Kass, kes mängib omapead

2./174. Tooni
Sari: Muinaskuningas online 2
Autor: Maniakkide Tänav
Kirjastus: OÜ Sünge maa 2026
292lk./466lk./42402lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 august: Sci-fi - Eesti

Maniakkide Tänav oskab eesti mütoloogia, tulevikutehnoloogia ja arvutimängud kokku segada nii, et tulemuseks ei ole lihtsalt üks järjekordne seiklus virtuaalmaailmas. „Tooni” jätkab sama lugu samade tegelastega, mis sai alguse sarja esimeses osas „Manatar” ning seda tasub kindlasti lugeda pärast esimest osa. 
Kati on endine elukutseline e-sportlane, kes teenib nüüd raha uue virtuaalmängu testimisega. Mängumaailm meenutab muistset Eestit, kuid seal tegutsevad lisaks inimestele kõikvõimalikud mütoloogilised olendid, surnud ja jumalad. Seekord lastakse mängu korraga sada uut testijat ning varasem üsna tühi maailm muutub kiiresti rahvarohkemaks ja ohtlikumaks. Manatar annab Katile ülesande leida salajane värav Manalasse enne, kui Tooni selle tee lõplikult sulgeb. Samal ajal halvenevad Kati suhted Vabavahvate Kuningriigiga ning järjest raskem on aru saada, millised ohud kuuluvad veel mängu ja millised on jõudnud pärisellu.
Esimese osa järel oli juba teada, millist maailma oodata, kuid autor ei jää vana lugu lihtsalt kordama. Uute mängijate saabumine muudab jõudude vahekorda ja tekitab uusi vastasseise. Seni võis Kati oma oskuste ning teadmistega teistest üsna selgelt üle olla, nüüd tuleb tal arvestada inimestega, kellel on oma eesmärgid, liitlased ja kavalused. Nagu päris elus, ei ole kõige tüütumad vastased tingimata koletised. Palju rohkem pahandust võivad põhjustada inimesed, kes on veendunud, et just nemad teavad, kuidas kõik käima peab.
Mängumaailma kirjeldamisel on kasutatud päris palju arvutimängudele omaseid elemente. Tegelastel on tasemed, võimed, varustus ja ülesanded ning võitlusest võib saada nii kogemuspunkte kui ka väärtuslikke esemeid. Neid süsteeme selgitatakse piisavalt, et ka mängukaugel lugejal on kõik arusaadav. Samas ei koosne raamat ainult punktide kogumisest ja vastaste materdamisest. Kõige põnevam on hoopis see, mis toimub mängijate vahel ning kuidas virtuaalmaailmas langetatud otsused hakkavad mõjutama päriselu.
Kati on endiselt huvitav peategelane just sellepärast, et ta ei ole mingi veatu kangelane. Ta on osav, kiire ja julge, kuid samal ajal kangekaelne, terava ütlemisega ja vahel üsna hoolimatu. Kui ta midagi pähe võtab, siis ei pruugi isegi lähenev surm teda peatada. Mõnikord on tema otsuseid raske mõista ja tahaks talle öelda, et korraks võiks enne tegutsemist mõelda ka. Samas sobib selline tegelane sellesse maailma palju paremini kui keegi, kes käituks alati rahulikult ja mõistlikult. Loole annab lisapinge Kati seisund. Mängimine ei ole talle lihtsalt meelelahutus, vaid võimalus raha teenida ja enda elu päästa. Seetõttu ei saa ta ohtlikust olukorrast lihtsalt välja logida ning otsustada, et proovib mõni teine päev uuesti. Mängus võib küll olla mitu elu, kuid päriselus on neid endiselt ainult üks. Autor kasutab seda vastuolu hästi. Virtuaalmaailmas võib surm tähendada ajutist tagasilööki, kuid seal tehtud vead võivad kaasa tuua väga päris tagajärgi.
Eesti mütoloogia ei ole siin lihtsalt kaunistus. Liiva-Annus, Tooni, Manatar ja teised tegelased moodustavad mängumaailma loomuliku osa. Mõned neist on tuttavad rahvapärimusest, teised on saanud autori käe all hoopis uue kuju. Eriti hästi sobib muistne maailm arvutimängu ülesehitusega. Kuningriigid, hõimud, jumalad, nõidused, mütoloogilised tegelased, surnud ja kõikvõimalikud elukad annavad piisavalt võimalusi nii võitlusteks kui võimu pärast kemplemiseks. Tegemist on ikkagi fantaasiamaailmaga, kus ajalooline aines, mütoloogia ja mängureeglid on kokku segatud.
Raamatus on palju tegevust. Üks ülesanne viib teiseni ja iga lahendatud probleemi asemele tekib tavaliselt vähemalt kaks uut. Vahel koguneb tegelasi, olendeid, oskusi ja erinevaid huvisid nii palju, et kõigi jälgimine nõuab tähelepanu. Mängumaailm ja päriselu ei püsi kindlalt lahus. Mida edasi lugu liigub, seda ähmasemaks nendevaheline piir muutub. Oht ei lõpe enam koos mängust väljumisega ning lõpuks pole päris kindel, kumb maailm teist rohkem mõjutab. See muudab loo palju põnevamaks kui lihtsalt järjekordne mängutaseme läbimine.
See osa on tempokas, verine ja kohati naljakas. Siin jagub suuri võitlusi, vastikuid elukaid, reetmist, sepitsusi ja mängijate omavahelist kemplemist. Kõik küsimused loomulikult vastust ei saa. Pigem tehakse neid juurde ning lõpp jätab üsna selgelt ootama järgmist osa. Loodetavasti ikka kiiremini, kui alles kahe aasta pärast.