Muusikapäev toob endaga alati tasuta kontserdid

Kontsert: Muusikapäev Euroopa Elamuskeskuses

Esinejad: Melissa Carita Ots (viiul) ja Ruta Kuļikovska (vioola), Eesti Panga kammerkoor

Kus: Euroopa Elamuskeskuses Tallinnas

Osaletud: 01.oktoober 2023

Kavas: Haydn, Gliere, Sibelius, eesti heliloojate koorimuusika

 

"Melissa Carita Ots lõpetas 2021. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja õpib hetkel viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny ja Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on osalenud edukalt ka klaveritrio koosseisuga rahvusvahelisel kammermuusika konkurss-festivalil “In Corpore” ja teinud kaasa paljudes erinevates koosseisudes sh Pärnu Linnaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Virumaa Kammerorkester jt.

Ruta Kuļikovska on Läti päritolu vioolamängija, kes lõpetas 2023. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppe Johanna Vahermägi vioolaklassis. Käesolevalt esineb ta erinevates kammermuusikaansamblites ning mängib sellistes kollektiivides nagu Pärnu Linnaorkester, Balti Põhjamaade Kammerorkester, Rahvusooper Estonia orkester jt. Alates 2022. aastast on ta vioolamängija orkestris Baltic Sea Philharmonic.

Eesti Panga kammerkoor alustas tegutsemist juba 1998. aastal. Kooris laulavad nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni töötajad. Koori iga-aastased ülesastumised toimuvad Eesti Panga üritustel ning traditsiooniliselt osaletakse Eesti laulupidudel. Kontserte on antud lisaks Eestile veel näiteks Lätis, Poolas, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis ja Saksamaal, mitmedki neist Euroopa keskpankade kultuuripäevade raames.

Ligi 28-liikmelist koori juhatab dirigent Peeter Perens, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise ja ooperilaulu erialal. Ta on tihedalt olnud seotud laulupeo traditsioonide edasiarendamisega, olles olnud erinevatel üld ja noorte laulu- ja tantsupidudel mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht ning 2019. aastal XXVII laulupeo „Minu arm“ kunstiline juht."

Tüdrukud mängisid hästi. Esimene kontserdipool oli väga nauditav. Hobikoori juures on hea kasutada kooriklassikat, sest laulud, mis kõlavad, kõlavad ka hobikooride puhul. Seega oli ka teine kontserdi pool täitsa mõnus ja kuulatav. 

Kontsert: Rahvusvahelise muusikapäeva ning eakate päeva auks pühendatud kontsert

Esinejad: Rahvusooper Estonia Noorte Meeskoor, koorijuht on Hirvo Surva ning klaveril saadab Andres Lemba

Kus: Lindakivi kultuurikeskus

Osaletud: 01.oktoober 2023

Kavas: eesti koorimuusika

Laulavad hästi ja ikka võimas on kui mehed laualavad, isegi kui need on noored mehed ja poisid. Muidugi on suur osa ka dirigendil, kes suudab ühiselt suure hulga poisse/mehi laulma panna ja kõlama sättida. Ja tore, et kooris on palju ka väiksemaid, kes alles on häälemurde läbinud ja alustavad selles kooris laulmist. Väga tore kontsert ja need Hirmo Surva vahekommentaarid olid samuti meeleolu tõstvad. 

Vananemist õppija kooliskretinism: nüüd on poliitkorrektne vanemaealine, mitte enam eakas.

 

 

Mustpeade maja labürindis

 

Ekskursioon: Mustpeade maja

millal: 03.juuni 2023

Vanalinna päevade teine ekskursioon majja, kus küll käidud kontserte kuulamas, aga ülejäänud majast polnud aimugi. Tegelikult polegi üks maja, vaid viiel krundil olev maja, mis on teiste majadega kokku-, ümber- ja juurdeehitatud. Väga huvitav maja ning sai küllalt palju teada ka mustpeadest lisaks arhitektuurile ja muule majaga seonduvale. 

Olevi saal

 

Vaadata on igasse nurka ja keskele ka

Ukse ülemine osa

Kohati on alles ehedat keskaega

Raamatukogutuba

Maalide toas harjutavad täna orkestrandid

Maale on seal ikka omajagu

Skulptuur ja turist

Direktori töökabinet

Keskaegne kraanikauss

Kunagi oli siin läbi selle seina keeglisaal

Keldris on söögikoht

Läbi tänapäeva maja kulges kunagi tänav. Valge maja uksekohast välja.

