Reaalsuseks saada võiv ulmeraamat

10./85. Hääled öös

Sari: Bestseller 

Autor: Dean Koontz

Tõlkija: Jaanus Kangro

Kirjastus: Travon 1998

422lk./ 1819lk./14570lk.

Ulmekirjanduse väljakutse aprill: Tuuli Tolmov soovitab

Ometi kord soovitati ühte raamatut, mis juba ootas riiulis oma järjekorda. Mulle meeldis seda raamatut lugeda, ei mäletagi enam, millal sai veel selliste ilusate paksude lehtedega raamatut lugeda. Mõnus tunne ja lisaks mõne lehe keeramisega kohe oli ka edenemine näha. Raamat oli ka sisu osas just seda tüüpi ulme, mis mulle meeldib. Põhiosas kõik reaalne ja siis midagi natuke lisaks ulmelist. Samas ma arvan, et see on selline raamat, mis mingi aja pärast võib nihkuda ulmekirjanduse riiulist juba reaalkirjanduse riiulisse. Lihtsalt põnevik, ei midagi ulmelist enam. Raamat on geenitehnoloogia taustaga, kuid me ei tea, mis tegelikult geenitehnoloogias salajastes laborites on toimunud ja mis seal ka hetkel võib toimuda, rääkimata veel mõne aasta pärast kui teadus muudkui suurte sammudega areneb. Kaks raamatu peategelast joonistasin tehisintellektiga siia illustratsiooniks. Sama labor, aga erinevad teadlased ja erinevad lähtumised, headuse ja kurjuse kokkupõrge. Mis on inimestele oluline, see on ka teaduses produtseeritav. Lihtsalt inimesi ja riike on erinevaid ning prioriteedid on erinevad. Mulle raamat meeldis ja soovitan lugeda. Sobib ka neile, kellele meeldivad põnevikud, aga kes ei armasta eriti ulmet. Seda raamatut saab võtta üsna realistlikult, vähemalt siis, kui omada piisavas koguses fantaasiat ning see on isegi veidi kõhedaks ajav, see oletatav reaalsus või äkki siiski juba reaalne reaalsus.

 

Elamist ja elu mõtet kajastav raamat

1./76. Kuuvalgus

Autor: Aki-Pekka Sinikoski

Tõlkija: Dea Oidekivi

Kirjastus: Rahva Raamat AS 2022

40lk./40lk./12791lk.

Lugemise väljakutse: 36. Meri! Lained! Kas kaanel või sisus

Meri on nii kaanel kui sisus. 

Raamat algab: "Kui ma väike olin, lendas mu ema kuule. Ta töötas tsirkuses. Sel õhtul lennutati ta õhku, nagu tavaliselt. Siiski ei olnud see päris tavaline õhtu, sest taevas säras täiskuu ja õhk oli täis maagiat. Kui mu ema õhku kerkis, ei lõpetanudki ta tõusmist. Läbi telgi, üle pilvede, kuukooreni välja. Seal ta nüüd istub. Vaatab alla ja naeratab."

Lugu väikesest tüdrukust, kelle ema vaatab nüüd teda vaid kuult. Lugu tüdrukust ja tema isast, koerast, kellel on vahel tunne, et teda ei ole olemas, muinasjutulistest meestest, fanataasiamaailmast, mis annab jõudu reaalsesse maailma. Raamatut illustreerivad Ilja Karsikase kaunid akvarellpildid. Hästi südamlik raamat, täiskasvanuna lugedes, kindlasti kurvavõitu veidi, samas laps võib olla isegi ei adu täpselt, kuhu siis ema kadus. Üks väga armas ja ilus lasteraamat, mida soovitan ja seda pigem võib olla isegi rohkem suurtele kui lastele. Lapsed saavad sellest raamatust kindlasti hoopis midagi muud, kui täiskasvanud. Raamat, mille ridade vahel on ka palju mõtteid. Mulle väga meeldis.

Mis siis, kui saaksid eluhetke parandada ja seda uuesti teha?

21./68. Kellassepp

Autor: Anna Erishkigal

Tõlkija: ?

