maailmas ollakse hädas metsloomadega, kes inimesi ründavad, aga arvestamata, et kõigepealt ründas inimene nende territooriumile või lihtsalt hävitas nende elupaigad omale millegi saamiseks. Kes oli algne süüdlane, sellele ei mõelda. Mulle meeldis ja panen ka järjed kunagi lugemist vajavasse nimekirja, hetkel liiga palju muud kooli ja väljakutsete kohustuslikku ees ootamas, et mahuks koheselt lugemislauale.