Ekskursioon lõppes võimalusega kuulata kuidas orkester ja ooperisolistid Tõnu Kaljuste juhatusel harjutavad uueks ooperiks.

Tasuta kontsert, mille eest poleks olnud kahju isegi maksta

Kontsert: Lasnamäe 30 avaüritus: filmikontsert „Lasnamäe ekraanil ja muusikas“

Esinejad: Rene Soom, Tallinna Politseiorkester eesotsas dirigent Riivo Jõgiga, ansambel Trio Romanss, muusikud Igor ja Ivan Jermakov

Kus: Lindakivi kultuurikeskus

Osaletud: 03.mai 2023

Kavas: peamiselt eesti filmimuusika

Väga äge kontsert! Kõik esinejad olid super head! Kui Estonia teatri ooperisolistilt saigi oodata kvaliteetset esinemist, siis Trio Romanssi lauljad olid suur üllatus, eriti nende lauldud eesti keelne Valgre laul. Ning samuti lõõtsamehed olid täiesti virtuoossed ning nautisid ka ise oma esinemist, rääkimata kuulajatest. 

Fotod: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt

Sai ikka täiega nauditud seda kontserti. Vahele lasti klippe dokfilmidest, mis on tehtud Lasnamäest alates aastast 1977. Kuulajad jäid ka pildile:

Foto: Albert Truuväärt Lasname linnaosa FB lehelt

 

Eesti Vabariik 105

 Kontsert: Ilus oled, isamaa!

Esineja: Tallinna politseiorkester, Tallinna kammerkoor

Kus: Mustpeade maja

Osaletud: 24.veebruar 2023

Kavas: eesti heliloojate muusika ja laulud

Tutvustus:

𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗽𝗼𝗹𝗶𝘁𝘀𝗲𝗶𝗼𝗿𝗸𝗲𝘀𝘁𝗲𝗿 on Tallinna linna haldusalasse kuuluv 33-liikmeline professionaalsetest muusikutest koosnev kollektiiv, mis kuni 31.12.2021 kandis nime Politsei- ja Piirivalveorkester. Viimane loodi 2010. aastal pärast taasiseseisvumist 1992. aastal asutatud endiste Politseiorkestri ja Eesti Piirivalve Orkestri baasil. Orkestri eelkäijaks on 1928. aastal loodud Tallinna Politseinike Kogu Puhkpilliorkester, mille tegevus peatati 1940. aastal. Orkestri peadirigendid on läbi aegade olnud Johannes Kostabi (1928-1940), Kaido Kodumäe (Politseiorkester 1992-2010), major Arvi Miido (Piirivalveorkester ja Politsei- ja Piirivalveorkester 1992-2014) ja Hando Põldmäe (2014-2021). Tallinna politseiorkestri peadirigent on 𝗥𝗶𝗶𝘃𝗼 𝗝𝗼̃𝗴𝗶.

Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja kontserdikalender stiililiselt mitmekülgne, kuhu kuulub esinemisi nii linna kui riiklikel üritustel, kontserte muusikafestivalidel, kontserdisaalides jm avalikel kui ka kinnistel üritustel.
Lisaks täiskoosseisulisele orkestrile on orkestril oma bigbänd, kuhu kuuluvad orkestri džässiarmastajatest muusikud, nt Peedu Kass, Ülo Mälgand, Jaak Oserov, Danel Aljo, Roland Karu, Eno Kollom jpt ning mida juhendab Eesti üks bigbändimuusika eestvedajaid Siim Aimla. Samuti kuuluvad orkestri juurde ka väiksemad instrumentaalansamblid (vaskpillikvintett, puupillikvintett, saksofonikvartett), svingbänd ja dixieland ansambel.

𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮 𝗸𝗮𝗺𝗺𝗲𝗿𝗸𝗼𝗼𝗿 kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus. Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor harrastuslauljatest, kelle seast leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud mitmeid auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix. 2019. aastast on Tallinna kammerkoori kunstiline juht ja dirigent 𝗛𝗲𝗹𝗶 𝗝𝘂̈𝗿𝗴𝗲𝗻𝘀𝗼𝗻. 

 

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

 

 

Teist aastat järjest Mustpeade majas nende  kahe kollektiivi vabariigi aastapäeva kontserdil käidud. Eelmisel aastal oli rohkem erinevate heliloojate teoseid, seekord kammerkoor suures osas esitas Mart Saare loomingut. Kontsert oli ilus ja tekitas eestimaisuse tunde, oli kohe arusaada, mis pidupäevaga on tegemist. Mõlemad väga head kollektiivid ja esinevad hästi. 