Kirjastus: Seraphim Press 2017

59lk./3429lk./11730lk.

Veel üks Everandist leitud eesti keelne e-raamat. Tõlkija nime ei ole antud ja tõlkes oli ikka üpris palju grammatilisi vigu, seega tundub, et tegemist automaattõlkega. Goodreadsist leidsin, et seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. 

Tegemist ulmejutuga. Maria O’Connore’il on palju suuremaid probleeme kui see fakt, et tema kell seiskus kell 3:57. Kui ta viib oma kella lahke parandaja juurde, siis ootamatult selgub, et ta sai kummalise auhinna – võimaluse taaselada ühe tunni oma elust. Aga see tund peab olema täpselt valitud, et ta ei kohtuks endaga minevikus. Kas Marial õnnestub parandada minevikus viga, mida ta hetkel kõige enam kahetseb? Põhjamaade rahvad uskusid, et vajadus, mitte saatus, vormib tulevikku ning  aeg ei ole muutmatu vaid on mõnikord muudetav maagia või tahtejõu abil.  Nad uskusid, et saatust valitsevad kolm Jotun’it (hiiglannat), kes  juhtisid jumalate ja inimeste saatust. Kas nad annavad Mariale võimaluse? 

Raamatu idee oli hea, teostuselt jättis minu jaoks veidi kaheldavaks, samas see oli ka hästi lühike lugu ja originaalis ehk siiski parem kui tõlkes. Idee eest hinne viis, teostuse eest kolm. Aga mulle meeldib, et üritatakse ka ikka eesti keelde panna neid lugusid, anda ka eestlastele võimalust e-raamatutena tutvuda erinevate lugudega. Et eesti keel on ka teiste suuremate keelte seas olemas.

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm, luukere ja detektiiv, elus ja surnud, maag ka veel.

2./49. Detektiiv Luuker Leebesurm

Sari:  Detektiiv Luuker Leebesurm #1

Autor: Derek Landy

Tõlkija: Mario Pulver

Kirjastus: Pikoprint 2014

374lk./630lk./8931lk.

Lugemise väljakutse 2024:  4. Raamat, mille autoril on samad initsiaalid kui sinul

Ma ise teadsin vaid ühte kirjanikku, kellega mul initsiaalid kokku lähevad, aga veidi otsides avastasin, ka Derek Landy. Siis tuli meelde, et kunagi, kui see raamat ilmus, ma isegi üritasin seda veidi lugeda, aga see oli üks neist väga haruldastest raamatutest, mis mul on pooleli jäänud. Ja ma siis võtsin selle uuesti kätte, temaatika on ju õige, kas see siis tõesti ei kõlvanud lugeda. Selgus, et kõlbas ikka, ju siis mul polnud tol hetkel lihtsalt õiget sisetunnet selle jaoks. Samas, ega ma nüüd ka seda päris kiitma ei hakka ning pole eriti kindel, kas ma neid paljusid järgesid kätte võtan. Aga võib olla siiski, eriti kui peaks kuhugi teemasse sobima, sest neid järgesid on ikka ligi kümme juba ilmunud, seega nad ei saa ju kehvad olla? Tegu siis lasteraamatuga, peategelane tüdruk on 12.aastane. Kuigi pealkiri vihjaks nagu krimiraamatule, tegemist ju detektiiviga, siis tegu ikka ulmega. Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. Tapmist on palju, seega lastele ei soovitaks, samas see ju ongi lasteraamat ja isegi Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab? Seega siis vist võib ikka tugevamate närvidega ulmet armastavatele lastele ka soovitada. Aga kindlasti ei soovita vaatamata vanusele nendele, kellel seda ulmesoolikat ei ole. 

Väravad ei ole alati avamiseks

4. Värav

Sari: Sündmuste horisont 59 

Autor: Kersti Kivirüüt

Kirjastus: Fantaasia 2018

126lk./1102lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 jaanuar: Ravi Ramlov soovitab

Alguses ei olnud kindel, kas sel aastal võtab taas ulmekirjandusest osa, aga esimeste soovituste seas oli sobilik raamat, seega eks vaatab, mis edaspidi saab, aga hetkel siis esimene väike väljakutse, mille jaanuari kuu raamat loetud. 

