Kas ka inimaju vajab draiverit?

15. Ajudraiver

Sari: Teaduse kaardivägi 9 

Autor: Joel Jans

Kirjastus: Lummur 2022

288lk./3849lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Kaia Metsaalt soovitab

Sellest nimekirjast oli mul varasemalt loetud 5 ja pool raamatut. Nüüdseks siis loetud veel 1,5 raamatut ja üks raamat on veel olemas ja ootab lugemist. Ajudraiveri lugemise lõpetasin jaanuari viimastel minutitel. Kes arvab, et surmaga lõppeb kõik, kes arvab, et teispoolsuses läheb kõik edasi. Selles loos ei ole surm lõpp, vaid hoopis algus. Lugu saab alguse ajal kui kogu inimsugu on välja surnud ja tehisintellekt hakkab inimesi taastama. Küll virtuaalselt, aga surnust ärganud ise ei saa arugi alguses, et nad mingid tehised on. Elu läheks nagu sealt edasi, kus see kunagi pooleli jäi, aga tehisintellektil on suured ambitsioonid ja see plaanib elustada kõik inimesed, kes kunagi maailmas elanud on. Kui tänapäeva inimene saab juba aru sellest virtuaalsest maailmast, siis kuidas selgitada asja muinasaegsele, keskaegsele või kasvõi sajand tagasi elanud inimesele? Kas need inimesed vajaksid oma ajju draiverit, mis nad uuendaks? Tekivad vastuolud selles suhtes ka tehisintellektide endi seas. Juttu jätkub nii seiklusi, virtuaalmaailma kui inimsuhteid. Täitsa huvitav maailm oli, palju detaile oli minu jaoks paigas, samas jättis ruumi ka oma fantaasiale. Ja iga aastaga võib see raamat omapärasemaks muutuda vastavalt sellele kuidas tehisintellekti maailm meil kiirelt edasi areneb. 

Mis seal arvutis ikka sees on?

13./106. Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse

Autor: Linda Liukas

Tõlkija: Hels Hinrikson

Kirjastus: Hea Lugu 2017

96lk./2040lk./17981lk.

 

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga mai: õppimine #2 (lasteraamat)

 

Rubyl on igav, aga õnneks mõjub isa arvuti alati imeasjana. Ühel päeval ei hakka arvuti tööle – kes leiaks üles kadunud kursori? Ruby ja valge hiir kukuvad arvutisse ning kohtuvad uute põnevate sõpradega. Meie maailma juhivad aina rohkem arvutid. Aga kuidas bitid ja baidid arvuti sisse tekivad? Kuidas elektrist saab loogika, kuidas loogika ühtesid ja nulle loob? Selle looga püütakse lapsi arvutiga tuttavaks teha. See on eelkooliealistele lastele, et teha tutvust arvutiga. Teine sama sarja raamat räägib programmeerimisest hästi lihtsalt. Selles tutvustatakse, mis seal arvutis on (aga võiks isegi peel rohkem rääkida) ja kuidas arvuti kahendsüsteemis töötab. Saab ka teha omale enda paberist arvuti. See on nüüd selline raamat, mida laps peaks kindlasti koos vanemaga uurima, ka siis, kui ta juba ise lugeda oskab, sest kõrvale oleks ikka vaja selgitust. Aga esmaseks arvuti maailma õppeks sobivad need kaks Ruby raamatut hästi.

Suur lugemise väljakutse sai avastardi

Pildid: tehisintellekt, montaaž Daire

 

3. Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused 

Autor Linda Liukas  

Tõlkinud Hels Hinrikson 

Kirjastus Hea Lugu 2016

112lk./398lk.

Lugemise väljakutse: Üllatusteema: Loe üks raamat teemal, mida ise pakkusid, aga mis väljakutsesse ei jõudnud. Teema: Pealkiri sisaldab ülipikka sõna (üle 10 täheline).

Sel aastal jõudis üllatavalt palju minu enda pakutud teemasid ja veel rohkem minu hääle saanud teemasid väljakutsesse. Eelmistel aastatel oli ikka üsna nutune see seis, mõni üksik minu poolt hääletatud teema sai sisse. Tegelikult võtsin selle raamatu välja, et alustada sellega lasteraamatute väljakutsest, seiklus ju ikkagi. Aga siis nägin, et see sobib ideaalselt siia üllatusteemasse - 24 täheline sõna, eesti keel on ikka tore keel pikkade sõnade suhtes. Olen seda teemat juba kaks aastat välja pakkunud, vaatame kas kolmandal aastal läheb õnneks ja hääletatakse sisse, seekord siis veel ei õnnestunud inimesi pikki sõnu pealkirjades otsima panna.

Raamatu autori Linda Liukase arvates kuulub programmeerimine kahekümne esimese sajandi kirjaoskuse hulka ja koodikirjutamise algtõdede teadmine on peatselt vältimatu. Läbi jutustuse avanevad programmeerimise algtõed, arvutid ja koodid lõbusal ja looval moel. Raamat koosneb kahest osast - pisikeste peatükkidega jutustused, mis kokku annavad ühe seikluse ja ülesannete osa, kus iga peatüki juurde kuulub selgitus, kuidas see lugu oli programmeerimise maailmaga seotud ning väikesed nuputamisülesanded. Täiskasvanutel, kelle jaoks on arvutimaailm ja veel enam programmeerimine võõras, ei tasu seda raamatut karta, see on pigem kergete mõtlemisülesannete raamat kui programmeerimise oma. Igaüks saab sellega hakkama ja mõeldud ongi eelkooliealistele, algklassilastel võib juba selle juures igav hakata. 

Mulle meeldib, et selliselt mänguliselt on väikestele lastele tehtud üks raamat, mis arendab natuke mõtlemist. Minu jaoks oleks olnud loogilisem, kui jutukese järgi oleks kohe tulnud selle jutu ülesannete blokk, sedasi vaheldumisi, mitte alguses kogu lugu ja seejärel kõik ülesanded. Siis olekski nagu õpikuna saaud pigem seda võtta, et täna loeme ja nuputame ühe peatüki ja homme edasi järgmise. Nüüd olles harjunud ikka raamatut algusest lõpuni lugema, sai esmalt kogu lugu läbi loetud ja seejärel järjest mõistatused nuputatud. Aga soovitan küll lastevanematele laste mõtlemise arendamiseks, ka siis, kui esialgu ei ole plaanis lapsest programmeerimisgeeniust kasvatada.