Ja alati ei jäädvustata ka kontserdi kuulajaid. Seekord ka foto, et käisime kontserdil.

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

Foto: Tallinna Kultuuri- ja spordiamet. Mats Õun

Islandlane mängis Estonias klaverit

Kontsert: Mozart ja tema kaasaegsed

Esineja: Víkingur Ólafsson (Island)

Kus: Estonia kontserdisaal

Osaletud: 18.veebruar 2023

Kavas: Mozart, Haydn, C. Ph. E. Bach, Cimarosa, Galuppi

Tutvustus:  Víkingur Ólafsson on tänapäeva pianismimaailma suurimaid staare. Teda hinnatakse ülivõrdes erakordsete esituste, teedrajavate kontserdikavade ja olulisuse eest muusikamaailma meediakajastuses. Daily Telegraph on Ólafssoni nimetanud „uue ajastu pianismi superstaariks“, New York Times täiendanud: ​„Icelandi Glenn Gould“; „hingetuksvõtvalt briljantne,“ lisab Gramophone. Ólafsson esineb juhtivate orkestritega ning on resideeriv artist maailma parimates kontserdisaalides ja festivalidel. Ta töötab kõrgelt hinnatud kaasaja heliloojatega, esmaesitab ja salvestab uusi teoseid. Väga hea suhtlejana nii laval kui ka elus on Ólafsson ülisuure jälgijaskonnaga populaarne raadio- ja telesaadete looja. Tema salvestised Reykjavíki erakordselt kaunist, kuid tühjast Harpa kontserdisaalist on leidnud miljoneid vaatajaid-kuulajaid üle maailma. Eestis kõlab Ólafssoni koostatud kontserdikava Mozarti ja tema kaasaegsete heliloojate loomingust.

Pianisti Tallinnas kõlav soolokava „Mozart ja tema kaasaegsed“, mille ta on salvestanud ka samanimelisele plaadile (2021, Deutsche Grammophon), viib kuulaja elavale rännakule 18. sajandi lõpu Kesk-Euroopa klahvpillikunsti maailma, avades ehedalt selle ajastu vaimu. „Olen valinud esitlemiseks mõned oma lemmikud Mozarti klahvpilliteosed ühes valikuga tema ajastu juhtivatelt heliloojatelt,“ räägib Ólaffson. Kaks neist, Carl Philipp Emanuel Bach ja Joseph Haydn, olid Mozartiga tihedalt seotud nii muusika kui vaimsuse kaudu. Ülejäänud kaks, Baldassare Galuppi ja Domenico Cimarosa, asetsesid kaugemal, ent kuulusid samasse 18. sajandi muusika ökosüsteemi. „Minu jaoks tähendavad nad omamoodi ajastu kaja,“ ütleb ta.

Mis ma oskan öelda. Mängis hästi. Oli näha kuidas ta selles muusikas hingas, mida mängis. Klaverihelid olid kord vaiksed, kord täiega klaverist välja löödud. Ta oli valinud teosed, mis omavahel kokku sobisid ja seega ta mängis kõik vaid väikeste pausidega. Tekkis tunne nagu ühest heliteosest. Kui ise mängiks klaverit, siis ehk oskaks paremini arvustada virtuoosust. Nüüd oskan vaid öelda, et jah, maailmatasemel mängija, kes mängis väga hästi.  

Foto: Ari Magg

Kontserdi fotod. Publiku pildil oleme meie ka äratuntavad (17.rida).

Fotod: Tiit Mõtus

 

 

Maailmatasemel kontsert tasuta

 

Kontsert: Helin Kapten 70

Esineja: Ain Anger (bass), Janari Jorro (bariton), Ksenia Rossar (sopran), Siim Selis (klaver), Maria Kapten (klaver), Kristi Kapten (klaver), Helin Kapten (klaver)

Kus: EMTA suur saal

Osaletud: 15.veebruar 2023

Kavas: Schubert, Debussy, Chopin, Liszt, Verdi, Gounot jt. 

See oli nüüd küll üks võrratu kontsert. Ja seda mitte ainult maailmatasemel Eesti ooperilaulja esituse pärast. Kristi Kapteni viimasena esitatud Liszti "Hispaania rapsoodia" oli ka väga virtuoosselt esitatud. Ning Maria Kaptenist tuleb ka kindlasti tulevikus väga hea pianist, anne oli hästi märgata. 

EMTA kodulehelt: Professor Helin Kapten on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vokaalkammermuusika ja saateklassi õppejuht.