Peamine osa tegevusest toimub Meerapalu külas Emajõe Suursoo ääres, kuhu pimeduse saabudes ilmuvad zombid, kellega külaelanikud on juba üsna harjunud. Kes need zombid on ja kuidas külarahvas nende terrori alt vabastada, seda hakkab uurima piirivalvesse tööle tulnud Andres. 

Raamat oli põnevalt kirjutatud, pinge kogu aeg kasvas. Külaelanikud olid värvikalt kirjeldatud. See on nüüd selline ulmeraamat, mis mulle just sobib. Enamus jutust realistlik ja siis vahele natuke ulmelist zombimaailma (või muud fantaasiamaailma). Ja kes see ikka täpselt teab, mis väravad seal meie ja teispoolsuse vahel toimivad või ei toimi.

Vampiirid ja libahundid

pildid: tehisintellekt

19./243. Koidukuma

Sari: Videvik #4 

Autor: Stephenie Meyer

Tõlkija: Marge Paal

Kirjastus: Pegasus 2010

734lk./3674lk./52724lk.

Lugemise väljakutse 2023: 7. Appi, tellis! Ehk selles raamatus on rohkem kui 700 lehekülge

Verivorst ja seapraad. Vampiirid ja libahundid. Jõulud ja raamatud. Veri vampiiridele. Siga huntidele. Vorst, praad ja raamatud jõuludeks mulle. Ma vist ikka pole selle sarja fänn, sest esimese osa lugesin 2018 ja teised kaks 2020. Ma ei tea kui kaua oleks selle neljanda osaga veel läinud, aga kui kuu alguses tundus mulle, et suur väljakutse jääb sel aastal esmakordselt tegemata, siis natuke enne jõule hakkas tunduma, et see on siiski täitsa tehtav. Aga selleks oli vaja kõige pealt leida seitsmesaja leheküljeline raamat, mille lugemisele ei kuluks rohkem kui kaks päeva... Ja õnneks selline raamat vaatas mul kodus riiulis ilusti vastu ja nii sattusidki mu jõuluaja kaaslasteks vampiirid ja kujumuundajad hundid. Ja raamat sai loetud nii umbes pooleteise päevaga. Nüüd veel jäänud kaks raamatut lugeda ja siis võib aastale joone alla tõmmata. 

Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.

Tegelikult see raamat sarjast oli minu jaoks kõige tegevuserohkem ja põnevam. Vahepeal täitsa juba ootasin, et mis pöördeid ja käändeid nüüd kirjanik on välja mõelnud. Oli piisavalt põnevust, kirge, intriige ja verd. Muidugi ulmelist fantaasiamaailma oli selles osas ikka väga palju, kirjanikul oli ikka hea fantaasia küll seda sarja kirjutades, peab mainima. Tegelikult ma isegi vist saan aru, miks noored seda raamatut neelasid ja fännasid. Kui ma oleks ka teismelises eas, siis ehk oleksin ka seda teinud. Nüüdses vanuses ütleks, et jah, täitsa tore ja põnev raamat oli paariks päevaks lugeda, aga rohkem küll mitte. Selle aasta fantaasia norm käes, loeks nüüd realistlikumaid raamatuid edasi.
 

Fantaasiamaailm võlurite ja lohega

9./233. Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur

Sari: Väike lohe Kookospähkel 

Autor: Ingo Siegner

Tõlkija: Ave Põlenik-Schweiger

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 2017

72lk./1754lk./50804lk.

Lugemise väljakutse 2023: 31. Raamat, kus on võlurid või nõiad

Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga.

Pole varem väikesest lohest lugenud, kuigi neid raamatuid olen näinud küll. Ikka päris mitu raamatut selles sarjas. Eelkooliealistele ja algklassi lastele lõbusad ja veidi õpetlikud lood. Seikluslik fantaasialugu kuidas päästeti Pudelimaa kurja ja iseka võluri käest. Mõne selle sarja raamatu võiks isegi veel lugeda. 