Helin Kapten lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune EMTA) professor Bruno Luki klaveriklassis ja Rimski-Korsakovi nim. Peterburi Konservatooriumi assistentuurstažuuri professor Sofia Vakmani ansambliklassis. Ta on täiendanud end korrepetitsiooni alal Hamburgi Teatri ja Muusika Kõrgkoolis. On töötanud Rahvusooper Estonias, Vaasa Ooperis ja Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios, ning teinud loomingulist koostööd paljude lauljate (sh G. Ahrens, J. Anvelt-Skarafoni, Shen-Xiang, L. Agosti. M. Lehttinen, V. Noreika) ja dirigentidega (C. F. Cillario, Zheng Xiao Ying, N. Järvi, A. Volmer, T. Kapten, E. Klas jt.)

Helin Kapten on andnud meistrikursusi Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Saksamaal, Valgevenes, Hiinas ning olnud korrepetiitoriks paljudele noortele Eesti lauljatele, kes on edukalt esinenud rahvusvahelistel konkurssidel, sh Ain Anger, Rauno Elp, Aile Asszonyi, Merle Silmato, Ksenia Rossar jt. On andnud kontserte erinevate solistidega Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias, Venemaal, USA-s, Kanadas, Leedus, Valgevenes, Hiinas jm.

Fotod: Rene Jakobson

 

 

Gavin Bryars 80

Kontsert: Gavin Bryars 80

Esineja: Eesti Rahvusmeeskoor, Pärnu Linnaorkester, Siret Lust

Dirigent: Mikk Üleoja

Kus: Estonia kontserdisaal

Osaletud: 12.veebruar 2023

Kavas: laulud meeskoorile, kontsert kontrabassile, koorile ja orkestrile „Farewell to St Petersburg“

Tutvustusest:

"Inglise helilooja Gavin Bryars tegi endale muusikamaailmas nime ikooniliste teostega „The Sinking of Titanic“ (1969) ning „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet“ (1971), mille 1990. aastate ülimenukad uussalvestised ja suisa 12 tunnini küündinud elavad esitused tõstsid ta üheks enim müüdud süvamuusika autoriks.

Rahvusmeeskooriga on Bryars töötanud 2006. aastast ning kirjutanud neile kuus laulu. Esimene neist oli „Silva Caledonia“, millele järgnesid 2008. aastal „Memento“ ja „The Summons“. Autor pühendas lood meeskoorile ning selle tollasele peadirigendile ja oma sõbrale Kaspars Putniņšile. Laulude tekstid valis ta šoti poeedi Edwin Morgani (1920–2010) kogumikust „40 sonetti Šotimaalt“, milles luuletaja kasutab Petrarca sonettide ülesehitust. Bryars on toonitanud, et tekstil on tema jaoks eriline tähtsus ning et ta kulutab sobivate tekstide otsimisele ehk rohkemgi aega kui muusika kirjutamisele, kuna need kaks poolt peavad omavahel ideaalselt kokku sobima. Talle hingelähedaste Edwin Morgani sonettide poole pöördus helilooja uuesti meeskoorilauludes „Post-Glacial“, „A Golden Age“ ja „The Mirror“ (kõik aastast 2008), mis kõlavad Eesti kontsertidel esiettekandes.

Koostööst rahvusmeeskooriga on inspireeritud ka lauda 31 „Ogn’om canti“ ja lauda 32 „Omne homo“ (2006), mille tekstid on pärit 13. sajandi itaalia vaimulike laulude kogumikust „Laudario di Cortona“. Mõlemad teosed kõlasid rahvusmeeskoori esiettekandes 6. aprillil 2006 Tallinnas Kaspars Putniņši dirigeerimisel.

Kontserdi teises osas kõlav kontsert kontrabassile, koorile ja orkestrile „Farewell to St Petersburg“ („Hüvastijätt Peterburiga“) valmis 2002. aastal tellimustööna BBC Šoti Sümfooniaorkestrilt inglise kontrabassisolisti Duncan McTieri jaoks ja on viimasele pühendatud. Solistina astub üles Londonis resideeriv kontrabassimängija Siret Lust, kes on tegev pea kõikides sealsetes suurtes orkestrites, samuti mitmesugustes kammerkoosseisudes. Ta osaleb regulaarselt ka Eesti kollektiivide töös."

Esimeses pooles kõlanud laulud ei olnud just selline meeskoorilaul nagu mulle oleks meeldinud, minu maitse on natuke tagasihoidlikum, mitte nii kunstiline. Aga minema ka just ei peletanud. Teises pooles kõlanud kontsert oli üpriski huvitav. Polegi varem kuulnud kontrabassi soolopillina orkestri ja koori taustal. Omapärane ja ka teos ise oli küllaltki huvitav, ei meenutanud mingeid muid teoseid. Kullaltki sünge ja raskepärane aga tundus olema, kontrabassi jäme madalate helidega soolo võimendas seda veelgi. Seda tasakaalustasid ja elavdasid aga vahepeal kõlanud kellahelid, nagu oleks kirikukellad löönud. 

Helilooja oli ise ka oma sünnipäevakontserdil kohal.

Eestlased ja soomlased laulsid vägevalt Saksa reekviemi

Kontsert: Saksa reekviem

Esineja: Tallinna Kammerkoor, Lõuna-Karjala klassikakoor, Johanna Nylund, Kristian Lindroos

Dirigent: Toomas Kapten

Kus: Jaani kirik, Tallinn

Osaletud: 19.november 2022

Kavas: Johannes Brahms "Saksa reekviem"

Tutvustusest:

Kooriklassika üks tähtteoseid - Johannes Brahmsi Saksa reekviem - valmis 1868 aastal, mil helilooja oli 34-aastane. See on sügavalt läbitunnetatud muusika surmast, leinast, lootusest ja lohutusest.

Missa traditsiooniliste ladinakeelsete osade asemel valis Brahms reekviemile tekstid oma emakeeles, saksakeelsest Lutheri piiblist. Brahms soovis luua eelkõige humanistlikku teost meie elust siin maa peal ja nõnda sai sellest reekviem pigem leinajate kui surnute jaoks. Helilooja asetas rõhu elu ajutisele olemusele siin maa peal ja sellele, kuidas saame leida lootust, kuigi meile kõigile on antud vaid loetud päevad.

Lõuna-Karjala Klassikakoor on kõrgetasemeline amatöörsegakoor Lappeenrantast. Koori repertuaari põhirõhk on kirikumuusika suurteostel ning nende ettekandmisel tehakse koostööd mitmete erinevate orkestritega. Läbi aastate on koori tegevuse tuumaks olnud jõulukontserdid ja vaiksel nädalal peetavad lihavõttekontserdid, mil kavas on mõni tuntud oratoorium, missa või passioon, kuid aeg-ajalt tuuakse Lõuna-Karjala publiku ette ka vähemtuntud klassikat.

Tallinna Kammerkoor kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus.
Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor
harrastuslauljatest, kelle seas leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix.

Toomas Kapten on Lõuna-Karjala Klassikakoori kunstiline juht, kes on juhatanud koori 1994. aastast. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna juhataja ja orkestridirigeerimise professor. Oma muusikukarjääri jooksul on Kapten muuhulgas asutanud Tallinna Konservatooriumi Sümfooniaorkestri ja Tallinna Noorte Filharmoonia Sinfonietta. Ta on töötanud ka Eesti Laulupeo ja Eesti Raadio koori juhina, pidanud koorijuhtimise meistrikursusi Euroopas ning dirigendina juhatanud sümfooniaorkestreid mitmetes erinevates riikides.

 

Väga vägev kontsert oli. Kuna mu enda mees laulis seal kammerkoori ridades, siis kuulsin seda arvuti kaudu mitmed kuud, ei jätnud kõige võimsamat muljet, tundus liiga raske olema minu maitsele. Kuid kohapeal kirikus tuli see võimsalt esile ja oli võimas kuulata. Meessolist oli ka võrratu, väga hea hääl. Ainus, mida oleks tahtnud - nagu Estionia ooperis on - kui võõrkeelne, siis lastakse tõlge samaaegselt ekraanile. Tõlge oli küll lisatud kavalehele, aga parema elamuse saamiseks ei tahtnud ninapidi samal ajal kavas istuda. 

 

Hingedepäeval muusikaga

 Kontsert: Hingedepäeva kontsert

Esineja: Tallinna Kammerorkester

Dirigent: Christian Karlsen

Kus: Jaani kirik, Tallinn

Osaletud: 02.november 2022

Kavas: Arvo Pärt - Greater Antifons keelpilliorkestrile
            Djuro Zivkovic - Psalm XIII
            Peteris Vasks - Musica serena
            Valentin Silvestrov - Vaikne muusika

 

Hingedepäevaga haakuv muusika. Kohati oli tunda, et hinged kaeblevad kiriku lae all. Viimane pala oli natuke liiga sürr, liiga kägin ja krigin. Kõige rohkem meeldis Zivkovici  lugu.