Igavikulõpulahing

3./227. Täheraua saaga

Sari: Orpheuse Raamatukogu 2022/8(66) 

Autor: Manfred Kalmsten

Kirjastus: Fantaasia 2022

122lk./650lk./49700lk.

Ulmekirjanduse väljakutse detsember: Raamat, mille autoriks on üks aasta jooksul lugemissoovitusi jaganud ulmetähtedest

Selle raamatu eest pean tänama autorit ja fortuunat, võitsin selle, aga nagu ikka igasugu väljakutsed ei ole lasknud kohe lugemisse võtta. Samas nüüd oli selle väljakutse jaoks kohe teada, mida lugeda. 

Põhjala saagade stiilis ulmejutt, kus ühele emale antakse valida kas kohe kaotada oma sündiv tütar või tulevikus on võimalus, et kaotab oma pojad. Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit, millest võivad saada vennatapusõja tööriistad. Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud. Jumalad on läbi mütoloogia ajaloo olnud need, kes tavainimestega manipuleerivad ja omi ihasid ning võimu nende peal väljamängivad. Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, kohati verine, aga milline põhjala saaga siis ei olnud verine või sõjaline? Samas on see raamat ka emaarmastusest. Olid jumalded ja nende lapsed Heleden ja Harlahal lõid koos maailmu ja pöörasid siis omavahel tülli. Kuid kui need kõrgemad olendid mütoloogilises maailmas omavahel tülli lähevad, siis kannatavad need alamad olendid ehk inimesed, keda on sageli väga kerge ümber sõrme keerata ja kui nad on veel piisavalt ambitsioonikad ja ahned, siis seda kergem veel on nendega mängida, neid motiveerida tegutsema just nii, nagu kõrgem olend seda soovib. Minu jaoks oli vaatamata verisusele üpris kerge lugemine ja põnevust oli ka, et kuidas see ikkagi lõppeb ja ehk ikka veresidemed inimeste vahel on tugevamad kui jumalad...

Vanad põhjala jumalad möllavad

12./221. Ruunimärgid

Autor: Joanne Harris

Tõlkija: Bibi Raid

Kirjastus: Pegasus 2009

554lk./2706lk./47928lk.

Ulmekirjanduse väljakutse november: Manfred Kalmsten soovitab

Vaatamata lehekülgede arvule läks selle raamatu lugemine kiiresti. Raamat oli väga tempokas, koguaeg midagi toimus, põhiosa tekstist oli dialoog. Raamat oli täis vanu tuttavaid Põhjala mütoloogiast, pandud tegutsema maailmade päästmise või hukutamise nimel. Kõik ei ole nii, nagu esmapilgul tunneb, mõni tegelane üllatab raamatu jooksul. Jumalad on väga inimlikud, käivad omavahelised nagistamised. Peategelaseks on  Maddy Smith, kes sündis käel roostekarva ruunikujuline märk ja tänu sellele külarahvas tõrjub teda, kuna peab teda ohtlikuks. Kord kohtab ta kahtlast meest, kellel on samuti ruunimärk. Iga kord, kui tema parim sõber – päevavargast välismaalane, keda Ükssilmaks kutsutakse – teda vaatama tuleb, räägib ta tüdrukule üha rohkem vanadest aegadest: jumalatest ja loitsudest, ruunidest ja võlukunstist. Kui tüdruk on 14.aastane, siis avavad nad tee Allilma, et tüdruk läheks ja päästaks ära Sosistaja, et päästa maailma. Tüdruk lähebki teadmata kes või mis on Sosistaja. Teel kohtub ta väga erinevate tegelastega ja tutvub paljude Põhjala jumalatega. Kas tal ka õnnestub päästa maailm? No, mis te ise arvate? 

See raamat seisis juba mul pikemat aega riiulis ootevalmis. Mul on ikka õnnestunud sinna väga erinevaid raamatuid kuhjata aegade jooksul, mida kunagi lugenud pole. Alati on hea meel, kui saan mõnda väljakutsesse mõne raamatu enda riiulist sokutada, viimasel aastal polegi seda väga palju juhtunud. Tänu väljakutsetele olen küll sattunud lugema hulga raamatuid, mida ma muidu poleks iial kätte võtnud, aga samas kodused riiulid ei tühjene kuidagi...

 

Mõrtsukbot tegutseb jälle

9./196. Tehislik seisund

Sari: Mõrtukboti päevikud #2

Autor: Martha Wells

Tõlkija: Iris-Barbara Jeletski

Kirjastus: Fantaasia 2023

144lk./1546lk./42812lk.

Ulmekirjanduse väljakutse oktoober: Maniakkide Tänav soovitab

Ta küll soovitas esimest Mõrtsukboti päevikut, aga kuna ma selle lugesin juba eelmisel kuul Mairi Lauriku soovitusel. Enamus teistest selle kuu soovitustest on ka juba loetud ning kange tahtmine oli teada saada, millega see botike siis edaspidi hakkama saab. Seega saigi siis võetud teine osa ja see siia teemasse loetud.

Mõrtsukbot on android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased. Kõige rohkem sooviks ta, et ta rahule jäetaks, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ent tal on must minevik, tal on ähmane mälestus tapatalgutest, mis ajendasid ta häkkima oma juhtmooduli ja võtma endale nimeks Mõrtsukbot. Ta otsustab välja uurida, mis temaga tolles kosmosejaamas täpselt juhtus, ja ta häkib end sinna sõitmiseks laevale. 

Muidugi ei lasta tal vaadata rahulikult seebikaid, nagu ta sooviks on, vaid ta kistakse nii mitmessegi seiklusse ning ta peab kaitsma nii ennast kui teisi hävitamise eest. Mõrtsukbot on selline armas nunnu botike nii kaua kui teda vihaseks ei aeta. Humoorikas lugemine. Põnevust on ka omajagu. Mulle meeldib täitsa. Ehk ikka tõlgitakse edasi ning saab teada, mis siis tookord tegelikult ikka juhtus ja kuidas käib boti käsi edasi nüüd, kui ta on vabana seal maailmas. 

 

Kas mõrtsukbot on mõrvar?

8./180. Kõik süsteemid punases

Sari: Mõrtukboti päevikud #1 

Autor: Martha Wells

Tõlkija: Maarika Luts

Kirjastus: Fantaasia 2022

128lk./894lk./39228lk.

Ulmekirjanduse väljakutse september: Mairi Laurik soovitab

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased. Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ta on aga sunnitud turvama teadlaste meeskonda ühel planeedil, kus peagi selgub, et ta peab teadlaste kaitseks mängu panema kõik oma turvamisoskused.

Võiks arvata, et mõrtsukbot on mingi tundetu robot, kes hävitab kõike oma ümber emotsioonitult. Aga tegelikult on see väga inimlik häbelik tagasihoidlik armas südamlik inim-robot, kellele lugeja hakkab kohe kaasa elama. See tegevustik seal raamatus ei olnud midagi erakordset või isegi paeluvat, aga tasus lugeda just selle mõrtsukboti pärast, tema vaadete ja mõtlemise pärast. Mulle meeldis. Teine osa on  ka eesti keeles olemas ja loodetavasti õnnestub varsti oma lugemisse sokutada. 

Kui vargast saab kuningas

 5./138. Attolia Kuningas

 Sari Kuninganna varas #3

Autor Megan Whalen Turner  

Tõlkinud Tatjana Peetersoo 

Kirjastus Fantaasia 2018

332lk./844lk./29896lk.

 

Ulmekirjanduse väljakutse juuli: Eva Luts soovitab

Sel kuul ei olnud raamatu valikus mingit kahtlust. Kuigi ka mõned teised soovitatud raamatud on mul riiulis ootel, siis terve see sari ootab riiulis kannatlikult, millal saan taas järgmise osa kuhugi lugeda. Nüüd siis kolmas raamat sellest sarjast loetud. Mulle see sari meeldib. Piisavalt põnevust, piisavalt intriige, piisavalt käänakuid, piisavalt magusust, piisavalt kibedust. Kuninganna varas, kes on nüüd sunnitud olema teise kuningriigi kuningaks, pigem ehk küll meheks, kellega kuninganna oli sunnitud abielluma. Aga kes teab, selles raamatus on piisavalt pöördeid ja käändeid ning nagu eelmistestki osadest on selgunud, siis kuninganna varas Eugenides paistab olema üks, aga kes ta tegelikult on, teab ehk ainult tema ise. Igatahes on ta väga kaval ja pikalt ettearvestav ning planeeriv, kellest võib jääda väga vale mulje. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt. Seda sarja soovitan ka mina kõigile, kellele meeldib fantaasiakirjandus ja pigem selline noorsoole mõeldu.     

Mingi koletis kusagil millegipärast ärkab

10./94. Koletis Esimene osa Ärkamine 

Sari Koletis 

Autor Marjorie Liu

Illustreeritud Sana Takeda 

Tõlkinud Maarika Luts   

Kirjastus Kirjastus Loeb 2022

208lk./2314lk./20654lk.

 

Ulmekirjanduse väljakutse mai: Tiina Sulg soovitab

Graafiline romaan. Tegevus leiab aset alternatiivses maailmas, kus kohtuvad art déco ilu ja aurupungi õudus, pajatab eepilise loo Maika Poolhundist – inimeste ja arkaanlaste vahelise murrangulise sõja üle elanud teismelisest. Ahistamise ja kohutava ohuga silmitsi seistes on Maika ühtlasi nii kütt kui ka saak, kes otsib vastuseid oma salapärase mineviku kohta. Samal ajal kui need, kes üritavad teda ära kasutada, jäävad temast ainult ühe sammu maha. Ja kogu selle aja jooksul on koletis ta sees ärkamas...

No ei haakunud ma kuidagi selle looga. Ja sain taas kinnitust, et graafiline romaan pole ikka minu jaoks. Ma eelistan lugeda, mitte piltide järgi poolt teksti aimata. Mulle meeldib kui mu peas moodustavad sõnad pildi. Tundub, et pildist sõnade moodustamise variant on mu peas veidi rikkis. Võib olla sellepärast ei meeldi mulle eriti ka filme vaadata. Lugu iseenesest jäi mulle üpris arusaamatuks, kes on kes ja kellest parasjagu jutt ning mis toimub. Järgmisi osi ei plaani küll lugeda enam.

 

 

Reisijad! Tähelepanu, valmis olla! Ööekspress alustab reisi!

 

 

14./49. Ööekspress 

Autor Karin Erlandsson 

Tõlkinud Kadri Okas  

Illustreeritud Peter Bergting 

Kirjastus Sinisukk 2021

224lk./2628lk./10568lk.

Ulmekirjanduse väljakutse märts: Meelis Graft soovitab

Enne jõule kolib Danja ja tema perekond alati vanaema juurde, kes elab vanas jaamahoones. Kuid sel korral on kõik teisiti. Vanaema pole enam üldse enda moodi, ta on hajameelne ja räägib alatasa mingist võtmest. Kui vanaema detsembripeol ühtäkki kadunuks jääb, on Danja väga mures. Samal ööl kuuleb Danja kolksumist ja rongivilet, kuid ometi pole rongijaamast juba aastaid ühtegi rongi mööda sõitnu. Ööekspress viib Danja põnevale seiklusele, kus aeg ja ruum järgivad oma reegleid.

See raamat on just selline, tänu millele ma omal ajal üldse hakkasin vaatamagi ulme raamatute suunas. Fantaasia, mis tundub samas täiesti reaalne. Saad aru, et seda ei saa olla, aga samas tundub kõik nii realistlik, et miks mitte. Ka realistlikus elus võib ju olla salapära ja maagiat kusagil peidus. Kui kaotame oma elus kellegi väga kalli, kas me ei ole nõus uskuma mõistusele arusaamatut fantastilist maailma, kui meil on lootus selle kalli inimesega taas kohtuda. Ja öö on koht, kus see on kõige kergemini teostatav. Mis päeval ilmsi võimatu, see pole sugugi võimatu öösel oma unenägudega. Raamatus on põnevust, erinevaid tundeid, tunnetega hakkamasaamist, unistusi, uskumist, lootust. Raamat täis kurbust kuid samas ka helgust ja lootust. Ja muidugi fantastilised illustratsioonid. See on üks raamat, milline üks laste fantaasiaraamat peaks olemagi minu arust. Aga soovitan täiesti samuti lugeda täiskasvanutel. Sest liiga sageli täiskasvanud kaotavad võime unistada ja uskuda.

Lasteraamatupäkapikk 17.12.

 

41./188. Pealkiri: Poiss, kes oskas lennata
Autor: Sally Gardner
Tõlkija: Mario Kivistik
Kirjastus: Egmont Estonia 2004

96lk./4044lk./34514lk.

Nooremale koolieale

Toomas Topp oskab lennata. Ja seda lihtsalt sellepärast, et tal ei tulnud pähe ükski teine mõte, kui Paks Haldjas tema koju ilmus ja lubas täita tema sünnipäevasoovi. Tänu lendamisoskusele saab Toomasest kooli kõige popim kutt, aga ta pole siiski õnnelik. Tema ema ja isa ei saa omavahel hästi läbi ja Toomal on kahju, et isa ei suuda näha kõiki neid toredaid asju, mida Toomas teha oskab. Kuid ühel päeval leiab ta lahenduse, kuidas asja oma võluoskuse abil parandada.

Kerge lugemine laste ulme valdkonnast, mis põhineb siiski suhete ja täiskasvanute oskusel elust rõõmu tunda valdkonnale. Võib lugeda, midagi erilist ei ole. Lendama ei pannud. 

 

10./145. Attolia kuninganna

Sari Kuninganna varas #2

Autor Megan Whalen Turner

Tõlkinud Eva Luts

Kirjastus Fantaasia 2017

300lk./1972lk./29750lk.

Noortekirjanduse väljakutse: Fantaasiaromaan noortele

Tegelikult on see mitte ainult noortele, kõlbab lugeda ka vanematel. Esteris on märksõnade all noorsookirjandus ja fantaasiaromaanid, nii, et täiesti sobilik siia teemasse. Selle sarja esimese raamatu lugesin juba kaks aastat tagasi. Sedavõrd meeldis, et raamaturiiulis on ootel kõik sama sarja järgnevad osad, aga kuidagi ei ole õnnestunud lugemisse sokutada, pole haakunud teemadega, mida olen selles suures hulgas väljakutsetes, mille endale olen võtnud, kokku haakunud. Nüüd siis järgmine osa loetud ja ehk ikka jõuan kunagi järgmise nelja osani ka.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega.

Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides., kellel paraku selles osas kõik ideaalselt ei lähe, aga loo jaoks on seda muidugi vaja. Ideaalne elu kõigile ühes fantaasiaromaanis - no see oleks alles igav raamat ma arvan. Raamatus saame tuttavamaks Attolia kuningannaga, kelle kohta lugeja muudab arvamust (ok, ka kaastegelased raamatus) jõudes raamatuga lõpupoole. Kõik ei ole nii, nagu esmapilgul paistab. Aga ka see on tüüpiline ühe fantaasiajutu või põneviku juures. Ja paebki nii olema, et huvitav oleks. Lugu läks küll teises raamatus sujuvalt edasi, aga samas oli sedavõrd kompaktne oma alguse ja lõpuga, et võis lugeda nagu eraldi raamatut, ei tekkinud tunnet, et appi, ma nüüd seda detaili ei mäleta kahe aasta tagusest lugemisest või ma ei saa rahu enne kui olen järge lugema hakanud, ei tohi nii põneva koha peal pooleli jätta... Kokkuvõtteks võib öelda, et ladusalt loetav, piisavalt põnevust, piisavalt keerdkäike, osalt selliseid, mida lugeja ei oska oodata ja tegelikult ikka tahaks kangesti teada, mis nüüd edasi saab... Palun mõnesse väljakutsesse nüüd sobivaid teemasid...